Aprikoosimoos

Suvi on maailma parim aeg, ei väsi ma kordamast :) :) :) Lihtsalt nii tore on, et tahaks, et see kunagi otsa ei saaks! Hetkel joon veel oma imehead hommikukohvi, aga kohe, kui selle ja blogipostituse lõpetan, plaanin jalutada turule värske kraami järele, pildistada beseekattega marjakooki, küpsetada ülimalt mõnusa juustupiruka, kirjutada valmis artikli ja siis järjekordselt koti pakkida, et sõita mere äärde sõprade juurde. Tõeliselt mõnus! Sellised ehk sama soojad ja päikeselised võiksid kõik päevad aastaringselt olla ...:)

Praegu veedan pliidi ääres aega minimaalselt, sest kõik see värske imehea tooraine, mida maalt kaasa toon või turult ostan, on lihtsalt nii hea, et väga vähese ajakuluga saab juba väga hea toidu. Ja kuigi ma kodus viibin minimaalselt (mõned ööd nädalas), siis küpsetan ikkagi päris palju, sest koogisoov on inimestel palavast ilmast sõltumata alati. Mul endal ka:) Ja muidugi keedan ma aeg-ajalt moosi, viimati näiteks valmis aprikoosidest keedis, mille retsept ilmus ka Laupäevaleht LP-s. Praegu on turul nii ilusad suured pehmed küpsed viljad, et kindlasti valmistan aprikoosimoosi vähemalt ühe portsu veel, kui mitte rohkem.

Aprikoosimoosi retsepti olen aastate jooksul tuuninud - siin on kirjas variant, mida varem tegin. Kuna aprikoosides on kõvasti pektiini (0,1-1,1%), siis kulub suhkrut vähem, eriti veel, kui kasutada tumeoranže küpseid vilju. Sellised annavad moosile magusama maitse, paksema tekstuuri ja erksama värvuse, niiet olen suhkrukogust aastate jooksul vähendanud.

Aprikoosis on 2,1 g kiudaineid, 1570 mikrogrammi karoteeni (1/2 päevasest vajadusest) ja 15 mg C-vitamiini 100 g kohta. Olenevalt kasvualast ja sordist on viljade suhkrusisaldus väga erinev kõikudes 4-20% vahel. Euroopas kasvatatavate aprikooside suhkrusisaldus on tavaliselt 6-12% vahel. Peamine suhkur aprikoosides on sahharoos. Harilikku aprikoosipuud (Prunus armeniaca ehk Armeniaca vulgaris) kultiveeriti Hiinas juba 3. sajandil e. Kr, Euroopaase (Itaaliasse) jõudis see juba 1. sajandil Armeenia ja Väike-Aasia kaudu. Aprikoosi luuseemneid (pildil need väiksed mandlilaadsed tuumad) kasutatakse madli aseainena kondiitritööstuses, samuti valmistatakse neist mandliõli asendajat marmotiõli.

Mina kasutan aprikoosimoosi puhul tavaliselt prantslaste nippi ja asetan igasse purki ühe aprikoosituuma. Nimelt annab aprikoosituum moosile mõnusat mandlimaitsest, mida amaretto veelgi võimendab. Kui seda soovid, siis purusta aprikoosi sees olev kivi, võta sellest seeme ehk tuum välja. Pildil on näha nii aprikoosiseemned kui ka nende sees olevad väikesed mandlitaolised tuumad. Aseta steriliseeritud purki üks seeme, mille oled eelnevalt blanšeerinud ehk mõned minutid keetnud. Kui soovid moosile teistmoodi maitsenüanssi anda, siis lisa näiteks vanillikaun või 1 sl vanilliekstrakti, brändit või rummi.

Moosi keetmisel kasutasin moosisuhkrut nagu tavaliselt, kuid võid selle asendada soovi korral tavalise suhkruga, sest sidrunist tulenev hape ja aprikoosides looduslikult olev pektiin aitavad moosi koos suhkruga niikuinii paksuks teha. Siiski soovitan tavalist suhkrut lisada 300 g asemel 350-400 g ja keeta moosi u 40 minutit, et see tuleks piisavalt paks.

1 kg aprikoose (puhastatud kaal)

300 g moosisuhkrut

poole sidruni mahl

1-2 sl amarettot (soovi korral)

Lõika aprikoosid pooleks, eemalda kivid ja lõika poolikud veel omakorda pooleks. Kui soovid suuremate tükkideta moosi, siis haki aprikoosid veel väiksemateks tükkideks (ehk lõika neljandikud omakorda veel kas pooleks või kolmeks). Aseta koos moosisuhkru ja sidrunimahlaga potti, sega läbi ja lase umbes pool tundi toatemperatuuril seista, kuni mahlad hakkavad viljadest välja valguma ja suhkur sulama.

Tõsta pott pliidile ja kuumuta segades, kuni suhkur on täielikult sulanud. Lase moosil seejärel madalal kuumusel õrnalt podisedes 10-15 minutit keeda, aeg-ajalt segades ja eemaldades pealt tekkinud vahtu. Kauem keeta ei ole vaja, sest muidu võib moosisuhkrus oleva pektiini tarrendav toime hoopis väheneda ja moos ei jää piisavalt paks. Moos jääb pärast keetmist üsna vedel, kuid pakseneb purgis jahtudes.

Lase moosil pisut seista, koori vaht ja aseta steriliseeritud purkidesse. Steriliseerimiseks aseta purgid tagurpidi ilma kaaneta 100 kraadi juures 20 minutiks ahju. Ahjust välja võttes on purgid piisavalt soojad ja neisse saab kuuma moosi mugavalt sisse panna. Kui purkide kaaned on eraldi (ei ole purgi küljes), siis aseta need enne purgile panemist viieks minutiks keeva vette. Steriliseeritud purkide ja kaante käsitsemisel on soovitav kasutada puhast köögirätti, et bakterid kätelt neile ei satuks.