Krõbedad kaerahelbe-aprikoosiküpsised

Pealt ja äärtest kergelt krõbedad, seest pehmed, õrna karamellimeki, hapukate aprikooside ja krõmpsuvate pähklitükkidega küpsised on minu arvates jube head! Ja minu kriteeriumite järgi igati tervislikud ka;-) Ikkagi kaerahelveste, pähklite ja kuivatatud puuviljadega, nisujahu asemel olen kasutanud täisterakaerajahu või seganud seda toortatrajahuga, valge suhkru asendanud pruuni roosuhkruga (hele muscovado). Kusjuures, algselt olevat kaera kasvatatud meditsiinilistel eesmärkidel, alles hiljem toiduks. Kirjutasin hiljuti kaerast artikli LP-sse ja kopeerin siia ühe lõigu, mis selle teravilja kasulikkuse kohta käib:)

Kaeras on rohkelt kiudaineid, mille biokeemiline eripära aitab kaasa seedimisele, ühtlustada glükoosi imendumist soolestikust verre (mis omakorda vähendab veresuhkru kõikumist) ja hoida stabiilsena vere kolesteroolitaset. Ka vererõhu alandamisel olevat sellest toiduainest abi. Kaer on võrreldes teiste teraviljadega suurema rasva ja valgusisaldusega, selles on rikkalikult vitamiine, antioksüdante ja mineraale, eriti fosforit, tsinki, magneesiumi, kaltsiumi ja rauaühendeid. Kaeras on valke kuni 16%, milles on rohkelt asendamatut aminohaopet lüsiini. Samuti on selles teraviljas kiudaine beetaglükaan, millel on immuunsüsteemi tööd toetavad omadused.

Kui soovid gulteenivabu küpsiseid, siis kasuta gluteenivaba kaerjahu ja -helbeid. Pruunidest suhkrutest eelistan mina nendes küpsistes heledat muscovado't, aga sobib ka tume muscovado, samuti fariinsuhkur. Kõik need kolm suhkrut leiab ka DanSukker'i valikust. 

Vaja läheb:
120 g (täistera) kaerahelbeid
100 g kaerajahu (pool jahust võid asendada toortatrajahuga)
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
0,5 tl soola
120 g toasooja võid
120 g pruuni suhkrut
1 suur muna ja 1 suur munakollane (soovitavalt toasoojad)
1 tl vanilliekstrakti või 0,5 tl mandliekstrakti
100 g meelepäraseid pähkleid või mandleid (jämedalt hakitud)
130-150 g kuivatatud aprikoose (jämedalt hakitud)

Sega kaerahelbed ja -jahu, küpsetuspulber, sooda ning sool. Tükelda või ja vahusta suhkruga ühtlaseks vahuks (kulub u 4 minutit). Lisa edasi vahustades muna, munakollane ja vanilli- v mandliekstrakt ning vahusta veel u 2 minutit. Sega spaatliga hulka kaerahelbe-jahusegu, hakitud aprikoosid ja pähklid. 

Jaota tainas 12-14 osaks ja tee supilusikaga u 7 cm vahedega kahele küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile väikesed kuhjakesed. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 17-20 minutit kuni küpsiste ääred on pruunistunud, keskosa pehme ja läbi küpsenud. Lase u 5 minutit plaadil taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Õhukindlas anumas säilivad küpsised ilusti mitu päeva. 

Ahjus küpsetatud veise välisfilee, 2 lihtsat salatit ja uued köögiabilised

Minuga võttis paar kuud tagasi ühendust Fiskars'i esindaja ja küsis, kas oleksin huvitatud mõningate nende asjade proovimisest. Kuna mul siiani on selle firma toodetega ainult positiivsed kogemused, siis olin loomulikult nõus. Ja võin etteruttavalt öelda, et see oli väga õige otsus! :)

Minu arvates on suurepärase salati valmistamisel vaid kaks "saladust" - tuleb kasutada rohelise kraami kuivatamiseks salatikuivatit ning teha korralik kaste! Ülejäänud koostisosad on loomulikult samuti olulised, kuid kui põhjaks olev roheline kraam on korralikult ära kuivatatud ega ole vesine ning on maitsva kastmega kokku segatud, siis tegelikult piisab salatiks ka vaid rohelistest lehtedest - kõik muu on juba boonus :)  

Salati kuivatamiseks oli mul tegelikult juba varem korralik kuivataja olemas, aga Fiskars'i oma meeldib mulle oluliselt rohkem. Seda on hästi kerge kasutada, st "pöörlema panekuks" ei ole vaja vaeva näha ega jõudu kasutada. Lisaks on kausi põhja all libisemist takistav riba ja see püsib ilusti tööpinna peal paigal, mis teeb kasutamise veelgi lihtsamaks.  Eelpool loetletud omadused võivad ehk tunduda esmapilgul väikesed pisiasjad, aga tegelikult on need päris olulised, seetõttu ongi vana "aparaat" seisma jäänud ja Fiskars'i salatikuivataja töö mu köögis täielikult üle võtnud. Olin just üle kuu aja Hispaanias, kus minu abiliseks salati tegemisel oli eriliselt ebamugav vanakooli suur, raske ja kohmakas plastmassist kuivataja, mis vajas kasutamiseks jõudu ega püsinud paigal, niiet nüüd kodus tundub rohelise kraami kuivatamine tõeliselt mugav, kiire ja lihtne:) Pildil on kausitäis (200 g) värsket kraami, mis juba pärast puhtaks loputamist on kuivatatud - 100 g rukolat ja 100 g erinevaid salateid, mida tellin endale Kopra Karjamõisa talust.

Aga lisaks kuivatile tulid veel mõningad asjad, millest on köögis mu igapäevased sõbrad saanud. Salatitarvikutest, mida on vist terve komplekt müügil, saadeti mulle salati segamiseks mugavad lusikad (postituse kõige ülemisel pildil ja järgmisel fotol vasakul ääres) ja käärid (kõige alumisel pildil), mis on kohe eriliselt head - isegi mu elukaaslane kiidab neid! Kääridel ja kääridel on ikka suur vahe! Samuti olen igati rahul juustunoa (ka juustunoal ja juustunoal on suur vahe!), sakilise noa ja spaatliga (kõik asjad järgmisel fotol). Kusjuures, sakiline nuga on mu köögis juba jõuludest saadik üsna ohtralt kasutusel. Ikka juhtub, et ei viitsi oma kokakoolist saadud komplekti kuuluvaid nn profinuge ja lõikelauda välja otsida, ja siis saab selle väikese noaga lihtsalt ja kiirelt nt kirsstomateid poolitada, kooke tükeldada ja leibu/saiu viilutada. See Fiskars'i sakiline nuga on mugav kasutada ja piisavalt terav ehk väike, aga väga tubli! Ideelses maailmas tarvitaks ma muidugi koguaeg oma "korralikke" kokanuge või vähemlt ei räägiks avalikult, et ma seda alati ei tee, aga midagi pole teha - that's real life! :) Lai spaatel on aga saanud praadimisel mu peamiseks abimeheks ning muud puidust ja plastmassist analoogid välja tõrjunud. Ilmselt on asi selles, et see on laiem kui teised, aga samas hästi kerge ja kuidagi eriliselt käepärane kasutada.

Lisaks mainitud asjadele on ka pann (järgmisel fotol) praeguseks van(em)ad pannid kõrvale tõrjunud. See on minu jaoks parajalt suur ja sobib ka liha praadimiseks. Rasvainet pole tegelikult üldse vaja lisada, saab ilusti hakkama ilma, et asjad panni külge kinni jääks. Fiskars'il on muideks olemas eraldi pann igale pliiditüübile. Kuigi mul on gaasipliit, siis saadeti mulle siiski traditsiooniline pann, aga olen sellegagi rahul. Samas muidugi tekib huvi, et kui kasutada päriselt gaasipliidi jaoks mõeldud panni, kas siis on erinevus olemas, sest kuna gaasipliit soojendab panni ebaühtlaselt ja kuumus on tugev, siis spetsiaalne pann on Fiskars'il paksu seinaga ja laiapõhjaline, käepide on ohutuse tagamiseks roostevabast terasest. Minu poolt kasutusele võetud Fiskars'i klassikaline pann on roostevabast terasest ja kuumeneb hästi kiiresti.

Järgmisel pildil on Rannarootsi grill-šnitsel seavälisfileest, mis on selle kevade grilltoodetest üks mu suuri lemmikuid. Üllatavalt maitsev ja mahlane, kusjuures ülilihtne valmistada - vaja vaid kummaltki poolt pannil või sees ära praadida ning lasta seejärel paar minutit kaane all seista. Igati maitsev ja lihtne roog, mis sobib salati kõrvale väga hästi! Kui kala ja veise maitsestamisel jään ma üsna tagasihoidlikuks (all retseptis on kirjas mu tüüpiline veise marinaad ning kalale piisab lisaks soolale ja piprale vaid võist, värsketest ürtidest ja natukesest küüslaugust), siis sea- ja kanaliha puhul on korralik maitsekas marinaad hädavajalik ja vahelduse mõttes on täitsa tore, kui keegi enamiku tööst on Sinu eest ära teinud, et elu kiirel ajal lihtsam oleks :)

Avokaado-mozzarella salat

(jätkub 4 inimesele)

200 g erinevaid salatilehti

2-3 küpset keskmist või suuremat avokaadot

500 g kirsstomateid

250 g (2 pk) mozzarella't

paar peotäit meelepäraseid idusid

soovi korral paar keedetud muna ja 1 õun

Kaste:

3 sl extra virgin oliiviõli

1 sl palsamiäädikat 

1 sl vedelat mett

soola, musta pipart

Sega kastme komponendid kausis vispliga ühtlaseks või aseta purki ja loksuta korralikult segamini. 

Aseta pestud lehed kuivatisse, "keeruta" kaussi u 30 sek ja vala üleliigne vesi välja. Kui on suurem kogus lehti, siis peab vett mitu korda välja valama enne, kui roheline päris kuivaks saab, samuti mitmes osas kuivatama, sest kuivataja ei tohi liiga täis olla. Seejärel aseta salatilehed kaussi ja sega kastmega läbi. Muud komponendid, nt tomat, mozzarella ja avokaado, lisan ma hiljem ja segan salatit seejärel üsna kergelt, sest need kipuvad muidu liiga pudruks minema või liiga palju vedelikku (tomat) eraldama. Natukene lisakreemisust, mida annab eelkõige avokaado, aga ka muna ja korralikum ehk kreemjama sisuga mozzarella, on salatile alati hea! Avokaado lõika pooleks, eemalda kivi ja võta lusikaga sisu välja; mozzarella rebi meelepärasteks tükkideks; kirsstomatid lõika pooleks. Kui õnnestub burrata't hankida, siis see jäta terveks või äärmisel juhul poolita. 

Veise välisfilee

700-800 g (laagerdunud) veise välisfileed (kasutan Rakvere oma)
3 sl (erinevaid) piprateri (mina võtan ühe supilusikatäie igaühte ehk musti, valgeid ja roosasid)
3 küüslauguküünt
värskeid või kuivatatud ürte (rosmariini, tüümiani)
2 -3 sl extra virgin oliiviõli
õli praadimiseks, soola(helbeid)

Purusta uhmris pipraterad, seejärel puhastatud küüslauguküüned ja ürdid ning sega läbi oliiviõliga. Puhasta liha kelmetest, kui neid on, ja määri üleni pipraseguga kokku. Kindlasti jäta alles see vähene rasv, mis seal on, sest nii tuleb liha mahlasem, sest rasv sulab ahjus. Kui soovid, võid rasva eemaldada pärast küpsetamist. Mässi tihedalt toidukilesse ja aseta külmkappi seisma vähemalt 12 tunniks. Olen hoidnud liha niimoodi marineerumas tegelikult ka isegi mitu päeva, sest tihti juhtub, et plaanist õhtul süüa teha ei tule midagi välja (selleks peaks reeglina enne keskööd ikkagi koju jõudma).

Võta liha u pool tundi enne praadimist külmkapist välja, lase seista toatemperatuuril ja puhasta seejärel marinaadist. Pruunista liha hästi kuumal pannil natukese õli sees (eriti hea on maapähkliõli) igast küljest. Aseta ahjuvormi ja küpseta ahjus 180-200 kraadi juures 20-25 minutit kuni sisetemperatuur on 56-59 kraadi. Nii jääb liha seest roosa (rare küpsusaste), aga kui soovid küpsemat liha, siis loomulikult hoia seda kauem ahjus.

Termomeetri ots torka liha keskossa - nii on number kõige õigem. Keera poole küpsemisaja peal liha tangidega ümber, et see ühtlaselt küpseks. Võid liha küpsetada vormi asemel ka ahjurestil, sest nii saab see veelgi ühtlasemalt küpseda (ehk õhk saab ka alt läbi käia).

Võta liha kohe vormist, aseta lõikelaulale, puista peale soola(helbeid), kata fooliumiga ja lase vähemalt 15 minutit seista, et lahti lõigates mahlad ilusti liha sisse jääksid. Lõika terava noaga õhukesed viilud. Väga hea on see veiseliha nii külmalt kui ka ahjusoojalt.

Juurde tegin seekord salati värskest spinatist, fetajuustust ja ahjus röstitud peedist, millele kastmeks segasin u 3 sl extra virgin oliiviõli, 1 sl palsamiäädikat, 1 tl vedelat mett, soola, värskelt jahvatatud musta pipart ja ühe peeneks hakitud küüslauguküüne; peale lõikusin rohelist sibulat.

Lihtne ja maitsev graavi- ehk õrnsoolalõhe, tervislik ka ;-)

Viimasel ajal on pidevalt nii palju tegemist, et ei ole kahjuks jõudnud ühtegi oma pooleli olevat draft'i blogipostituseks vormistada, kuigi pildidki ilusti olemas. See-eest aga on paar minu retsepti homses Naistelehes ja üks artikkel Eesti Ekspressi Gurmees; samuti leiab ühe mu loo laupäevases LP-s ja lisaks kokkan sama päeva hommikuses saates "Lemmikretseptid". Seal teen krevettidega pisikesed ahjuomletikesed (mini-frittata'd), tummise kohvimekiga šokolaadikoogi ja uuest raamatust ühe oma lemmikutest - šokolaadipõhjal karamellise juustukoogi. Kõik saate toidud on seekord juhtumisi gluteenivabad :)

See graavilõhe (õige on öelda tegelikult “õrnsoolalõhe”) retsept ilmus ajakirja Naerata eelmises numbris; hetkel saada olevas (mida ma ise ei ole veel endale hankida jõudnud) on minu poolt brokkoli-frittata ja marokopärane tsitrusesalat, lisaks natukene juttu munade kasulikkusest ja kolesteroolist.

Mis aga kalasse puutub, siis selline roosakas-hallikas näeb välja päris ehk vabalt kasvanud ja merest püütud mitte kasvanduses kasvatatud lõhe. Lisan blogisse lähiajal ka teise graavitud kala retsepti, mille tegin tavalisest poes müüdavast (ilmselt Norra päritolu) lõhest ja erinevus värvuses on silmaga nähtav. Ka maitse ja tekstuuri poolest pole kasvanduse kalast "metsikule" meres ujunud lõhele paraku vastast ... Ja samamoodi on kahe kala marjad üksteisest valgusaatate kaugusel. Tõeliselt kahju, et seda "õiget" kala nii harva saab!

Vaja läheb:
u 1 kg lõhefilee
punt tilli
ühe sidruni riivitud koor ja mahl
1 dl viina
2 sl jämedalt purustatud musta pipra teri
2 sl meresoola
2 sl suhkrut

Eemalda kalal pinsettidega keskosast luud. Haki till jämedalt ja sega sidrunikoore, -mahla ja viinaga. Vala pool segust alusele, aseta sellele kala nahapool all ja seejärel laota ühtlaselt fileele kõik ülejäänud ained ehk ülejäänud pool sidrunimahla-viinasegu ning purustatud pipraterad, sool ja suhkur. Piprateri saad purustada kas uhmris või lõikelaual noaga lapiti peale vajutades.

Kata kala toidukile või küpsetuspaberiga ja aseta sellele peale taldrik, millele omakorda pane raskuseks mõni purk vms. Aseta 6-12 tunniks külmkappi. Võta kala välja, keera ümber nii, et nahapool on üleval ja aseta uuesti 6-12 tunniks külma. 

Tee kala mõlemalt poolt majapidamsipaberiga puhtaks ja lõika filee terava noaga õhukesteks viiludeks. Serveeri rukkileiva või röstsaiaga, sidrunisektorite, hakitud tilli ja värskelt jahvatatud musta pipraga. Sobib suurepäraselt ka värsketesse salatitesse või (tatra)pliinidega nautimiseks.

Soojendav vürtsitee Indiast - Masala Chai

Kevad on küll ametlikult juba käes, aga ilmad olevat Eestis veel päris jahedad. Olles juba rohkem kui kuu aega päikselises Hispaanias palmide all, lokkava roheluse, õitemere, sidruni- ja oliivipuude ning apelsinisalude keskel, tunduvad alla 10-kraadised temperatuurid päris jubedad, sest meil siin on juba "suur probleem":) juhul, kui taevas mõni pilveke on ja pärast trenni ei saagi mõnusalt bikiinides basseini ääres pikutada. Kuigi teed naudime siingi vahel mõnel õhtul, sest hea tee on omal kohal ka soojemate ilmadega. Masala chai on hästi mõnus vürtsikas soojendav jook, mida Indias juuakse hoolimata sealsest palavusest enam-vähem igal ajal ja igal pool, igal perenaisel ja kokal olevat oma retsept.

Mina teen masala chai üsna vürtsika, niiet vabalt võid seda esimest korda valmistades piirduda vähemate vürtsidega, mis ma retsepti kirja panin ja siis hiljem soovi korral lisada. Mul tuleb see tee nii tugevamaitseline, et jätan musta tee lehed üldse välja ja naudin seda natukese mee (ühe suure tassi kohta u 0,5 tl) ja sortsu piimaga. Kui ingver, nelk, kaneel ja kardemon on tee sees alati ehk need on nö põhikomponendid, siis muid maitseaineid, nt musta pipart ja aniisi, lisa vaid soovi korral. Samuti võib lisada safranit, muskaatpähklit, koriandri- või fenkoliseemneid, köömeid, tšillit vm meelepärast. 

Tee sobib joomiseks ka kümalt ja säilib külmkapis kaane all mitu päeva. Kuigi ma suur teesõber ei ole, siis ikkagi minul paraku masala chai'd kauemaks kui üheks päevaks ei jätku isegi juhul, kui keedan seda korraga 2 l veest, sest vürtsikas tee koos natukese mee ja piimaga on lihtsalt nii hea!:)

1 l vett
3-4 cm jupp värsket ingverit
1 kaneelikang
1 tähtaniis (soovi korral)
6 kardemonikupart
5 nelki
5 musta pipra tera (soovi korral)
1-2 tl musta tee lehti või 1-2 musta tee kotikest
magustamiseks mett, lisandiks piima

Hõõru ingverikoor harjaga puhtaks, koorida ei ole vaja, sest koore all on palju vitamiine. Lõika ingver viiludeks või riivi. Purusta uhmris nelgid, kardemon ja pipraterad, aseta kõik vürtsid koos veega potti, pane kaas peale ja lase keema tõusta. Alanda kuumust ning lase teel õrnalt kaane all u 5 minutit keeda. Eemalda tulelt, lase u 5 minutit kaane all seista, seejärel lisa must tee ja lase veel paar minutit kaane all tõmmata. Musta teed võid soovi korral lisada ka rohkem (3-4 tl) või jätta üldse lisamata. Kurna ning serveeri soovi korral mee ja piimaga.

Kohupiima-juustukook aprikoosidega

Aprikoosidega kohupiima-toorjuustukook on pehme ja kreemine ning sobib suurepäraselt lihavõttepühade lauale. Retsept ilmus aasta tagasi LP-s, nüüd siis lõpuks sai blogissegi:)

Kui on soovi pashat teha, siis soovitan kahte maitsvat varianti - kuumutatud ja kuumutamata. Aga minu arust on kevadpühadeaegseks desserdiks igati sobivad veel kreemine kohupiima panna cotta ja mõnus mahlane kohupiimakook, mõlemad mangopüreest kattega. Kuid ka särtsaka aprikoosimoosist kattega kohupiimakook on "sobivates" toonides;-)

Ilusaid ülestõusmispühi ja toredat nädalavahetust! :)

Põhi:
200 g šoklaaditükkidega küpsiseid
60 g võid

Täidis:
100 g kuivatatud aprikoose
1 sl Cointreau'd või brändit (soovi korral)
400 g kohupiima
400 g toasooja toorjuustu
1,5 dl suhkrut
4 toasooja muna
2 sl vanillisuhkrut
ühe sidruni, laimi või väikese apelsini mahl ja peenelt riivitud koor

Kate:
100 g hapukoort

Haki aprikoosid väiksemateks tükkideks ja jäta soovi korral pooleks tunniks alkoholi sisse maitsestuma. Sega neid paaril korral, et ühtlaselt maitsestuksid.

Purusta küpsised, sulata või ja sega kokku. Suru segu 23-24 cm läbimõõduga lahtikäiva vormi põhja (põhi võiks olla küpsetuspaberiga kaetud) ning küpseta ahjus 200 kraadi juures 8 minutit.

Aseta kohupiim, toorjuust ja suhkur kaussi ning sega vispliga ühtlaseks. Lisa edasi segades munad, seejärel vanillsuhkur ning tsitruselise peenelt riivitud koor ja mahl. Sega aprikoositükid koos alkoholiga samuti juustu-kohupiimasegu hulka. Vala täidis vormi ja küpseta ahjus 175 kraadi juures 50 minutit.

Võta kook ahjust ja kata ühtlaselt hapukoorega. Lase enne serveerimist jahtuda, eriti hea, kui kook saab üleöö külmkapis taheneda ja maitsestuda. Kaunistuseks sobivad tsitruselise ribad, riivitud šokolaad ja hästi peeneks hakitud aprikoosid. 

Tummine šokolaadikook kohvi ja mustade ploomidega

Ma armastan kohvi!:) Hea korralik ja kange kohv väikese piimaga kuulub kindlalt mu hommikusöögi juurde, aga heast espresso macchiato'st ei ütle ma ka muul ajal ära. Kui Kohvisemust kirjutati, et mulle üks pakk kohviube proovimiseks saata, siis ei kahelnud ma hetkegi, sest miks mitte katsetada midagi uut lisaks oma tavapärastele kohvisortidele?! Pettuma ei pidanud, pigem vastupidi!  Kohvisemu caprissimo fragrante ubadest valmistatud  kohv jättis igati hea mulje - aromaatne ja minu jaoks piisavalt tummine/täidlane. Kasutasin seekord küpsetamisel samuti nendest ubadest valmistatud kohvi ja olen tulemusega samuti enam kui rahul :)

Mis kohvijoomisesse ja selle tervislikkusesse puutub, siis vähemalt korra olen ka blogis kirjutanud sellest, et kohvi tasub juua:), samuti ilmus mul LP-s üks kohviteemaline artikkel. Aga tegelikult on tohutult erinevaid huvitavaid artikleid kohvi kasulikkusest. Näiteks siin on 11 suurepärast põhjust, miks kohvijoomine on kasulik, siin veel lisaks mõned rõõmustavad argumendid. Eriti meeldib mulle lugeda, et juba kohvi aroom alandab stressi, sest tunnen seda ise ka pidevalt - kui juba imeline kohvilõhn on õhus, tundub elu palju ilusam:)

Ja kui täna juba linkide jagamiseks läks:), siis siin on kirjas, mida süüa, et olla produktiivne. Kuna ma ikka ei ole veel üle saanud sellest, et minu lapsepõlves räägiti, et nii kohv (olevat must surm) kui ka munad (tohutult kolesterooli) on tervisele väga kahjulikud (ja ma ise mõlemaid armastan!), siis loen ma eriti suure heameelega selliseid artikleid. Siin on aga üks eriti põnev artikkel meie tulevikust (võib-olla juba ka olevikust?) ehk kohvijahust, mis on toitainerikas ja gluteenivaba - eriti äge! :)

Ma ei proovi siin nüüd kedagi kohvi jooma meelitada - maailmas on palju asju, mis on tervislikud ja samas ka väga maitsvad, aga minu jaoks on mõnusa crema'ga espresso selline nauding, millest ma kindlasti loobuda ei suuda. Ja lihtsalt tohutult tore on lugeda, et see on mulle nii mitmel viisil ka väga kasulik! :):):)

Soovin kõigile ilusat nädalavahetust ja palju soojust siit päikselisest Hispaaniast! :)

Kui ma muidu kasutan enamikes kookides heledat muscovado't, siis sellesse sobib minu arvates tume eriti hästi - annab veelgi enam tummisust. Ka melassisuhkrut olen siin kasutanud ja tulemus on samuti väga hea, isegi veel parem!

1,3 dl kanget kohvi 

100-150 g kuivatatud ploome 

1-2 sl brändit v rummi (soovi korral)

180 g 70 %-ilise kakaosisaldusega tumedat šokolaadi 

100 g võid

5 muna

80-100 g (pruuni) suhkrut 

1 sl maisitärklist

näpuotsatäis soola

Aseta ploomid kaussi, vala peale kohv, lisa soovi korral alkohol ning lase vähemalt 6 tundi, veel parem üleöö maitsestuda.

Tükelda šokolaad ja või ning sulata kas vesivannil või pidevalt segades madalal kuumusel väikses potis. Vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks ning sega sisse sulatatud ning pisut jahutatud šokolaad, seejärel ploomid koos kohviga ja maisitärklis. Vahusta munavalged näpuotsatäie soolaga kõvaks vahuks ja lisa õrnalt segades kolmes osas šokolaadisegu hulka. Mida rohkem suudad munavahus õhku säilitada, seda kohevam ja õhulisem kook jääb.

Vala tainas 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi, mille põhjas on küpsetuspaber ja ääred määritud võiga ja puistatud üle kakaopulbri või suhkruga. Küpseta ahjus 170 kraadi juures u 50 minutit. Ära üle küpseta, välja võtmisel võib olla kook seest niiske. Lase vormis enne lahtilõikamist täielikult jahtuda, serveerimisel riivi peale šokolaadi, puista tuhksuhkrut ja meelepäraseid marju; kõrvale sobivad vaniilijäätis ja -kaste.

Vürtsikas kõrvitsa-kondenspiimakook krõbedal pähklipõhjal

Eelmisel laupäeval ilmus LP-s mu artikkel (koos kahe retseptiga) India köögist, mis mulle tohutult meeldib!!! Olin Indias veebruaris ligi kolm nädalat ja plaanin sinna esimesel võimalusel tagasi minna, sest hoolimata mu reisile eelnenud eelarvamustest oli see supertore koht:) Kirjutasin seal olles ka blogis väikse loo selle riigi kohta ja loodan, et jõuan veel teisegi blogipostituse teha ning mõnusaid retsepte India rikkalikust ja imemaitsvast köögist jagada. Seniks aga üks huvitav artikkel mõnede uskumatute faktidega India kohta :)

Kondenspiimaga kõrvitsakooki olen teha plaaninud juba mitu aastat, seda ajakirjas Saveur vaadanud ja mõelnud, et küll see võib ikka üks hea kook olla :) Kuigi küpsetis on mu to-do-list'is olnud päris pikalt (vähemalt 2-3 aastat), siis alles möödunud aasta detsembris sain aega lõpuks esmakordselt seda katsetada. Loomulikult olen retseptis omajagu muudatusi teinud ja seda meie oludele kohandanud (ja  oma kappide sisule), aga idee au ma kahjuks endale võtta ei saa ... :)

Krõbeda pähklipõhja ja pehme kreemja kergelt vürtsika täidisega kõrvitsakook on minu arvates suurepärane ja lisaks ka nö iseenesest gluteenivaba ehk sobib gluteenitalumatuse käes vaevlevatele inimestele ilma spetsiaalset jahu kasutamata. Kui ei soovi gluteenivaba kooki, siis võid põhjaks kasutada purustatud küpsiseid või piparkoogitainast, aluseks saad võtta selles kõrvitsa-juustukoogi retseptis toodud kogused ja valmistusviisi.

Kõrvitsapüree tegemiseks puhasta ja viiluta kõrvits sektoriteks (koorida on lihtsam pärast röstimist) ning küpseta ahjus 180 kraadi juures 30-40 minutit kuni kõrvits on täiesti pehme. Lase jahtuda ja püreesta. Ülejäänud püree saad sügavkülma panna. Kui kasutad sügavkülmutatud kõrvitsapüreed, siis sulata ja nõruta see enne täidisesse lisamist sõelal üleliigsest vedelikust.

Põhi:
300 g pähkleid (algses retseptis olid pekani pähklid, aga lisasin ka Kreeka pähkleid)
4 sl pruuni suhkrut (kasutasin heledat muscovado't)
1 tl jahvatatud kaneeli
näpuotsatäis soola
80 g võid

Töötle pähklid koos suhkru, kaneeli ja soolaga köögikombainis puruks, lisa tükeldatud või ning töötle  veel kuni segu meenutab niisket liiva. Pane mõned supilusikatäied pähklisegu kõrvale ja suru ülejäänu 23-24 cm läbimõõduga ettevalmistatud (ehk võiga määritud, jahuga ülepuistatud) vormi põhja ja äärtele ning küpseta ahjus 175 kraadi juures 10 minutit. 

Täidis:
400 g kõrvistapüreed
2 muna
300 g magusat kondenspiima
1,5 tl vanilliekstrakti
1 tl jahvatatud kaneeli
0,3 tl peenelt riivitud muskaatpähklit või peenestatud kardemoni
0,5 tl jahvatatud ingverit
1 väikese kuhjaga sl maisitärklist
näpuotsatäis soola

Vispelda munad kõrvitsapüreega läbi, lisa ülejäänud ained ja vala täidis eelküpsetatud koogipõhjale. Küpseta ahjus 175 kraadi juures 40-45 minutit kuni täidis on kergelt tahenenud. Kui ääred hakkavad liialt pruunistuma, siis kata need fooliumiribaga. Puista kõrvale pandud pähklisegu koogile ja küpseta veel 15-20 minutit kuni täidis on keskelt täiesti tahenenud ja nii ääred kui ka pähklipuru koogi peal on kuldpruunid. Lase enne vormist võtmist vähemalt 2 h jahtuda; parim on kook, kui on saanud üleöö külmkapis seista. Juurde sobivad vannilijäätis ja -kaste, samuti vanilliga maitsestatud vahukoore- või toorjuustukreem. 

Šokolaadi-avokaado trühvlid (suus sulavad ja lihtsad, ideaalsed naistepäveaks)

Avokaado on üks erakordselt hea puuvili! Ta on tohutult toitainerikas (šokolaadikreemi juures olen pikemalt sel teemal peatunud) ja samas tõeliselt maitsev. Sobib ühtviisi nii salatitesse (nt kastmeks või niisama viilutatuna) kui ka magustoitudesse ja kookidesse. Avokaado annab oma mõnusa rasvasuse tõttu šokolaadikommidele kreemisust ja sobib ideaalselt asendama nii mõndagi tavapärast trühvli komponenti nagu nt vahukoort, võid, toorjuustu. Kuid mitte ainult avokaado, vaid ka tume šokolaad on igati tervislik! Olen sellest kirjutanud juba siin ja siin, lisaks on nt siin mõned šokolaadi kasulikud omadused kirjas. Kusjuures hiljuti lugesin ühest uuringust, mille kohaselt ühe elaniku kohta keskmiselt söödav šokolaadi kogus ja sellest riigist pärit Nobeli preemia laureaatide arv on omavahel korrelatsioonis :) :) :)

Pühapäeval on ju naistepäev ja šokolaaditrühvlid, eriti veel sellised pisut ehk tervislikumad, on minu arvates suurepärased - on vist väga vähe naisi, kel šokolaad silma särama ei paneks;-) Homses LP-s on aga kaks mahlast šokolaadikooki - kirssidega brownie ning kohvimekiga ploomikook, mis samuti mõlemad hästi lihtsad valmistada on, kuid maitsevad reeglina nii meestele kui ka naistele. 

Kui ma reeglina kasutan küpsetamisel (ja armastan ise niisama süüa) 70%-lise kakaosisaldusega šokolaadi, siis nende trühvlite valmistamiseks sobivad just pisut magusamad variandid väga hästi. Mina võtsin 300-grammise Kalevi tumeda metspähklitega šokolaadi (kakaosisaldus u 52%), mis minu arvates on ideaalne nendeks kommideks - täpselt parajalt magus ega ole liiga mõru. Seda šokolaadi on õnneks mu kodus kapis alati olemas, sest isa armastab seda mulle külla tulles kaasa võtta. Väga hea harjumus:)
*Issi, kui Sa seda loed, siis tea, et võid edaspidigi seda mulle tuua! :)

Toredat nädalavahetust kõigile ning lille- ja šokolaadirohket naistepäeva! :)

Vaja läheb:
1 keskmine või suur küps avokaado
300 g tumedat pähkli- või mandlitükkidega šokolaadi
2 sl naturaalset kakaopulbrit

Lõika avokaado pooleks, eemalda kivi ja võta lusikaga sisu välja. Töötle viljaliha kahvlit kasutades, saumikseri abil või köögikombainis ühtlaseks tükkideta püreeks. Haki šokolaad tükkideks, aseta sellest 200 g kaussi ja sulata vesivannil. Lisa avokaadopüree ja sega ühtlaseks. Sega hulka ülejäänud kolmandik hakitud šokolaadi. Aseta kauss šokolaadiseguga tunniks külmkappi tahenema.

Sõelu kakaopulber taldrikule. Võta teelusikatäis šokolaadisegu, vormi palliks ja veereta kakaopulbris. Korda ülejäänud massiga sama, kokku tuleb u 20 trühvlit. Eriti mõnusad (hommikuse) kohvi kõrvale;-)

Pehme ja mahlane šokolaadikeeks (paleo)

Kui eestlastel oleks ametlik rahvusroog, siis äkki ei olekski selleks mitte teine eestlane, vaid hoopis kiluvõileib!? Ma pole kunagi näinud veel, et kõigis sotsiaalmeedia kanalites nii vabariigi aastapäeval kui ka juba mõned päevad enne ja pärast tähtpäeva niimoodi ummistaks kiluvõileiva fotodest. Ja see oli väga armas, kuidas noored ja vanad, mehed ja naised, kõvad kokkajad ja need, kelle kulinaarsed saavutused üksnes praemunaga piirduvad, kõik ühtviisi rahvuskalaga sändvitše meisterdasid! Pilte heeringast, kartulisalatist, süldist jm eestipärasest nägi instas ja fb-s ikka tunduvalt vähem:)

Korraliku vürtsikilu, kvaliteetse võiga, vabajooksu kana munaga ja maitserohelisega mõnus (kodune) rukkileib on tõesti suurepärane! Kuigi ma ise käisin seekordsel aastapäeval hommikusöökigi väljas söömas ega jõudnud isegi ühtegi kilupirukat küpsetada, siis õnneks sai sõprade juures isu neist võileibadest tükiks ajaks täis söödud - kiluvõileivad olid laual vist igal üritusel ja sünnipäevapeol eelmisel nädalal. Kuni jaanipäevani on ilmselt selles osas rahu majas :)

Mina see-eest küpsetasin neil päevil kõvasti erinevaid kooke nii külla viimiseks kui ka kodus nautimiseks, millest ühe suutsin ka pildile püüda. Kui ma seda paleokoogi retsepti oma FB uudisvoos nägin, siis ei kahelnud ma hetkegi, et esimesel võimalusel võtan selle küpsetamise ette. Ülimalt ahvatlev, aga samas ka eriliselt tervislik. Ja nüüd, kui tulemus käes, võib julgelt väita, et ka hullult hea!!! :) Kui peaks teise blogis oleva avokaado-mandlijahu koogiga võrdlema, siis ei teakski, kumb peale jääks - mõlemad on minu arvates maitsvad ja mõnusad. 

Palmisuhkur pärineb Umami.ee-st ja see on õige pisut tervislikum alternatiiv tavalisele valgele suhkrule. Palmisuhkru võib aga asendada nt heleda v tumeda muscovado'ga, mee aga soovi korral nt tumeda suhkruroo siirupiga. Nende asenduste korral küll enam paleo-koogiga tegu ei ole, samuti on  küpsetis sel juhul ka vähem tervislik, aga maitselt ikka väga hea :)

Vaja läheb:

70 g naturaalset kakaopulbrit
1,2 dl keeva vett
1 sl vanilliekstrakti
180 g mandlijahu
0,5 tl soodat
0,25 tl soola
1,2 dl vedelat mett
80-100 g palmisuhkrut
2 keskmist v 4 väikest küpset avokaadot
4 suurt muna
1,2 dl hakitud tumedat šokolaadi või pähkleid või šokolaadinööpe (soovi korral)

Koori avokaadod ja eemalda kivid. Sega ühes kausis mandlijahu küpsetuspulbri ja soolaga; teise kaussi aseta kakaopulber ja vanilliekstrakt, vala peale keev vesi ja vahusta vispliga ühtlaseks pastaks. Aseta mesi, suhkur ja avokaadotükid köögikombaini ja töötle kuni segu on sametjas ja helerohelise värvusega. Lisa kakaosegu ja töötle ühtlaseks. 

Klopi munad kergelt lahti ja lisa köögikombaini, vajuta 3-5 korda pulse-nuppu, et need ülejäänud tainaga seguneks. Sega avokaadosegu õrnalt mandiljahu hulka ja lisa kas hakitud pähklid või tume šokolaad.

Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud keeksivormi ja küpseta ahjus 165 kraadi juures 50 minutit kuni sissetorgatud nuga/tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil enne vormist eemaldamist vähemalt 20 minutit taheneda.

Kas gluteen on paha?

Kirjutasin eelmisel laupäeval LP-s artikli gluteenivabast toidust (allpool täismahus olemas), õigemini sellest, kas see on vajalik tervele inimesele ehk isikule, kellel ei ole tsöliaakiat, gluteenitalumatust ega -allergiat. Olen juba ise üle 15 a selle teemaga tegelenud oma lähedase vastava haiguse tõttu, pidanud gluteenivabalt kokkama ja küpsetama ning saanud end teemaga üsna hästi kurssi viia, konsulteerides arstidega ja lugedes selleteemalisi artikleid.

Mind ajendas LP-s artiklit kirjutama gluteeni osas levinud väärasusaamad - paljud kes toituvad küll ise gluteenivabalt, ei tea, mis see tegelikult on ega ka seda, et selline söömine ei pruugi tervisele üldse kasulik olla. See ülinaljakas video on hea näide tavalistest gluteenivältijatest, aga tasub lugeda ka juuresoleva artikli teksti. Mul on lihtsalt kahju vaadata, kuidas inimesed, tahtes tervislikult toituda, võivad oma tervisele hoopis kahju teha, jättes menüüst välja täisväärtuslikud täisteratooted. 

Mina ei ole arst ega teadlane, kuid mul on nende inimeste vastu suur austus ja usaldus, mistõttu ma ei mõtle mitte ise midagi välja, vaid uurin põhjalikult selles osas endast targemate esitatud fakte ja kirjutan nende põhjal oma artikleid. Ehk siis mina usun ja usaldan kaasaegset teadust ja meditsiini. Päris tihti kasutan oma artiklite kirjutamisel Mihkel Zilmeri, Urmas Kokassaare ja Anne Lille raamatut "Normaalse söömise käsiraamat. Teejuht ja abimees eluks nüüdisaja globaalsel infoprügimäel". Minuni jõudis raamat algselt tänu mu õdedele, kellest üks on arst ja teine veel arstitudeng, kellel see kohustusliku kirjanduse hulka kuulus, aga nüüd on raamat mul ammu juba endal olemas ja asendamatuks abimeheks kujunenud.

Ja ütlen kohe ära, et ma ei ole mitte kunagi propageerinud valge töödeldud nisujahu söömist (ja ka sellest artiklist saab seda ainult kas väga pahatahtlik või rumal inimene välja lugeda), vaid ainult tervislikku mitmekülgset toitumist, kus saab vajalikud vitamiinid, mineraal- ja kiudained kätte. Minu arvates tuleb süüa päris toitu! Mis valgesse rafineeirud nisujahusse puutub, siis seda ma ise praktiliselt ei tarbi - küpsetan enamasti gluteenivabu kooke või üritan katsetada täisterajahusid, kuid ma ei ütle mitte kunagi ära mõnusast värskest võisest croissant'ist, ahjusoojast maitsvast leivast mõnes restos vm hõrgutisest. Ja miks ma peaksingi?! Kui mu toidulaual on igapäevaselt puu- ja aedviljad, liha ja kala, kas siis juhtub midagi, kui ma söön rukkijahust täisteraleiva avokaado ja suitsulõhega või maiustan enda tehtud koogitükiga?:) Kusjuures, hommikune koogisöömine võib aidata isegi kaalu langetada ;-) Minusugusele suurele koogi-, martsipani ja tumeda šokolaadi sõbrale suurpärane uudis! :):):) Ka Mihkel Zilmer jt ütlevad oma raamatus, et hommikusöögiks võib mõnikord julgelt tükikese kooki süüa. 

Lisan siia mõned huvitavad lingid, millega soovitan tutvuda kõigil, keda gluteeniteema huvitab. Mida  väidavad näiteks Harvardi teadlased, tuginedes teaduslikult tõestatud faktidele. See artikkel viib teemat veelgi edasi (siin sama asi kokkuvõtlikumalt). Siin on aga hea lugemine selle kohta, millist leiba eelistada. Loomulikult ei käi see isetehtud mandlijahust või pähklitest leibade kohta (kusjuures need mõlemad retseptid siin blogis on nii superhead kui ka väga tervislikud!), küll aga enamike poes müüdavate saepurulaadse konsistentsi ja maitsetute süsivesikurikaste väga pikalt säilivate gluteenivabade saiade kohta. Siin on aga kirjas Chicago ülikooli tsöliaakiaspetsialisti väide, mida olen kuulnud ka siinsetelt vastavatelt spetsialistidelt ja arstidelt, et "gluteenivabal söömisel ei ole ühtegi tõestatud kliinilist tervise-eelist". Seda siis juhul, kui ole vastavat haigust. Need kaks artiklit on aga mu lemmikud: selles räägib päris hästi ära, kuidas gluteenivabad toidud on puhas äri, siin aga on toodud suurepärane võrdlus MSG-paanikaga. Ja soovitan vaadata ka lühikest ajakirja The Economist videolõigukest, kus teema on väga lihtsalt ja selgelt ära seletatud. 

Ilmselt enamikele meist on selge, et kui sööd ära pitsa või värske  salati kanaga, siis on ensetunne teise valiku puhul kordades parem, sellest saab palju kasulikku (nt valk, vitamiinid, mineraalained) ja see on kõhule kerge ja hea seedida. Kas aga pitsa on "halb" just gluteeni pärast või on asi ikkagi milleski muus?:) Ja kui vahetada pitsad, pastad, burgerid jms tervisliku toidu vastu, kas siis tõesti on kaalukaotus, parem enesetunne jms tingitud just sellest, et menüüs ei ole enam gluteeni? Kui inimene sööb näiteks päevad läbi saiakesi, kas ta läheb paksuks ja saab tervisekahjustuse gluteeni tõttu või äkki ikkagi sellest, et ta ei saa toidust organismi normaalseks toimimiseks vajalikke vitamiine, antioksüdante, kiud- ja mineraalaineid, vaid ainult kiirelt imenduvaid lihtsüsivesikuid ja nö tühje kaloreid? Siin üks lõik ühest eelpoolmainitud artiklist: “They eat a huge bowl of pasta and experience lethargy, bloating, weight gain and decide they must have a food intolerance, but they’ve just eaten too much pasta.” In blind tests, three-quarters of people who believe they have an allergy or medical intolerance to bread show no signs of any symptoms.

Kui keegi väidab, et on nisujahust söömisest paksuks läinud, siis tasuks talle meelde tuletada lihtsat (ja ammu teaduslikult tõestatud) energia jäävuse seadust ehk asjaolu, et kui toiduga omastatud energia on suurem meie keha vajadustest, muutub see rasvaks. Üleliigne energia ei kao kuskile ära - kui sööme rohkem, kui kulutame, võtame juurde. Lugesin hiljuti ühe tuntud välismaa toitumisnõustaja seisukohta, kes ütles, et võiks vabalt oma äri kinni panna, sest kogu tõe saab kokku võtta kahe sõnaga "Sööge vähem!". Või siis tsiteerides taaskord Zilmer & co raamatut: "söödavad toidukogused peavad olema mõõdukad ja vastama kehalisele koormusele." Rasvume, kui ülemääraselt energiat tarbime, aga väitel nagu oleks mõni konkreetne toiduaine süüdi, ei ole tõepõhja all. Samuti ei saa süüdistada ainuüksi süsivesikuid ehk nagu on kirjas Zilmeri raamatus, siis "süüdi ei ole mitte toidusüsivesikud, vaid nende asjatundmatu söömine (pidev üle- või alatarbimine)". 

Üks väidetest, mida tihti kuulen, on ka see, et tänapäeval on nisu kuidagi eriliselt paha ja sisaldavat hoopis rohkem gluteeni ja ma ei tea mis kõik veel. Arvestades praeguse aja tööstuslikku tootmist ja selles kasutatavaid väetisi, taimekaistevahendeid, hormoone, GMO-sid jne jne, siis kas tõesti on nisu kuidagi eriliselt ehk teistest taimedest rohkem kahjustatud, et just seda tuleb iga hinna eest vältida? Ja kui see nii tõesti on, siis Eesti oma talupidajate (nt Kaarli talu) mahedalt kasvatatud teraviljatooted peaks ju ometi sobima? Või kas tuhandete kilomeetrite tagant toodud ja oma ideaalse välimuse sealjuures säilitanud puuviljad, salatid ja aedviljad või välismaal tehtud gluteenivaba leib on tõesti tervislikumad, kui nt meie oma rukkijahu ja sellest küpsetatud täisteraleib? 

Mihkel Zilmer ütleb, et tema ei räägi oma arvamustest, vaid räägib asjadest nii nagu on ehk esitab vaid teaduslikult tõestatud fakte. Tema ütles Eesti Toiduliidu poolt sel sügisel korraldatud täisterakonverentsil, et "täisteratoode kuulub normaalse söömise kõrgliigasse." Ja keda siis usaldada - kas ülikooli õppejõudu või kedagi, kes leiab, et sõna "tervislik" tuleb teraviljadest rääkides jutumärkidesse panna?
*Lisan postituse alla ka väljavõtte täisterakonverentsi materjalidest.

Võtame nt paleotoitumise. Ühest küljest on see mulle tohutult sümpaatne, sest läheb suures osas kokku mu enda põhimõtetega ehk eelistada PÄRIS toitu nagu aedviljad, puuviljad, muna, pähklid, korralik kvaliteetne liha ning vältida töödeldud toite ja üldse igasugust kräppi. Ka suur osa minu enda toidulauast ja retseptidest vastavad tegelikult paleo-kriteeriumitele. Samas aga minu jaoks miinusena tuleks selle toitumissuuna järgimisel loobuda ka piimatoodetest (ma armastan kohupiima, juustukooke, paksu maitsestamata jogurtit värskete marjade või mesimagusate puuviljadega ning juustusid) ja täisteratoodetest (nt rukkileib, odrajahukarask ja kaerahelbepuder on selle puhul välistatud), lisaks on "pahad" veel nt ka kaunviljad ja maapähklid. Toitumisnõustaja arvab selle kohta nii, siin on üks väga hea artikkel veel, siin veel üks päris huvitav ja siin üks random artikkel (üsna pealiskaudne küll paraku). Tekibki küsimus, keda usaldada - kas sellel teemal vastavat haridust omavat inimest (eelpoolmainitud toitumisnõustaja), teadlaste järeldusi või kedagi, kes tegelikult midagi lihtsalt arvab? 

Olen käinud viimase aasta jooksul mitmes prof Mihkel Zilmeri loengus, kes ütleb, et 99% internetis leiduvast on puhas prügi. Kui alguses tundus see mulle liialdamisena, siis üha enam hakkab mulle tunduma, et tal võib õigus olla! Ja kõige hullem on see, et selles internetis leiduva umbluu põhjal teevad paljud elulisi otsuseid nagu seda on söömine või kasvõi nt nii oluline asi nagu oma laste vaktsineerimine. Tänapäeval on võimalik paljusid jubedaid haiguseid ära hoida nende vastu vaktsineerides, kuid teatud inimesed arvavad, et nemad on targemad kui arstid ja teavad, kui pahad on vakstiinid. Selle asemel, et oma last (ja teiste inimeste lapsi) nt lastehalvatuse vastu kaitsta, tekitavad nad vaktsineerimata jätmisega tegelikult ju potentsiaalse ohu, et laps jääb selle haiguse tagajärjel vigaseks. Kurb! Ja kuigi ma arvan, et igaüks on vaba käituma oma kehaga, kuidas tahab, arvama, mida tahab jne, siis on paraku lisaks teiste inimeste elu ja tervise ohustamisele veel teinegi tahk, mille võttis väga hästi kokku Iren FB-s seda teemat lahates: 

mu enda jaoks on ka üllatav olnud, millise agressiivsuse ja enesekindlusega minu vaktsiiniseparatistidest tuttavad oma vaateid peale suruvad. Karta on, et nõrgema närvikavaga noored lähevadki selliste hirmujuttude õnge, kuivõrd nii valju hääle ja pika jutuga otsesõnu ähvardatakse, et kui vaktsineerid, siis teed oma lapsele liiga.

Sama on ka söömisega - vihast seisukohtade esitamist, alusetut süüdistamist (minu artikli peale küsis üks, et "kas nüüd läheb nõiajaht lahti neile, kes ise tahavad gluteenivabalt toituda?") ja suisa lausvalet näen just nende poolt, kes on arvamusel, et gluteen on paha. Kus on minu artiklis öeldud, et "gluteenivaba elu=toitainetevaese kräpi söömine"??? On see siis vastava väite esitaja poolt pahatahtlikkus või lihtlabane rumalus? Toimetusse tuli ka üks kiri, kus sooviti kirjutada vastuartiklit minu loole, sest "gluteenitalumatus on kordades laiem mõiste kui meie igapäevane meditsiin seda määratleda suudab". Ja juba see ütlebki minu jaoks kõik ära! Kuidas seda väidet tõestada, kui tänapäeva meditsiin seda ei "suuda määratleda"? Kui gluteen on tõesti nii paha, kuidas siis teadlased ja arstid seda ei avasta, vaid ainult isehakanud "eksperdid" näevad tegelikku probleemi? Kust võtavad mõned inimesed arvamuse, et nad on targemad kui teadlased ja arstid? Ja mille üle on siin üldse vaielda või diskuteerida või kuidas jõuda kompromissile, kui ühelt poolt on teadus, teiselt poolt selle eiramine ja tuginemine kellegi arvamusele?

Ja ma ei tahagi vaielda, sest pooldan igaühe isiklikku valiku- ja arvamusvabadust! Mina ei suru kellelegi oma arvamust peale ja ma tahaks loota, et ka minul lastakse "naiivselt" arste jt selle ala spetsialiste (nt ülikooli professoreid) edasi usaldada :)  Igaüks sööb seda, mida heaks arvab, samuti kujundab oma arvamuse oma autoriteetide järgi, niiet oleks tore näha tolerantsust erinevate arvamuste osas ka nende suhtes, kes usuvad arste, meditsiini ja kaasaegset teadust! 

Ma imestan, et ilma inimese füsioloogiat põhjalikult tundmata, biokeemia kursust läbimata jm arstiks või toitumisnõustajaks saamise eelduste täitmiseta julgevad mõned siiski pakkuda end inimestele tervisliku toitumise osas nõua andma, samuti seda, et on inimesi, kes usaldavad selliste inimeste nõuandeid. See ei ole kriitika (eks kuidagi peab ju raha teenima ja teiselt poolt seda kulutama), see on lihtsalt siiras imestus, sest mina ise ei julge küll enda tervist ja heaolu usaldada (ülikoolis) vastavaid põhjalikke kursuseid läbimata nõu andvate inimeste kätte, ammugi ise selleteemalist nõu kellelegi anda, kuigi toidu- ja toitumiseteemaga tegelen igapäevaselt juba mitu aastat. Sellepärast ka artikli kirjutamisel ei hakanud ma ise midagi arvama või leiutama, vaid kirjutasin selle esitades mulle teadaolevaid ja minu jaoks usaldusväärseid fakte. Samuti ei ürita ma ise kellelegi vastavat teenust müüa või kellegi toitumiseelistuste pealt raha teenida, vaid ikkagi vahendada seda, mida vastavatelt spetsialistidelt kuulen :)

Ja nagu ma artikliski mainin, siis igasuguste müütide pealt saab hästi raha teenida. Alles hiljuti oli veel väga trendikas järgida PH-dieeti. Isegi mu (kusjuures, tõesti täiesti intelligentsed!!!) sõbrannad jm tuttavad üritasid seda teha, saatsid mullegi e-kirju sellest, mida tegelikult peaks sööma ja mida vältida, kui happelised me oleme jms. Mulle on mitu tuttavat öelnud, et aluselise toiduga saab ravida vähki! Lihtsalt USKUMATU! Ja kohutavalt ohtlik! Õnneks on aga head uudised kõigile neile, kes usuvad teaduspõhist meditsiini - nimelt pandi kuulus "doktor" Young, kes selle "PH-ime" välja mõtles, vangi! Siin on üks väga hea kirjeldus tema tegevuse osas - hämmastav, kui palju sellise umbluuga sai raha teenida!!!

Kõigil inimestel aga, kes sarnaselt minuga usuvad teadusesse, soovitan lugeda skeptik.ee-d ja sama autori FB-lehte. Vahelduseks internetis levivatele teooriatele on vägagi kosutav näha selgeid fakte ja tervet mõistust.  Lihtsalt infoks, et sellel lehel oli juba aastal 2009 (!) PH-imest adekvaatselt kirjutatud :)

Toredat nädalavahetust kõigile! :)


Eeesti Toiduliidu poolt korraldatud täisterakonverentsi materjalidest väljavõte (paksem kiri lisatud minu poolt):
Prof. Mihkel Zilmer: “Täisteratooted on hindamatud kiudainete, mitmete mineraalainete ja mitmete vitamiinide väga head allikad.”

Eesti esimesel Täisterakonverentsil esinenud Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor, Mihkel Zilmer tõi välja kolm peamist põhjust, miks toiduvaliku tegemisel tasub eelistada täisteratooteid.

“Kui valite söömiseks teraviljatooteid, jälgige, et vähemalt pool nendest, mida oma ostukorvi panete, oleks täisteratoode, sest täisteratooted on ühed parimad toiteliste kiudainete rikkalikud allikad. Kiudained on tervis-soodsate toimetega, sh ka mitmete haiguste (nt diabeet) riski vähendava mõjuga“  ütles Zilmer. Teiseks tõi arstiteaduskonna professor esile selle, et täisteratooted on ka mitmete, nüüdisajal probleemsete mineraalainete (magneesium ja tsink) ja vitamiinide (folaadid, vitamiin B1) väga heaks allikaks, mis asuvad põhikoguses just terade kestas. „Kolmandaks,  täisteraviljade täisväärtuslikkus ei tähenda aga seda, et teised teraviljapõhised pagaritooted oleksid kahjulikud, nt valge sai (see on asjatundmatu infomüra), kuid need on toitaineliselt väga ühekülgsed, st nii nende tarbitav kogus kui ka tarbimise sagedus peaks olema väike. Täisteratoode kuulub normaalse söömise kõrgliigasse, sest ta annab lisaks eespoolmainitule oma panuse ka spetsiifiliste antioksüdantide ja fütoöstrogeenide saamisse.“ Mihkel Zilmeri teadus-põhist analüüsi kinnitasid omakorda ka Soome teadlase Dr. Marika Lyly ettekandes toodud paljude uuringute kokkuvõtvad andmed. 

 Zilmer lisas ka , et Eestis osatakse üha rikkalikumas valikus  valmistada  head leiba ja ta soovitas ka seda oma toiduvalikus sagedamini kasutada.

Mihkel Zilmer tõi välja vajalikud toiduainete grupid nädala-lõikes igale inimesele, mida tasuks varieerida gruppide siseselt vastavalt maitse-eelistustele

• Teraviljatooted (rukkileib, teraleivad, jämedalt jahvatatud jahust pagaritooted,  sepik, kaerahelbed, kliilisandiga tooted, kiudainetega rikastatud pasta-tooted, mitmeviljahelbe pudrud, kamajahu, tangud, kruubid, pruun riis, hirss, tatar)

• Kaunviljad (erinevad oad, herned, läätsed)

• Puu– ja köögiviljad (õun, pirn, ploom, mango, banaan, kiivi, granaatõun, pähklite segud, kõrvits, melon, porgand, lehtsalat, puuvilja- ja köögiviljamahlad, kartul)
• Kala (heeringas, väike lõhe/forell, haug, latikas, räim)

• Linnuliha (kalkun, kanafilee, vutiliha)

• Piimatooted (jogurt, juust, kohupiim, pett, probiootiline kefiir, kodu- ja toorjuust, või, joogipiim)
• Muud loomsed toiduained (muna, punane skeletiliha, linnumaksapasteedid, erinevad veretooted)
• Marjad (metsmaasikad, mustikad, murakad, vaarikad, sõstrad, kibuvitsad, jõhvikad, astelpaju viljad)

Perearst Külvi Peterson: “Täisteratoodetes leiduvad kiudained mitte üksnes ei väldi kõhukinnisust, vaid võivad ära hoida ka divertikuloosi, hemorroide, soolepolüüpe ja soolevähki. Täisteratoodete tarbimine on väga oluline ennetamaks ka ülekaalu, diabeeti ja südamehaigusi.”

Pika staažiga perearst Külvi Peterson tõi Täisterakonverentsil välja peamised täisteratoodetega seotud kasud tervisele ning sõnas, et täisteratoodetes leiduvad kiudained mitte üksnes ei väldi kõhukinnisust, vaid võivad ära hoida ka divertikuloosi, hemorroide, soolepolüüpe ja soolevähki. “Täisteratoodetega saab aidata ärritatud soolesündrooni puhul, meeleoluhäirete ja kroonilise väsimuse korral, ” loendas dr. Peterson täisteratoodete plusse ning lisas, et oleks igati mõistlik lisada mõiste “täisteratoode ja  kiudained” riikliku strateegia  “Südame ja veresoonkonnahaiguste ennetamine 2005-2020” osaks.

Perearst lükkas ümber arvamuse, nagu oleks täisteratoode paljudele gluteeni-talumatuse põhjustajaks. “Olen oma 27. aastase praktika jooksul meditsiiniliselt diagnoosinud gluteeni-talumatust kolmel juhul: ühel väiksel lapsel ja kahel naisel,” ütles Peterson ning lisas, et inimestele meeldib endale ise diagnoosi panna paljude väikeste hädade puhul, mis ei leia aga meditsiinilist kinnitust. 

Külvi Peterson ütles, et leiva tähtsaim ülesanne on anda väärtuslikke süsivesikuid, valke ja kiudaineid. “Täiskasvanud inimene vajab päevas 20-35 g kiudaineid ning praktiliselt annab selle koguse 200 gr täisteraleiba,” ütles perearst. Ta lisas, et täisteratoodete tarbimine on väga oluline ennetamaks ka ülekaalu, diabeeti ja südamehaigusi.

Siin aga mu LP-s ilmunud artikli algversioon:

Kas terve inimene peaks sööma gluteenivaba toitu?

Gluteenivaba toitumine kogub üha rohkem populaarsust. Kuigi inimesed on nisujahu söönud juba umbkaudu 10 000 aastat, siis viimasel ajal on paljud jõudnud veendumusele, et see teeb paksuks ja on tervisele ohtlik. Kui vanasti usuti pahasid vaime, siis tänapäeval luuakse endale tonte teatud toiduainetest, mille hulka kuulub hetkel ka rafineeritud nisujahu. Kohtan pidevalt inimesi, kes räägivad uhkusega, kuidas nad on loobunud täielikult gluteenisisaldavate toitude tarvitamisest, kuigi neil ei ole diagnoositud tsöliaakiat, vastavat allergiat ega isegi mitte talumatust. Küsin alati, et miks te seda teete ja vastuseks on, et gluteen on väga paha!

Mõneti meenutab praegune nisujahupaanika mõnikümmend aastat tagasi valitsenud (ja nüüdseks ümber lükatud) arvamust, et rasv on tervisele kahjulik ning tuleks kõigist toitudest eemaldada, mille tõttu hakati valmistama rasvavabu või väherasvased tooteid, mis on rasva kompenseerimiseks enamasti kalori- ja suhkrurikkad ning oluliselt ebatervislikumad.

Mis on gluteen?

Hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt on enamikel inimestel gluteenist tegelikult täiesti vale arusaam. Gluteen on lahustumatu valguühend, mis koosneb teravilja valgu prolamiinist (nisu puhul on see gliadiin) ja gluteniinist. See on kleepvalk, mida leidub nisus (sh speltanisus), odras ja rukkis. Kaeras küll gluteeni ei ole, kuid see-eest on seal olemas gliadiinile sarnaseid valkusid, mistõttu ka kaer on reeglina gluteenitalumatuse käes vaevlevatele inimestele vastunäidustatud. Gluteen teeb taina elastseks, annab küpsetistele struktuuri ja pehmuse, see nö lukustab süsinikdioksiidi, mis käärimisel annab küpsetisele kohevuse.

Gluteenivabal söömisel ei olevat aga ühtegi teaduslikult tõestatud tervise eelist, samuti ei ole tõendeid selle kohta, et miljonitel inimestel oleks järsku tekkinud gluteeniallergia või - talumatus. See-eest on aga selge, et ise endale diagnoosi panemine ei lähe reeglina täppi. Et gluteen tegevat paksuks, on teadlaste arvates ulme valdkonda kuuluv väide. Loomulikult ei ole tervisele kasulik hommikust õhtuni saiakesi vitsutada, kuid kui mõõdukas nisujahust toodete söömine teeks paksuks, siis oleks ilmselt rasvunud enamik itaallastest ja prantslastest, kes tarbivaid saia igal söögikorral ja lisaks veel ohtralt muid nisujahust tooteid alates hommikustest croissant’idest lõpetades pastade ja pitsadega. Kuid enamasti on just nende riikide inimesed nii heas füüsilises vormis, et neid isegi eeskujuks tuuakse. Näiteks Itaalias süüakse kaks korda rohkem nisul põhinevaid toitusid kui USA-s, kuid rasvunuid on seal “vaid” 10% elanikkonnast võrreldes ühendriikide 35%-ga.

Äri õitseb

Nagu ikka, saab iga müüdi ärilisel eesmärgil ära kasutada. Tänu meediakampaaniale on näiteks USA-s gluteenivabade toodete tarbimine tõusnud 2012. aastaga võrreldes 60%. Nüüd kulutavad ostlejad sellise toidukauba ostmiseks juba ligi 9 miljardit dollarit aastas. Arvatakse, et aastal 2016 ületab gluteenivabade toodete müük juba 15 miljardi dollari piiri.

Kui mandli- ja tatrajahu, mis mõlemad sisaldavad palju inimese jaoks kasulikku ja vajaliku, välja arvata, siis reeglina on gluteenivabad jahud pigem toitainevaesemad. Maisijahu vitamiinisisaldus on küll võrreldav kaera- või odrajahuga, kuid mineraale on selles vähem. Riisijahu on kalori- ja süsivesikurikkam, kuid kiudaine-, vitamiini- ja mineraalainevaesem kui nisujahu.

Vahetades näiteks rukkijahust täisteraleiva poes müüdava tavalise gluteenivaba alternatiivi vastu, saame oluliselt toitainevaesema toote, mille eest aga peame välja käima mitu korda rohkem raha. Enamasti on gluteenivabades saiades vähem toitaineid, eelkõige kiudaineid ja B-vitamiini, kui tavalises leivas, kuna nende valmistamisel ei saa kasutada lisaks nisule ka rukist, otra ega kaera. Samas aga on sellistel saiadel oluliselt suurem süsivesikusisaldus ja sellest tulenevalt ka kõrge glükeemiline indeks erinevate tärkliste (nt tapioki-, riisi-, maisi- ja kartulitärklis) tõttu, millest tulenevalt tõstavad gluteenivabad leivad inimese veresuhkru taset kõrgemaks kui näiteks nisujahust valmistatud tooted või isegi suhkur. Seega kaalukaotuse ja tervislikku toitumise asemel tehakse endale gluteenivabade toodetega sageli hoopis kahju.

Täiuslik täistera

Selge on see, et valge rafineeritud nisujahu ei anna meile suurt midagi kasulikku ja on oluliselt toitainevaesem, kui täisterast jahvatatud jahud, kuid kindlasti ei põhjusta see mõõdukal tarbimisel tervisekahjustusi. Eriti kahju on mul aga sellest, et koos nisujahuga on põlu alla sattunud ka tervislikud teraviljad nagu kaer ning oder ja rukis, mis samuti pisut gluteeni sisaldavad. Samas ei saa näiteks tavalist pastat kuidagi võrrelda odrajahust valmistatud karaski või kaerahelbepudruga - toitainesisaldus on nendes väga erinev!

Kuigi olen juba üle 15 aasta pidanud lähedasel inimesel arsti poolt diagnoositud tsöliaakia tõttu otsima küpsetamiseks alternatiivseid jahusid, samuti ostma sageli gluteenivabu tooteid, soovitan ma siiski võimalusel eelistada kohalikku korraliku ja kvaliteetset täisterajahust küpsetist. Eestis on poodides tohutu valik täisteraleibasid, -saiu ja -sepikuid, üks parem kui teine. Täisterajahud on jahvatatud tervest terast ehk selles on säilinud kasulikud vitamiinid, antioksüdandid, mineraal- ja kiudained. Kui just portsjonite suurusega üle ei pinguta, on täistera-rukkileib tervislik ja aitab soovijatel ka kaalu kaotada, sest neis sisalduvad kiudained mõjuvad väga hästi seedimisele.