laupäev, 9. oktoober 2010

Müütidest

Mind on alati häirinud ütlus, et kõhna kokka ei saa usaldada. Oma suureks heameeleks aga avastasin lugedes teost "Medium Raw", et on teisigi , kes seda äärmiselt jaburaks peavad:) Raamatu on kirjutanud bestsellerite "Kitchen Confidential" ja "A Cook's Tour" autor Anthony Bourdain, ja tema arvab, et "If you are comforting yourself with the dictum "Never trust a thin chef", don't. BECAUSE NO STUPIDER THING HAS EVER BEEN SAID (suured tähed on minu poolt, sest olen selle ütlusega 110% nõus!). Look at the crews of any really high end restaurants and you'll see a group of mostly whippet-thin, under-rested young pups with dark circles under their eyes: they look like escapees from a Japanese prison camp- and are expected to perform like a Green Berets". 
Nii palju, kui mina olen näinud restoranide kööke, on need  alati pisikesed, eriti siin Pariisis v nt Itaalias. Tempo on restoranides teatavasti tohutult kiire ja temperatuur köögis väga kõrge. Isegi meie kooliköökides, mida paljud imepisikesteks peavad, aga kus tegelikult on ruumi ja tööpinda igaühele rohkem, kui päris köögis, on temperatuur tihti selline, et higi voolab ojadena. Et teha asju piisavalt kiiresti ja köögis toimetamisega saadava füüsilise koormusega toime tulla, on tõesti pigem vaja olla sellises vormis, nagu sõjaväe eriüksuslased (ehk rohelised baretid- Green Berets). Kui mõelda isegi Eesti "tippkokkade" peale (kes ise oma retsoranides ka reaalseslt töötavad, niiet DD ei lähe arvesse), siis mul ei tule küll ühtegi tüsedat kohe hetkel meelde...  ja lisaks veel  "There are purely practical considerations as well: kitchen work areas- particularly behind the line- being necessarily tight and confined... Bluntly put, can the other cooks move easily around your fat ass? I'm only saying it. But any chef considering hiring you is thinking it." Vot nii! :)

PS Ja soovitan Anthony Bourdain'i raamatuid- ta suudab nii ilmekalt ja vürtsikalt elust rääkida, et iga rida on puhas nauding ...:):):)

Kommentaare ei ole: