Pesto on üks neid asju, mis on just värskelt ise tehtuna imemaitsev! Seetõttu soovitan seda tungivalt mitte poest osta, vaid alati ise valmistada, sest ajakulu on väike, samas aga kvaliteedi ja maitse vahe väga suur. Klassikaline basiilikupesto on aromaatne ja maitsev, kuid tegelikult võid lisaks basiilikule või suisa selle asemel kasutada erinevaid rohelisi lehti. Kevadel sobivad pestosse ülihästi noored umbrohulehed (naat, võilill jt), samuti karulauk, kuid suvel või kasutada põhimõtteliselt peaaegu kõike söödavat rohelist (erinevaid umbrohtusid, maltsasid jmt), mis süüa kõlbavad ja mida aiast leiad. Üldreegel on, et kui on roheline, mida saab kasutada salatites, siis seda võib lisada ka pestosse. Seega saad pestosse panna näiteks lehtpeterselli, tilli, lehtkapsast, koriandrit, põldvõõrkapsast ehk rukolat, murulauku. Tugevamamaitselisi taimi soovitaks pigem segada teiste roheliste lehtedega, näiteks koriander või estragon üksi võib liiga vängeks osutuda ka selle maitseaine andunud austajatele.
Seedermänni seemnete ja piiniapähklite asemel võib vabalt kasutada ka tagasihoidlikuma hinnalipikuga pähkleid ja seemneid. Sobivad nii sarapuu-, Kreeka, India ja pekaanipähklid kui ka kõrvitsa- ja päevalilleseemned, mandlitest rääkimata. Neid võib nii eelnevalt röstida, kui ka niisama lisada. Kui kuival pannil kuumutamine võimeldab pähklist maitset, siis röstimata kujul lisamine annab kreemjama konsistentsi.
Eeltoodu kehtib ka juustude kohta. Kui parmesan ja Pecorino on liiga kallihinnalised, kasuta mõnda kodumaist laagerdunud tugevamaitselist juustu.
Kõigi kiireim ja lihtsaim viis pestot valmistada on köögikombaini abil, kuid parima tekstuuri saab ikka hakkides ja uhmrit kasutades. Köögikombaini kasutades soovitan lisada seemned või pähklid lõpupoole, et need liiga puruks ega õliseks ei muutuks ning juustu ikkagi käsitsi riivida ja lõpus sisse segada. Pesto ei pea olema ühtlane püree, vaid - vastupidi - õige pesto on kergelt tükiline.
Pestot tasub hoida õhukindlalt suletud anumas külmkapis umbes nädala. Kuigi see loomulikult säilib kauem, siis peab siiski arvestama, et rasvased koostisosad kipuvad rääsuma, samuti kaotab basiilik või muu roheline kraam oma värskuse. Kõige parem on ikka värske pesto ja mina soovitan selle mõne päeva jooksul ära süüa. Kui aga pestot nädala jooksul ära ei tarbi, siis aseta see sügavkülma, kus see hästi säilib.
Pestot saab määrida niisama leivale või röstsaiale, samuti nautida juustuvaliku ja küpsistega, kuid sellel on tohutult erinevaid kasutusvõimalusi alates pastast, omletist ja salatitest lõpetades marinaadide, küpsetiste ja liharoogadega.
Aromaatne ja lopsakas basiilik (Ocimum basilicum) on suurepärane taim, mida pesto valmistamiseks. Ida-Indiast pärinev "universaalne maitseaine" kuulub huulõieliste sugukonda ja selle lehed sisaldavad kuni 1,5 % eeterlikku õli - basiilikuõli - mille peamised koostisosad on metüülhavikool (60%), eugenool ja linalool. Lehtedes leidub ka parkaineid, mõruaineid ja saponiini.
Basiilikut saab poest osta enamasti poti sees. Sõltuvalt kasvatajast, läheb pesto jaoks seda vaja üks või kaks potti.
suur punt basiilikut (1-2 potti, u 100 g)
1-2 keskmist küüslauguküünt
1/2-1 sidruni mahl
1-1,5 dl kvaliteeset esimese külmpressi (extra virgin) oliiviõli
peotäis piiniapähkleid või seedermänniseemneid või muid pähkleid või seemneid
u 50 g kõva laagrdunud juustu
soola, värskelt jahvatatud musta pipart
Haki basiilikut (saab kasutada ka varsi) väiksemaks ja küüslauk peeneks. Aseta mõlemad koos sidrunimahla ja natukese soolaga köögikombaini ning töötle kiirelt (mitte üle 30 sekundi) puruks.
Lase köögikombainil madalal kiirusel edasi töötada ja vala ühtlase nirena sisse õli. Seejärel lisa seemned või pähklid (kui kasutad suuremaid pähkleid nagu sarapuu või Kreeka või mandleid, siis haki neid enne väiksemaks) ning töötle veel maksimaalselt 30 sekundit, kuni need on purustatud. Viimasena aseta anumasse juust ja sega läbi. Maitsesta soola ja pipraga.
Aseta pesto õhukindlalt suletavasse anumasse, vala peale pisut õli ja hoia seda külmkapis. Kui pestot võtad, võid purki uue kihi õli peale valada.
Retsept ilmus aasta tagasi siin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar