teisipäev, 23. veebruar 2021

Kanamaksapasteet siidriželeega


Kuigi tulenevalt homsest tähtsast päevast on praegu eriti popid just rukkijahu, kama, musta leiba, kilu ja heeringat sisaldavad road, lisan blogisse üle pika aja hoopis ühe kanamaksapasteedi retsepti:) Seekord on pasteet pisut pidulikum - väikese alkoholise želeekihiga - ja sobib suurepäraselt nii meie kalli rukkileiva kui ka hoopis mõne mõnusa haputainast saiaga krõbeda koorikuga nautimiseks, samuti neist tehtud krõpsudega söömiseks (kuidas teha leivast või saiast krõpse, vaata siit).

Arvestades seda, et eestlased on olnud aastasadu väga vaesed ning liha jõudis toidulauale üliharva, on maks koos teiste subproduktidega igati omal kohal ka pidupäeval. Varasemal ajal söödi loomad sõna otseses mõttes ninast sabani ära ja raisku ei lastud midagi minna. Kahtlen, kas taludes peent pasteeti tehti, kuid kindel on see, et see toitainerikas organ, mille kohta suisa biokeemiline jõujaam öeldakse, oli vanadel eestlastel kindlalt au sees. Maks on küll tuntud oma suurepärase rauasisalduse poolest, kuid selles on ka teisi mineraalaineid, samuti vitamiine ja päris palju valku. 

Maksa võib leotada soovi korral piima sees, et see muutuks pehmemaks ja mahedamaks. Kanamaksa puhul see isegi otselt vajalik ei ole, kuid näiteks veise- ja seamaksa puhul on piima mõju tuntav. Lisaks sitkuse vähendamisele aitab piim ka ebameeldivat lõhna eemaldada. Mina asetan iga maksa alati piima sisse enne kasutamist, sest see ka nö puhastab kergelt, eelkõige üleliigsest verest.

Kate teeb pasteeti pidulikumaks ja rikkalikumaks ning on pühade ajal igati omal kohal. Kui sa ei soovi aga seda alkoholiga teha, siis kasuta hoopis õunamahla, eriti hea on muidugi kodune ubina nektar. Samuti võid kuiva siidri asemel teha tarretise magusa(ma)st siidrist või hoopis mõnest puuviljasest või dessertveinist. Katte võib loomulikult ka üldse ära jätta. Želatiinilehti lisa vastavalt sellele, kui tugevat tarretist soovid - kolmega on pehmem, neljaga juba päris tugev. Mulle meeldib pehmem (selline nagu ka pildil) ja kasutan kolme lehte.

Kui pasteet on õhukindlalt suletud anumas või anum on kaetud toidukilega, säilib pasteet külmakpis mitu päeva.

Erti hea on pasteet mõne krõbeda koorikuga (hapuitainast) saia või röstleivaga, kuid sobib ka soolaste küpsiste ja näkileibadega nautimiseks. 

Vaja läheb:
500 g (1 pakk) kanamaksa
piima (soovi korral)
õli või selitatud võid maksa praadimiseks
1 keskmine või suurem sibul
2-3 küüslauguküünt
200 g toasooja võid
2 dl kuiva siidrit
soola, värskelt jahvatatud musta pipart

Katteks: 
3-4 želatiinilehte
3 dl poolkuiva siidrit 
tüümianilehti (soovi korral)

Puhasta maks kelmetest, soontest ja rasvast ning aseta soovi korral piima sisse paariks tunniks likku. Loputa külma veega, nõruta sõelal üleliigsest vedelikust ja kuivata majapidamispaberiga. 

Kuumuta pannil rasvaine (õli või selitatud või) ja prae kõrgel kuumusel kanamaksa kummaltki poolt umbes minuti. Ära liiga palju maksatükke korraga pannile pane, vaid prae maks mitmes osas. Maks peaks jääma seest roosa. Jäta maks kaussi jahtuma.

Haki sibul ja küüslauk peeneks. Võta umbes kolmandik tavalisest võist, sulata pannil ja küpseta selles madalal kuumusel hakitud sibulat 10-15 minutit kuni see on klaasjas ja hakkab kuldseks muutuma. Lisa küüslauk ja lase veel mõni minut küpseda. Seejärel tõsta kuumust, vala pannile siider ja lase sel 3-4 minutit mullitades keeda kuni see on vähenenud ja pisut siirupiseks muutunud. Tõsta segu pannilt taldrikule ja jäta jahtuma. 

Aseta jahtunud sibula-siidrisegu, ülejäänud või ja kanamaksad köögikombaini ning töötle 4-5 minutit kuni moodustub ühtlane mass. Maitsesta soola ja pipraga. 

Kui soovid eriti siidjat tekstuuri, siis suru segu läbi sõela. Tõsta mass õhukndlalt sultavasse anumasse, silu pind ja lase 2-3 tundi külmas jahtuda. 

Katte jaoks aseta želatiinilehed külma vette. Soojenda siider kastrulis, kuni see aurab kergelt. Pigista želatiinilehed kuivaks ja sega kuuma siidriga, kuni need lahustuvad. Kurna läbi tiheda sõelda. Vala õrnalt või tõsta supilusikaga siidrisegu tahenenud pasteedile ja aseta veel mõneks tunniks külmkappi, kuni kate taheneb. Serveerimisel puista soovi korral peale tüümianilehti.


Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin.

    Kommentaare ei ole: