Mustikatega šokolaadi-juustu marmorkook ja oluline teadaanne :)

Juba tükk aega olen erinevaid koolitusi läbi viies ja sõprade pool kokates märganud, et minu ahju küpsetustemperatuurid erinevad uuemate ahjude omadest - eriti suur vahe on šokolaadifondant'i puhul, sest juba ka vaid ainult üks minut kauem küpsemist võib mõnusa sulava sisuga koogi asemel tekitada hoopis muffini. Niiet otsus oma 13 aastat laitmatult töötanud (ja siiani väga heas korras) AEG ahi välja vahetada on küpsenud mul juba pikemat aega. Et aga korraliku, minu vajadustele vastava ahju välja selgitamine on aeganõudev protsess ja otsest hädavajadust ju ei olnud ka, siis ma sellega veel tegelema ei olnudki jõudnud hakata. Õnneks lahenes aga suur "probleem" iseenesest, sest minu eest tehti valik ära. Nimelt küpsetan ma edaspidi Electrolux CombiSteam auruahjuga (EOB9956XAX), millega ma olen juba selle lühikese aja jooksul, millest enamiku olen ju kodust ära olnud, nii rahul kui üldse veel olla saab! :) 

Ahjul on lisaks erinevatele aurufunktsioonidele olemas ka sous vide ehk vaakumis madalal temperatuuril küpsetamise võimalus, mis on ilmselt iga tõsisema kokkaja jaoks dream come true. Mulle eriti meeldib just see, et need nö kolm ahju (nö tavaline, auru- ja sous vide ahi) on kõik koos ehk mul ei ole eraldi kolme ahju/aparaati ning lisaks on veel palju ülimalt kasulikke funktsioone, millest näiteks toidu soojendamine ja soojas hoidmine on mikrolaineahjuvaba kodu jaoks, kuhu inimesed laekuvad erinevatel kellaaegadel, juba täiesti asendamatuks kujunenud. Kuidas ma enne hakkama sain, ei tea ... :D

Räägin ahjust ja selle funktsioonidest edaspidi kindlasti pikemalt, hetkel aga parem selgitan, miks mu uue ahju teemaline teadaanne on "oluline". Aga nimelt sellepärast, et edaspidi on mu retseptide küpsetusajad selle ahju järgi paika pandud, mitte enam vana ahju kasutades, ja nendes on kindlasti erinevus, mida peab arvesse võtma. Eks niikuinii on iga ahi ju tegelikult erinev ja sellepärast ei piirdugi ma oma retseptides kunagi vaid kellaaja kirjapanemisega, vaid lisan juurde ka muid näitajaid, mille järgi saab kindlaks teha, kas küpsetis on piisavalt kaua ahjus olnud v mitte. 

Ilmselt teavad paljud, et juustukoogi puhul saab eriliselt mõnusa kreemja tekstuuri just niiske küpsemiskeskkonna abil. Sama kehtib ka selliste šokolaadi-juustu marmorkookide puhul nagu praegune või nt see. Kõige hullem, mida teha saab, on nende liiga pikalt ehk kuivaks küpsetamine, see-eest auruahjus saab ideaalselt mahlase koogi, mida kiidavad ka mitte suured magusasõbrad - see sai nädalavahetusel juba kahel erineval üritusel ära testitud ;-)

Mustikatega kooki sai küpsetatud mitu korda. Tavalise kahepoolse kuumutamise küpsetusrežiimiga võttis see aega 30 minutit (eelmise ahjuga oleks ilmselt 35-40 minutit läinud), kasutades aga auruahju funktsiooni "niiskus keskmine", kulus sama temperatuuri (180 kraadi) juures vaid 20 minutit. See funktsioon on keskmise niiskustasemega auru ja kuuma õhu kombinatsioon, mis sobib lisaks muudele asjadele väga hästi just magusate küpsetiste valmistamiseks. 

Kui soovid gluteenivaba kooki, siis kasuta gluteenivaba kaera- ja riisijahu; muidu sobivad tavaline kaera- ja nisujahu suurepäraselt. Minul olid koogis värsked, oma väikeste kätega metsast korjatud mustikad; kui kasutad külmutatud marju, siis kas sulata ja nõruta need enne koogile lisamist või lisa juustukihi sisse veel 1 sl maisitärklist. 

Šokolaadikiht:
200 g võid
120 g (pruuni) suhkrut (nt fariinsuhkur, demerara, hele v tume muscovado)
200 g tumedat šokolaadi
4 suurt toasooja muna
50 g kaerajahu
70 g riisi- või nisujahu

Juustukiht:
1 suur toasoe muna
300 g toasooja toorjuustu
100 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
1 sl maisitärklist
100-200 g mustikaid vm marju (vaarikaid, sõstraid, kivideta kirsse, tikreid, pohli)

Haki šokolaad väikesteks tükkideks. Tükelda või, aseta koos suhkruga kastrulisse ja sulata madalal kuumusel ise aeg-ajalt segades, kuni nii suhkur kui ka või on sulanud ja tekkinud ühtlane karamelline segu. Keera kuumus kinni, lisa tükeldatud šokolaad kastrulisse ja sega ühtlaseks. 

Vala šokolaadi-või segu kaussi, lase paar minutit jahtuda ja sega selle hulka ükshaaval munad, lisades järgmise, kui eelmine on tainaga läbi segunenud. Viimasena lisa hulka omavahel segatud sõelutud jahud. Vala šokolaadimass küpsetuspaberiga kaetud u 20X30 cm koogivormi.

Juustukihi jaoks sega kõik ained omavahel, va marjad. Vala segu vormi, aja laiali, kalla peale ülejäänud šokolaaditainas ja tee kas nuga, spaatlit või lusikat kasutades koogile marmorjas muster ehk tõsta kihte pisut segamini. Viimasena laota peale marjad ja küpseta kooki ahjus 180 kraadi juures u 30 minutit kuni see on äärtest tahenenud, kuid keskosas võib juustukiht veel pisut võdiseda. Kui kasutad auruahju, siis sobib küpsetusrežiim "keskmine niiskus" - 180 kraadi juures kulub 20-25 minutit.

Lase vormis täielikult jahtuda ja aseta kook seejärel külmkappi. Serveerimisel lõika ruutudeks ja puista soovi korral peale veel meelepäraseid marju.

Üks koogike sõitis ka Naissaarele kontserdile ja elas üle pika jahisõidu - siin üks telefoniklõps sellest:)

Kolm värskendavat ja jahutavat suvist kokteili

Suvisel ajal on elu lill - sõidad muudkui mööda imeilusat Eestimaad ringi, veedad aega sõprade, tuttavate ja muude toredate inimestega, naudid pikki valgeid öid ja kontserte vabas õhus, ujud meres jm veekogudes ja oled muidu eluga rahul :) Kuidas saakski teisiti, kui isegi ilm on hea ja päike pasitab?!? Aga eriti meeldib mulle suve puhul see, et turuletid on heast-paremast lookas ning aiast, põllult või metsast saab suurepärast värsket, mahedat ja kodumaist toidukraami. Ülilihtsa vaevaga saab teha ülimaitsva toidu, sest mis on veel parem, kui värske kartul kukeseenekastmega, salat päikeseküpse tomatiga või magustoit ise korjatud marjadega?!? Aga lisaks lihtsatele toitudele saab teha ka lihtsaid ja maitsvaid jooke, millest kolm oma lemmikut panen siia kirja. Loodan, et naudite neid sama palju kui ma ise ja minu lähedased! :)

Kreemjas kohvismuuti

Nagu tavalise kohvi puhulgi, nii saab ka tõeliselt hea jääkohv alguse kvaliteetsest kohvioast. Loomulikult on oluline ka masin, millega valmistatakse, ja teatud masinate puhul ka valmistaja (barista), kuid korralik uba on hea kohvi puhul A&O. Sellepärast valmis kohvismuuti Kimbo Aroma Top Flavour Arabica ubadest, milles magusus ja hape on omavahel ideaalses tasakaalus. Jääkohvi jaoks sobib just keskmise rösti ja mõõduka happega uba; kasutades tumeda röstiga happelisi ube, on tulemuseks teravam ja mõrkjam maitse, mis jääkohvi jm külmade kohvijookide puhul parimat tulemust ei taga. 

Klassikalise jääkohvi valmistamiseks ei soovitata tegelikult kasutada üldse mitte tavalist maha jahutatud kohvi, vaid külmalt tõmmanud kohvi, mis saadakse külma vee valamisel kohvipuru peale ja sellel siis pikalt (12-48 h) toatemperatuuril tõmmata lastes. Külmalt tõmmanud kohv on aromaatsem, rikkalikum ja maitserikkam ning vähem mõrkjam ja happelisem kui kuuma veega valmistatud kohv.

Saamaks mõnusat jääkohvi, tuleks külmalt tõmmanud kohv läbi marliga kaetud sõela ära kurnata, valada jääkuubikuid täis klaasi ning maitsestada kas natukese (pruuni) suhkru ja piima või magusa kondenspiimaga, mis on eriti hea.

Et teha midagi põnevamat, otsustasin valmistada hoopis kohvismuuti, mida saab nautida ka magustoidu asemel õhtu- või lõunasöögi lõpetuseks või hoopis kergema hommikusöögina. Smuuti on kreemjas ja parajalt magus, kuid samas tervislik ja piisavalt taljesõbralik, et seda võib süümekateta ka õhtusel ajal nautida (kui pole muidugi ohtu, et kofeiin une viiks) :) Magusus on selles smuutis vaid naturaalselt ehk banaanidest ja datlitest või meest; kohv annab mõnusalt särtsu, mida vanilli või kardemoniga veelgi võimendada saab; maitsestamata jogurtist aga saame nii tekstuuri kui ka väikese hapukama nüansi. See smuuti on minu üks suviseid lemmikuid! Ja tuleb ära mainida, et see meeldib väga ka nendele meestele, kes muidu smuutidest suurt lugu ei pea ;-)

2 suuremat külmutatud banaani
3-3,5 dl külma kohvi või 1 dl värskelt jahvatatud kohvi ja 4 dl vett
180-200 g paksu maitsestamata jogurtit (nt Kreeka)
4 datlit või 4 sl vedelat mett või vahtrasiirupit
näpuotsatäis jahvatatud kardemoni või 0,5 tl vanilliektrakti
peotäis jääkuubikuid (soovi korral)

Lõika kooritud banaanid u 1 cm läbimõõduga viiludeks ja hoia neid vähemalt 12 h sügavkülmas.

Tõsta 1 dl jahvatatud kohvi klaasanumasse, vala peale 4 dl külma vett, sega läbi ja jäta kaetuna vähemalt 12 tunniks toatemperatuurile seisma. Kurna läbi marliga kaetud sõela või kohvifiltri ja aseta külmkappi. 

Vala külm kohv blenderisse, lisa jogurt, väikesteks tükkideks hakitud datlid või mesi või siirup, seejärel banaaniviilud ja vanilliekstrakt või kardemon ning töötle ühtlaseks. Kui soovid, lisa mõned jääkuubikud. Serveerides võid peale sõeluda (toor)kakaopulbrit või riivida tumedat šokolaadi, samuti sobivad šokolaadist kohvioad. Naudi kohe!

Maasika-rummikokteil laimiga

Selles külmas daiquiri-laadses kokteilis sobib eriti hästi kasutamiseks pigem mahedam ja kergem hele rumm, niiet tammevaatides küpsenud puuviljane Captain Morgan sobib siia hästi. Värskust lisavad päikeseküpsed maasikad ja laimist pressitud mahl, vajaliku jaheduse purustatud jää. Kui värskeid maasikaid ei ole saada, saab kokteili teha külmutatud maasikatega, mida eelnevalt sulatada ei ole vaja. Küll aga võiks siis lisada vähem jääd. 

Teoreetiliselt jätkub sellest kogusest neljale, praktikas aga kahele, sest jäine maasika-rummikokteil on vastupandamatu, eriti soojade ilmadega. Kuna selle kokteili valmistamine käib ülikiirelt (vähem kui 10 minutit), siis saab muidugi kergesti uue portsu valmistada, aga pigem soovitan teha kohe vähemalt kahekordne kogus ;-)

1,6 dl heledat rummi 

4 sl heledat suhkrusiirupit või vedelat mett

0,8 dl värskelt pressitud laimimahla

20 suuremat maasikat

Aseta kõik komponendid blenderisse (kannmikserisse) või köögikombaini koos paari-kolme suure peotäie purustatud jääga ja töötle ühtlaseks. Jaota nelja klaasi vahel, kaunista värske maasika ja soovi korral mõne väikese mündilehega ning naudi kohe. 

French 75 väikese vaarikaga

Prantslaslikult elegantne klassikaline šampanjakokteil French 75, mida tuntakse ka lihtsalt nime all "75" (Soixante Quinze), sobib tähistamiseks. Nagu šampanjagi :) Sellepärast soovitan selles kokteilis kasutada šampanjat, kuigi teoreetiliselt peaksid sobima ka muud klassikalisel ehk nn šampanja meetodil valmistatud vahuveinid (nt franciacorta, cava, cremant).

Ilmselt on enamik blogi lugejaid saanud juba ammu aru siinkirjutaja champagne-armastusest (nt siin, siin ja siin olen sellest kirjutanud), niiet see ei tule ilmselt üllatusena, et ma väga ei raatsi seda imehead jooki mõne kokteili sisse segada. Nt mimosa - parema meelega naudin nii värskelt pressitud apelsinimahla kui ka külma šampanjat eraldi. French 75 on aga erand, sest see ei ole üldse tavaline kokteil, vaid midagi erilist! Kokteili juues saad šampanjanaudingu koos väikese kange alkoholi lisanüansi, kerge happe ja piisava  magususega, mis teevad selle isegi veelgi nauditavamaks. Täpselt nagu suurepärase magustoidu puhul, milles hapukas nüanss peaks ideaalis magusust tasakaalustama, nii ka heas kokteilis peavad need kaks asja olema minu jaoks kooskõlas. Lääget jooki ei saa ju juua (ega desserti süüa)!

Kuigi sellist šampanja, sidrunimhla, suhkru ja jääga kokteili, kuhu vahel lisati ka džinni, olevat tehtud nii Inglise- kui ka Prantsusmaal juba 19. sajandil, siis loetakse French 75 nö ametlikult leiutatuks 1920-ndatel Pariisis. Kiirelt populaarseks saanud jook sai oma nime prantslaste ja ameeriklaste poolt esimeses maailmasõjas kasutatud 75 mm Howitzer'i järgi. See haubits oli tuntud oma kiiruse ja täpsuse poolest, kokteilil pidi olema samagugune efekt :D Minu arvates täiesti adekvaatne võrdlus, sest tegemist on tõesti üsna tõhusa joogiga :)

French 75 on eriti kuulus just USAs ja Prantsusmaal, figureerides nii filmides (nt Casablanca) kui ka staaride lemmikute hulgas. Kate Moss'i arvates on parim French 75 versioon viinaga ehk French 76, pärast kahte kokteili olevat "elu imeline!" Kui aus olla, siis ega neid rohkem väga juua ei soovitagi ;-) French 75 ei ole päris selline kokteil, mida õhtu otsa sõbrannadega lobisedes juua, vaid pigem superhea peo käima tõmbamise jook! :)

Kuna tegemist on kahe alkohoolse joogi, millest üks on kange, omavahel segamisega, siis siin on eriti oluline komponentide kvaliteet - selles järeleandmisi teha ei soovita, sest "peavalu" jookide korral on hiljem enesetunne sellele vastav juba pärast ühe-kahe kokteili nautimist. Niiet kasutada tasub nii kavliteetset džinni (nt õrna magusa noodiga kergelt lillelist Tanqueray'd) kui ka šampanjat! Moet&Chandon Brut Imperial on alati kindlapeale minek, sest hoolikalt valitud baasveinidest on valminud kolme peamist (Pinot Noir, Chardonnay & Meunier) Champagne' piirkonna viinamarja sisaldav jook, mis on kergelt puuviljane ja mineraalne. Ma ise küll džinniekspert ei ole, aga kui toksisin google'i otsingumootorisse sõnad "the best gin", siis Tanqueray nimi oli peaaegu kõigis tabelites top 10 hulgas ilusti sees ja ka mu sõbrad, kelle jaoks ükski pidu pole pidu ilma džinntoonikuta, kiidavad seda - "suurte poodide" omadest pidi olema üks parimaid. Lisaks pean mainima, et French 75 maitseb reeglina ka neile, kes muidu džinni ei joo (nt mina) ;-)

Olen French 75 teinud rabarbrist keedetud siirupiga, et aga selle hooaeg kahjuks on juba läbi saanud, siis kasutasin klassikalise sidrunimahla ja suhkrusiirupi segu asemel seekord hoopis vaarikatest valmistatud siirupit. Vaarikad on hetkel parimad, kuid samas sügavkülmast õnneks aastaringselt kättesaadavad; klassikalisele kokteilile annavad vabarnad aga laheda lisanüansi nii ilusa roosa värvi kui ka Moet&Chandon Brut Imperial'iga sobiva kerge marjasuse ja magususega (dosage ikkagi ju 9 g/l). Minu uus lemmik!!! :)

Vaarikasiirup:

100 g suhkrut
1 dl vett
150 g vaarikaid

Aseta komponendid kastrulisse ja lase keema tõusta, segades, kuni suhkur lahustub. Lase vaarikasegul 5-10 minutit madalal kuumusel õrnalt keeda ehk nö podiseda aeg-ajalt segades kuni segu hakkab kergelt paksenema ja vaarikad on katki keenud.

Lase siirupil kergelt jahtuda, seejärel kurna läbi sõela kaussi hõõrudes lusika seljaga õ5rnalt vaarikasegu, et võimalikult palju mahla kätte saada. Lase siirupil enne kasutamist jahtuda.

Siirupit tuleb kokku u 1-1,5 dl - seda saad kasutada ka teistes jookides või magustoitudes; külmkapis  õhukindlas anumas säilib see vähemalt nädala.  Soovitan siirupi päev enne valmis keeta, et see jõuaks korralikult maha jahtuda. 

Ühest pudelist šampanjast ja retsepti järgi valmistatud vaarikasiirupist saab kokku u 8 kokteili. Siin on French 75 kokteili kogused neljale:
1,6 dl Tanqueray džinni
4 sl värskelt pressitud sidrunimahla
6 sl vaarikasiirupit
šampanjat
soovi korral kaunistamiseks vaarikaid ja sidrunikoort

Kõik kokteili komponendid võiksid enne kasutamist olla külmkapis, et need oleks võimalikult külmad. Mõõda džinn, sidrunimahl ja vaarikasiirup koos jääkuubikutega külma kokteilišeikerisse ning raputa, kuni komponendid on segunenud. Jaota segu nelja (šampanja)klaasi vahel ja täida need siis šampanjaga. Kaunista vaarikatega või sidrunikoorega ja naudi kohe!

Postitus valmis koostöös AS-ga Prike, kõiki siin olevaid jooke ja kohviube saab mugavalt osta nende e-poest. 

Lihtne, kiire ja imemaitsev suvine turgutus - vaarikajäätis kahest komponendist

See ülimalt mõnus värske ja kerge, kuid samas piisavalt magus vaid kahest komponendist koosnev jäine maius vastab ilmselt kõigile tänapäeval poppidele kriteeriumitele - on laktoosi- ja gluteenivaba, vegan ja paleo ning kindlasti ka talje- ja figuurisõbralik! Kas pole mitte tore!?! :D

Muideks, vaarikajäätis sobib ilmselt ka kõigile suhkrupõlguritele, kellel soovitan kindlasti seda artiklit lugeda - väga hästi, konkreetselt ja lihtsas keeles kirjutatud lugu, mis loodetavasti aitab aru saada, kui mõistlik see järjekordne trend on. Ilmselt on blogilugejad juba aru saanud, et siinkirjutaja armastab teadust ja igasuguste isehakanud ekspertide jm šarlatanide vastu lugupidamine mul puudub :)

Sellist tervislikku jäätist võib teha ka maapähklivõiga, samuti lisades maitsestamata jogurtit, aga pean ütlema, et isegi sellise täiesti naturaalsena meeldib see mulle vaat et kõige rohkem. Vaarika ja külmutatud banaani kombinatsioon sai nii hea ja ka piisavalt magus, et lisasin söömisel vaid mõned pisikesed mündilehed ja värsked vaarikad; mee ega vahtrasiirupi peale niristamiseks puudus mul vajadus. Tõeliselt maitsev ja toitev, aga samas tervislik ja värskendav! Soovitan kindlasti proovida ;-)

Vaarikad võid asendada maasikatega ja ilmselt ka mustikatega, kuigi viimast ei ole ma ise veel valmistada jõudnud! Küll aga pidid metsad siin Pärnu kandis, kus praegu olen, mustikaid täis olema, niiet ilmselt saab ka see variant täna v homme ära proovitud :)

Lõbusat reedet ja ülitoredat nädalavahetust kõigile!!!

Vaja läheb:

2 suuremat küpset külmutatud banaani (vähemalt 12 h sügavkülmas olnud)
200 g vaarikaid

Soovi korral serveerimiseks: vaarikaid, peeneks hakitud mündilehti, (vahtra)siirupit või vedelat mett, hakitud šokolaadi, röstitud mandlilaaste vms.

Aseta külmunud banaani viilud ja vaarikad köögikombaini ning töötle ühtlaseks. Serveeri kohe, muidu hakkab soojaga sulama. Kui banaanid on piisavalt külmunud, siis saab jäisest maiusest teha jäätisekulbiga korralikud pallid, kui aga ei ole piisavalt külmunud, siis jääb pehmem konsistents. Mõlemat moodi on maitse muidugi ülihea!!! :) 

Krevetid lehtpeedi ja küüslauguga

Hiljuti sain Pillelt paar kotitäit lahtepeeti - aitäh veelkord! Ja kui ma tavaliselt teen lehtpeedist lihtsalt praekõrvase nii, nagu selles retseptis siin all kirjas ja seda pildistama ei kipu, sest tegemist ei ole just ülemäära fotogeenilise roaga, siis seekord juhtus mul olema kodus just poolik pakk krevette (õigemini - krevetisabasid) sügavkülmast välja sulama võetud. Tänu mereandidele valmis hoopis mõnus täiesti iseseisev toit, millele peale krõbeda koorikuga saia ja külma valge veini enam midagi juurde ei olegi vaja :)

Pillel tuli välja ka uus raamat "Aiast kööki", kus on palju huvitavaid retsepte erinevate aedviljadega, samuti põnevat infot nende kohta. Ka all olevas tekstis, mis ilmus Laupäevaleht LP-s, on mõned faktid (nt lehtpeedi toitaine sisalduse kohta) pärit sellest kokaraamatust. Lehtpeedi puhul on tõesti tegemist äärmiselt kasuliku köögiviljaga, mis oma tervislike omaduste poolest võiks olla vabalt kasutusel ka ravimina!

Hariliku peedi (lad k Beta vulgaris) teisend lehtpeet pn pärit Vahemere rannikult. See on kõigi kultuurpeetide (söögi-, sööda- ja suhkrupeedi) ühine esivanem, mida algselt hakati kultiveerima ravimtaimena. Arvatakse, et lehtpeet rändas Sitsiiliast üle Süüria Babülooniasse, kus teda kasvatati üle 4000 aasta tagasi. Vana-Kreekas tunti lehtpeeti 5. sajandil e Kr ravimtaimena, hiljem köögiviljana. 

Lehtpeet on kalorivaene, kuid see-eest toitainerikas sisaldades ohtralt kiudaineid, vitamiine (E, K, C,  A, B-grupi vitamiine), mineraalaineid (kaalium, fosfor, jood, raud, kaltsium, magneesium) ja flavonoide. Mangold on üks antioksüdandirikkamaid toidutaimi, selles on beeta-karoteeni, tsinki, luteiini, zeaksantiini, kversitiini ja teisi haigustega võitlevaid taimseid ühendeid. Lehtpeedis sisaldub ka biotiini, mis aitab juukseid tugevdada ja nende kasvu kiirendada, oblik- ja sirelhapet, millest viimane aitab reguleerida veresuhkru taset. 

Mangoldi saab kasutada sarnaselt spinatiga - seda võib praadida, aurutada, keeta, hautada, vokkida. Väiksemaid lehti saad kasutada toidus tervena ja kuumtöötlemata (nt lisada värskele salatile), suurematel aga tuleks eraldada lehed varre küljest. Varsi ei tasu ära visata, vaid need saab samuti lisada roogadele, kui need eelnevalt pehmeks küpsetada.   

Nagu spinati puhulgi on sellele köögiviljale suurepäraseks kaaslaseks või ja oliiviõli, tugevamaitselised juustud, küüslauk, piiniapähklid, samuti kerge hape sidrunimahla või palsamiäädika näol. 

Krevetid lehtpeedi ja küüslauguga on kiirelt valmiv roog, suveõhtuks sobivalt kerge ja taljesõbralik. Aega kulub maksimaalselt 20 minutit, jätkub kuni neljale inimesele. 

u 400 g suurune punt lehtpeeti ehk mangoldi
200-400 g tooreid kooritud krevette/hiidkreveti sabasid
poole sidruni mahl
2 suurt küüslauguküünt
võid
soola, musta pipart

Sega krevetid (kui kasutad külmutatuid, siis sulata ja nõruta need enne korralikult) poole sidruni mahla ja ühe hakitud küüslauguküünega, maitsesta musta pipraga ja jäta seisma kuni tegeled lehtpeediga. 

Pese lehtpeet, eemalda varred. Keeda varsi u 3 minutit kuni need on pehmed, nõruta korralikult ja haki u 2 cm juppideks. Lehed kuivata, lõika tükkideks ja prae pannil või sees koos teise hakitud küüslauguküünega pehmeks. Lisa hakitud varred ja prae veel paar minutit pidevalt segades. Maitsesta värskelt jahvatatud pipra ja soolaga. 

Eemalda lehtpeet pannilt, lisa pannile võid ja prae selles krevette pidevalt segades paar minutit kuni need on küpsenud ehk hall värv on muutunud valge ja roosa seguks. Serveeri kohe.

Krõbe suistukana pirukas

Jätkan ikka suvise lihtsa elu lainel, sest siin Lõuna-Eesti kuplite vahel palava päikese käes ei ole üldse tunnet, et millegi keerulisega viitsiks pead vaevata ... :D Pärmi-lehttainast küpsetised on kiired ja lihtsad valmistada ning ahjusoojana täiesti vastupandamatud! Samas olen tähele pannud, et ka jahtununa kaovad need pirukad laualt üsna ruttu, kuigi põhi pole siis enam nii mõnusalt krõbe kui soojana.

Pildil olev pirukas sai küpsetatud juba mai alguses ja võtsin selle kaasa ühe sõbranna sünnipäevale. Kuigi tavaliselt lisan taolistesse suistukanapirukatesse võis praetud porru, siis seekord mul seda kodus polnud ja ei viitsinud ekstra poodi minna, niiet kasutasin hoopis ära külmkapis olnud pooliku purgi sama Santa Maria jalapeno pipart, mida selles salatiski.

Peab mainima, et enamike laste jaoks on jalapeno ikkagi liiga terav ja nemad eelistavad pigem sellist tükki, kus seda pole või siis nokivad "paha asja" enamasti lihtsalt välja. Samas aga ei takista terav pipar ühtegi mudilast kahte-kolme tükki pirukat söömast;-) Pole vist vaja mainida, et jalapenost  vürtsika lisanüansi saanud suitsukanapirukas on eriti mõnus kevad- või suveõhtu õlle või valge veini kõrvane snäkk, niiet isegi kui lapsed oma näpud sellest eemale hoiaks, siis pole karta, et midagi järele jääks ... :)

Suitsukana puhastamise ja tükeldamsiega seekord ise vaeva ei näinud, vaid kasutasin ära paki Talleggi suitsukanakuubikuid - eriliselt lihtne ja mugav!

400 g (1 pakk) pärmi-lehttainast
300 g (1 pakk) suitsukanakuubikuid
u 50 g jalapeno viile või üks keskmine porru
2 suurt muna
200 g toasooja sulatatud juustu või meelepärast toorjuustu
1 dl (vahu)koort või vähemalt 3,5 %ilist piima

Sulata tainas külmkapis ja rulli jahusel pinnal kergelt lahti nii, et saaksid asetada taina 20X30 cm suuruse küpsetuspaberiga kaetud vormi põhja ja 1-2 cm kõrguselt äärtele. Kui tainas on neljas võrdses tükis, siis rulli need äärtest kokku nii, et moodustuks ühtlane tainaplaat. Torka tainas kahvliga tihedalt läbi

Nõruta ja haki jalapeno viilud. Kui kasutad porrut, siis lõika see õhukesteks viiludeks ja prae pannil või sees pehmeks. Sega sulatatud juust või toorjuust munade ja koore või piimaga visplit kasutades ühtlaseks. Laota suitsukanatükid ja hakitud jalapenoviilud vormi põhja ühtlaselt laiali, vala peale juustusegu ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 20 minutit kuni pirukas hakkab pealt kuldseks muutuma ja selle ääred on krõbedad. Lase pirukal vormis u 10 minutit taheneda ning naudi seejärel koos värske salatiga. 

Suvise lihtsuse võlu - marjamagustoit kondenspiimaga

Ükskõik kui hea omas kodus ei oleks, siis suvi on aeg, mil tahaks linnast välja saada ja kuskil mõnusas maakohas sõpradega aega veeta! :) Ma ise vaatan, et Tallinnas enam praktiliselt ei olegi - hea, kui üheks-kaheks ööseks nädalas koju jõuab, aga lähinädalatel ei juhtu ilmselt sedagi, sest meie imearmsad saared, Lõuna-Eesti ja muud lihtsalt toredad maakohad on suveks palju paremad kui Kalamaja. Kuigi ka siin on ikkagi tänu armsatele puumajadele, rohelusele ja pidevalt linnulaulule palju mõnusam, kui kuskil kivide vahel :)

Isegi kui söögi tegemist väga armastada, siis ei ole päikselise ilmaga köögis tundide kaupa kokkamine just see, mida teha tahaks. Seda enam, et võõras köögis ja pliidi ääres ei ole kunagi nii hea ega mugav vaaritada, kui oma kodus. Sellepärast tulebki teha lihtsaid asju, mis kiirelt valmivad, kuid samas maitse osas kompromisse tegemata. Ilmselt võiksin varsti välja anda suvilatoitude kogumiku kõigist neist asjadest, mida kiirelt peaaegu igal ajal peaaegu igas kohas valmistada saab :)

Meie kodumaised marjad (maasikad, vaarikad, mustikad jt) on juba ise nii head, et ei ole vaja eriti vaeva näha, et neist maitsvat desserti saada ja blogiski on juba omajagu lihtsaid suviseid magustoite, nt röstitud kaerahelveste, halvaa, valge šokolaadi, kohupiima, kama, hapukoore, beseega ... Eriti rahul olen ma neist just viimase ehk beseeküpsistega retseptiga ehk Eton Mess'i eestindamisega, mida hakkasin tegema isetehtud besee ja kohupiimakreemiga ning mis nüüd on kodustatuna läinud nö massidesse - soovitan kindlasti proovida ka neil, kes muidu Eton Messi ei armasta (nagu ma ise) ;-)

Vaja läheb: 

400 g (1 purk) magusat kondenspiima

370-400 g (1 tops) paksu maitsestamata jogurtit (nt Kreeka)

150-200 g (1 karp) toasooja maitsestamata toorjuustu

paar suurt peotäit röstitud mandlilaaste

vähemalt 500 g marju (maasikaid, vaarikaid, mustikaid, kirsse, musti sõstraid), aga mida rohkem, seda parem!

peeneks hakitud mündilehti

Sega kondenspiim visplit kasutades jogurti ja toorjuustuga, jaga nelja kuni kuue magustoidupokaali või - kausi vahel ning söö kas kohe või kui soovid paksemat konsistentsi, siis aseta paariks-kolmeks tunniks külmkappi tahenema.

Rösti kuival pannil mandlilaastud ja lase jahtuda. Serveerimisel jaota mandlilaastud ja marjad serveerimisnõude vahel ning puista peale hakitud mündilehti. Võid ka kausikesed marjade ja mandlilaastudega eraldi lauale panna nii, et igaüks saab neid enda magustoidu hulka soovikohaselt doseerida.