Selle sildi järgi tunnete ära 50 Eesti paremat söögikohta - astuge siis ikka sisse!:)
Juba viis aastat järjest on programmi Eesti Maitsed eestvedaja Aivar Hanson organiseerinud parima restorani valimise, mille tänavune nimekiri on kättesaadav siin. Restorani nimel klikates on näha ka mõningaid pilte ja väikest tutvustust restorani kohta, mille kohta olen ainult kiidusõnu kuulnud - neid jutukesi lugedes pidi tekkima tohutu suur isu nendesse restodesse minna:) Pildidki on ilusad ja hästi valitud ning annavad igati hästi edasi iga restorani olemust ja unikaalsust, niiet kes ise nendesse restodesse veel jõudnud ei ole, saavad väga hea ülevaate. Tänuväärne ja põhjalik töö!
Seekordne 50 parima valimine toimus esmakordselt kahes voorus ehk kevadel selgitati rohkem kui 1200 Eesti söögikoha hulgast välja 50 parimat ja sügisel uue hindamise tulemusena nende söögikohtade lõplik paremusjärjestus. Minu arvates on eriti tähelepanuväärne, et 9 paremat restorani said kevadises hääletusvoorus kokku 2 korda(!!!) rohkem hääli kui kõik ülejäänud Eesti toidukohad kokku. Ka sügisene lõplik punktisumma oli nende restode puhul üsna tasavägine, va Alexandri ja Tchaikovsky puhul, kes said kõigist ülejäänutest tunduvalt rohkem hääli. Samas aga oli nende kahe söögikoha vahel pinev heitlus ja ülipisikese vahega jäi peale juba kolmandat aastat järjest Pädaste mõisa resto. Õnnesoovid tublidele kokkadele!
Sügisel toimunud teise hääletusvooru peamine eesmärk oli hinnata restoranide toimimist ka suvisel ajal. Suvel on ju kiire ja enamikes kohtades käib söömas hoopis rohkem rahvast kui muul ajal. Samas aga kasutatakse palju abitööjõudu, kelle eelnev kogemus, koolitus ja muud isikuomadused, sh sobivus sellele tööle üleüldse, on tihtipeale rohkem kui küsitavad. Nende üheksa seas on restosid, kes suvel latti tavapärasega võrreldes alla ei lase, kuid samas on nii mõnigi neist, kus vahe talvisega nii söögi kui ka teeninduse osas on ikka täitsa tuntav.
Sügisel toimunud teise hääletusvooru peamine eesmärk oli hinnata restoranide toimimist ka suvisel ajal. Suvel on ju kiire ja enamikes kohtades käib söömas hoopis rohkem rahvast kui muul ajal. Samas aga kasutatakse palju abitööjõudu, kelle eelnev kogemus, koolitus ja muud isikuomadused, sh sobivus sellele tööle üleüldse, on tihtipeale rohkem kui küsitavad. Nende üheksa seas on restosid, kes suvel latti tavapärasega võrreldes alla ei lase, kuid samas on nii mõnigi neist, kus vahe talvisega nii söögi kui ka teeninduse osas on ikka täitsa tuntav.
Sügisel andis hindeid ka eraldi žürii, mis koosnes Eesti toiduajakirjanikest ja -blogijatest, välismaa nimekatest toiduekspertidest ja kõigi 9 parima söögikoha esindajatest. Kui kevadises hindamisvoorus tuli korraldaja poolt antud instruktsioonide kohaselt lähtuda sellest, kuhu sa ise koos oma välismaalastest sõpradega esmajärjekorras ilma hinda vaatamata sööma läheksid, siis sügisesel hääletamisel olid hindamiseks konkreetsed põhjalikud kriteeriumid. Kuigi ilmselt endiselt viiksin endale külla tulevaid võõramaalasi esmajoones neisse kohtadesse, mille kevadel esiotsa panin, siis sügiseste hindamiskriteeriumite järgi häälte andmine oli hoopis põhjalikum ja restoranide järjestus oli pisut teistsugune kui kevadel (kuigi minu puhul pmst lihtsalt ühed ja samad restod vahetasid natukene oma kohtasid).
Eks oma osa kohtade natukene teistsuguses järjestamises oli nii sellel, et suve jooksul sai mõneski neist söögikohtadest söömas käidud (mõnes isegi mitu korda), kui ka asjaolul, et nn žüriiga käisime veel kõik 9 söögikohta eraldi läbi. Oma isiklikud eelistused tuli paraku kõrvale jätta ning üritada olla võimalikult objektiivne nii toidu, joogivaliku, teeninduse kui ka interjööri osas. Ja kui kohalikud žüriiliikmed võisid hindamisel arvesse võtta ka eelnevaid kogemusi (kui ma seda teinud ei oleks, siis ilmselt oleks mu edetabel olnud jällegi pisut teistsugune), siis välismaalased said lähtuda vaid sellest, mida nad ühekordsel külastusel kogesid.
Loomulikult on iga hindamine alati mingil määral subjektiive ja ühtegi edetabelit ei tasu võtta absoluutse tõe ega puhta kullana. Kuigi mu lemmiksöögikohad on kõik ilusti tabeli esikümnes sees, siis on lisaks nn "tipprestoranidele" Eestis ju palju muid toredaid maitsva toiduga söögikohti - see edetabel on ju vaid teatud hulga inimeste, kes ise ka restoraniäris tegutsevad või sellest kirjutavad, arvamus. Nt on mu kodu lähedal Kalamaja pagarikoda, kus on hea värskelt küpsetatud leib ja kus valmistatavaid maitsvaid pirukaid Marju mulle külla tulles tihti kaasa toob. Hiljuti aga kuulsin (ühelt TOP 9 resto peakokalt, muide), et sealne kanasalat on väga hea, niiet selle salati Kalamaja pagarikotta sööma minek on mul kindlalt to-do-list'is:)
Eks oma osa kohtade natukene teistsuguses järjestamises oli nii sellel, et suve jooksul sai mõneski neist söögikohtadest söömas käidud (mõnes isegi mitu korda), kui ka asjaolul, et nn žüriiga käisime veel kõik 9 söögikohta eraldi läbi. Oma isiklikud eelistused tuli paraku kõrvale jätta ning üritada olla võimalikult objektiivne nii toidu, joogivaliku, teeninduse kui ka interjööri osas. Ja kui kohalikud žüriiliikmed võisid hindamisel arvesse võtta ka eelnevaid kogemusi (kui ma seda teinud ei oleks, siis ilmselt oleks mu edetabel olnud jällegi pisut teistsugune), siis välismaalased said lähtuda vaid sellest, mida nad ühekordsel külastusel kogesid.
Loomulikult on iga hindamine alati mingil määral subjektiive ja ühtegi edetabelit ei tasu võtta absoluutse tõe ega puhta kullana. Kuigi mu lemmiksöögikohad on kõik ilusti tabeli esikümnes sees, siis on lisaks nn "tipprestoranidele" Eestis ju palju muid toredaid maitsva toiduga söögikohti - see edetabel on ju vaid teatud hulga inimeste, kes ise ka restoraniäris tegutsevad või sellest kirjutavad, arvamus. Nt on mu kodu lähedal Kalamaja pagarikoda, kus on hea värskelt küpsetatud leib ja kus valmistatavaid maitsvaid pirukaid Marju mulle külla tulles tihti kaasa toob. Hiljuti aga kuulsin (ühelt TOP 9 resto peakokalt, muide), et sealne kanasalat on väga hea, niiet selle salati Kalamaja pagarikotta sööma minek on mul kindlalt to-do-list'is:)
Mis aga üheksasse parimasse restosse puutub, siis mina julgen neid kõiki soovitada! Ja loomulikult auväärsel 10.-ndal kohal olevat restorani Ribe ka, kus juba talvest saadik teeb jälle süüa tunnustatud peakokk Andrei Šmakov, kes restorani Kadriorg ja Ribe vahelisel ajal Venemaal inimesi oma toiduga rõõmustas.
Lisan siia pildikese pikima ja tuliseima aplausi saanud söögikohast. Mul küll ei olnud seadmeid, millega müra taset ja detsibelle mõõta, ega pannud aplausi alguses stopperit käima, aga minu arvates said suurimad ovatsioonid just Põhjaka mõisa poisid, kui oma auhinnale (seekord 5. koht) järgi läksid. Ja peab tunnistama, et kuigi kokad suhtuvad oma konkurentidesse tihti ikka väga (kohe väga!) kriitiliselt, siis Põhjaka kohta ei ole ma vist üheltki teise restorani kokalt ühtegi halba sõna kuulnud ja see on minu jaoks väga kõnekas fakt:) Ja see on üks koht, mis läbinisti aus - see, mida sulle lubatakse, seda sa ka saad. Ei mingeid trikke ega valetamist, lisaks talunikelt ja oma aiamaalt pärit tooraine, mis Eesti tingimustes on suur asi. Mõned restod küll on selles osas veel väga tublid ja üritavad võimalikult palju kohalikku kraami pakkuda (nt Leib, Moon), aga Eesti oludes on see ikka päris raske. No ja Põhjakas olev u 50 kanaga kanala räägib ka iseenda eest, onju!? Pildil on (vasakult paremale) Joel, Märt, Silver ja Madis.
Aga nagu mõned teisedki edukate söögikohtade omanikud teevad uusi kohti (nt Muhu saarel asuva Alexandri tiimi loodud Neh Tallinnas, Mooni uus söögikoht Kalamajas), siis Põhjaka poisid on otsustanud appi minna kohviku Sinilind omanikele (kelle hulgas on ka Vaiko Eplik, kelle muusikat me kõik palavalt armastame). Mul muidugi tekib väike error, kui ma pean ette kujutama, et kohta, kuhu ma öösiti juhtun, võiks võtta kui mõnda kohta, kus korralikult süüa saab... Järgmisena võtab siis äkki TOPS endale kokad tööle või?:) Aga elame-näeme - kui juba Põhjaka omad on kaasatud, siis midagi head (karta muidugi on, et väga head) sealt tulemas on:)
Sellel pildil on aga Tchaikovsky tiim. Mitte ainult sellepärast, et seda juhib minu arvates Eesti andekaim kokk Vladislav Djatšuk (pildil keskel valge kokajakiga), vaid ka Krestina pärast, kes saavutas väga suurel ja olulisel noorkokkade võistlusel Euroskills 2012 kuldmedali! Krestina on ise muidugi erakordselt tubli, aga ka paremat õpetajat kui Vlad oleks ilmselt raske leida. Krestinast (pildil kõige paremal ääres) kirjutan varsti pikema loo, sest lisaks parimale kohale, mida ükski eestlane minu teada siiani ühelgi rahvusvahelisel kokandusvõistlusel on saavutanud, õnnestus mul tema võistlustöid maitsta ja natukene ettevalmistamisprotsessi näha ning see kõik on minu arvates väga põnev!:) Ja ikka väga südantsoojendav on vaadata, kuidas Eesti lippu kõrgel hoitakse:)
Aga nagu mõned teisedki edukate söögikohtade omanikud teevad uusi kohti (nt Muhu saarel asuva Alexandri tiimi loodud Neh Tallinnas, Mooni uus söögikoht Kalamajas), siis Põhjaka poisid on otsustanud appi minna kohviku Sinilind omanikele (kelle hulgas on ka Vaiko Eplik, kelle muusikat me kõik palavalt armastame). Mul muidugi tekib väike error, kui ma pean ette kujutama, et kohta, kuhu ma öösiti juhtun, võiks võtta kui mõnda kohta, kus korralikult süüa saab... Järgmisena võtab siis äkki TOPS endale kokad tööle või?:) Aga elame-näeme - kui juba Põhjaka omad on kaasatud, siis midagi head (karta muidugi on, et väga head) sealt tulemas on:)
Sellel pildil on aga Tchaikovsky tiim. Mitte ainult sellepärast, et seda juhib minu arvates Eesti andekaim kokk Vladislav Djatšuk (pildil keskel valge kokajakiga), vaid ka Krestina pärast, kes saavutas väga suurel ja olulisel noorkokkade võistlusel Euroskills 2012 kuldmedali! Krestina on ise muidugi erakordselt tubli, aga ka paremat õpetajat kui Vlad oleks ilmselt raske leida. Krestinast (pildil kõige paremal ääres) kirjutan varsti pikema loo, sest lisaks parimale kohale, mida ükski eestlane minu teada siiani ühelgi rahvusvahelisel kokandusvõistlusel on saavutanud, õnnestus mul tema võistlustöid maitsta ja natukene ettevalmistamisprotsessi näha ning see kõik on minu arvates väga põnev!:) Ja ikka väga südantsoojendav on vaadata, kuidas Eesti lippu kõrgel hoitakse:)
Kirjutasin parimate restode valimisest väikese jutukese Eesti Päevalehe laupäevalehte LP-sse ja see on loetav ka digilehes. Lisan infoks alla ka korraldaja saadetud pressiteate, sest ma ei hakanud blogipostituses kõike üle kordama, mis pressikas kirjas on:)
Minu poolt toredaid restoranielamusi kõigile!
PS fotode autor on Lauri Laan.
PRESSITEADE
Programmi Eesti Maitsed korraldatud Eesti parimate söögikohtade konkursil tunnistati kolmandat aastat järjest parimaks Pädaste mõisa restoran Alexander, teise koha paremusjärjestuses pälvis Tchaikovsky restoran ning kolmandaks jäi OKO. Esikümnesse mahtusid veel Chedi (4), Põhjaka (5), Leib (6), Moon (7), Neh (8), Bordoo (9) ning esikümne lõpetas Ribe (10). Täieliku nimekirjaga saab tutvutada programmi Eesti Maitsed koduleheküljel: www.eestimaitsed.com
“Sellel aastal tuli selgelt juurde üks oluline nõue teistest paremaks pürgivale söögikohale - rohkem kvaliteeti vähema raha eest. Enam lihtsaid ja puhtaid maitseid, vähem visuaalselt atraktiivseid kunstiteoseid taldrikul,” selgitas programmi Eesti Maitsed eestvedaja Aivar Hanson. “Suurtes raskustes on vanamoodsad esindusrestoranid. Meil ja igal pool mujal samuti,” rääkis ta.
Parima söögikoha valisid välja restoranide töötajad ja toiduajakirjanikud, samuti toidublogijad nii Eestist kui ka välismaalt. “Iga valija sai nimetada seitse talle kõige rohkem meeldinud söögikohta paremusjärjestuses. Iga nimetamine annab söögikohale punkte ja punktide summa poolest 50 paremat pääsevadki tabelisse,” selgitas Hanson. Hindamisse olid kaasatud ka Soome, Rootsi ja Venemaa nimekad oma ala asjatundjad. "Nende meelest on meie juhtivate kokkade tase väga kõrge. Aga soovida jätab söökide juurde jookide valimise oskus," vahendas Hanson.
Eesti Maitsed on 2008. aastal alustatud programm, mis toetab kulinaarsete oskuste arendamist ning tutvustab Eestit, kui hea toidu maad. Eesti parimate söögikohtade konkursil on programmi Eesti Maitsed partneriks Baron Philippe De Rothschild veinimaja. Partnerluse eesmärgiks on väärtustada-innustada parimaid kohalikke, hinge ja kirega tegijaid, et läbi vastastikku toetava koostöö edendada Eesti toidu- ja veinikultuuri.
BARON PHILIPPE DE ROTHSCHILD veinimaja kuulub mõjuka ja värvika ajalooga Rothschild´i perekonnale. See on üks viiest Prantsusmaa kõige väärikamast ja kõrgeimalt hinnatud Bordeaux Premier Grand Cru staatust omavast veinimajast ning nende Mouton Cadet vein on enimmüüdud Bordeaux vein maailmas. Selline seisus pole enam kaugelt mitte privileeg, vaid selleni on viinud järjepidev soov saada paremaks ningkirg selle vastu, mida tehakse, jagades seda kõikide teiste veini- ja toidunautlejatega mõlemal pool köögiletti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar