Ploomi-martsipanikook ja S.Pellegrino noore koka võistlus

Enne, kui suus sulavast martsipani-ploomikoogist räägin, tahtsin ära mainida, et teisipäeval ehk üleeile toimus Stockholmis S.Pellegrino noore koka 2018.a võistluse üks eelvoorudest. Kokku on eelvoorusid maailma erinevates piirkondades 21 ja igast ühest pääseb finaali edasi vaid üks kokk (osalejaid on igaühes 10). Stockholmis toimus Skandinaavia ja Balti riikide noorte kokkade eelvoor, mille võitis vaid 23-aastane andekas Rootsi kokk Anton Husa. Tegemist on kõige olulisema ainult noortele kokkadele mõeldud võistlusega terves maailmas ja Eestis osales seal suisa kaks kokka, kes ühtlasi olid ka ainsad Baltikumi kokad, kes üldse poolfinaali pääsesid. Esimene neist oli GO SPA peakokk Alar Aksalu, teine aga Lätist neli aastat tagasi Eestisse elama ja tööle kolinud Jegors Porulevs, kes seni on leiba teeninud restoranis DOM, nüüd aga tegeleb catering-teenuseid pakkuva ettevõtte käima lükkamisega. Kuna ta on siin tartlasest naise võtnud ja pere loonud (praegu on neil juba kaks väikest last) ning plaanib päriselt Eestisse elama jääda (sest siin on elu hoopis parem ja palk kõrgem), siis ilmselt saame temast varsti juba kui eestlasest mitte enam kui lätlasest rääkida :)

Eelvooru võitnud Anton Husa on äärmiselt sümpaatne inimene, kelle isa on samuti kokk, aga ta ise ütles mulle, kui pärast tulemuste selgumist koos pilti tegime, et ta on juba ammu parem kokk kui ta isa!:D Väga lahe enesekindlus, mis on kindlasti ka üks nii noore ja konkurentidega võrreldes väiksema töökogemusega koka edu pante. Suurem osa võistlejatest on ikka pigem 30-aastased või vaid pisut nooremad ja mitmed neist juba teist või kolmandat korda konkursil. Arvestades, kui palju uksi see võistlus (juba oma piirkonna finaali pääsemine) noorele kokale avab, on arusaadav, miks kokad (eriti veel, kui nad juba korra osalenud on) tahavad end ikka ja jälle sellisel prestiižel võistlusel proovile panna. Siin on näha, kes olid Skandinaavia ja Balti riikide ühises eelvoorus osalenud kokad ja millised olid nende road, päris elus nägid mõned neist veelgi ahvatlevamad välja. 

Finaal toimub kevadel (juunis 2018. a) Milanos, kus kuulutatakse välja maailma parim noor kokk, kuid tegelikult on väga palju võitnud juba nii kõik 21 finaali pääsejat kui ka 210 poolfinaalis ehk piirkonna konkursil osalenud kokka. Selleks, et jõuda poolfinaali ehk oma piirkonna (meil siis Skandinaavia ja Balti riigid) 10 parema sekka, kelle seast finalist välja valitakse, on vaja saata retsept ja foto oma roast. Itaalia üks olulisemaid kokanduskeskusi/kulinaariakoole ALMA otsustab tööde põhjal, kes on need 10 parimat, kes oma piirkonnas edasi pääsevad. Eelvoorus aga teevad otsuse vastava piirkonna vanemad ja kogenud (pea)kokad, kes ei ole ühegi noore kokaga seotud. Eestist oli seekord toitusid maitsmas ja hindamas Andrus Laaniste, kellest olen nii blogis kui ka LP-s kirjutanud. Žüriiliikmed ja palju muud huvitavat (sh fotod osalejatest ja võistlustöödest) on nähtavad siin. Siin on aga pidevalt täienev info ja kõik uudised võistluse kohta, millega saab iga huviline end ise kursis hoida.

Olen aastate jooksul aru saanud, et üks magustoitude kuldreeglitest on martsipani kasutamine - ei ole vist kooki ega muud maiust, mida see veelgi hõrgumaks ja maitsvamaks ei teeks! Martsipanidessertidele on raske vastu panna ja üks ilmselt populaarsemaid kooke, mida vähemalt minu tutvusringkonnas mu blogist väga palju tehakse, on martsipani-moonikook. Kes veel seda küpsetanud ei ole, sellel soovitan katsetada - ovatsioonid on garanteeritud! :)

Kasutan alati 63%ilise mandlisisaldusega martsipani, lõikan selle õhukesteks viiludeks ja laon põhjale. Kui kasutad madalama mandlisisaldusega martsipani, siis hoia seda enne vähemalt 1 h külmkapis või 10 minutit sügavkülmas, et martsipani lihtsam töödelda oleks. Eriti oluline on see just riivimise puhul, sest siis muutub väheste mandlitega variant eriti kleepuvaks ja raskesti käsitsetavaks.

Teen seda kooki maisijahuga (nii, nagu retseptis kirjas on), aga kuna seekord, kui pildistasin, oli maisijahu otsa saanud, siis kasutasin maisijahu asemel riisi- ja õlivaba sarapupähklijahu segu, seega sai pildil oleva koogi põhi hallikama värvusega.

Ploome soovitan pigem rohkem panna kui vähem - need võivad ka pisut üksteise otsas olla, sest ploomid annavad koogile imelist mahlakust ja hapukust.

Retsept ilmus Laupäevaleht LP-s paar nädalat tagasi; postituse fotodel aga soovitan alati klikkida, et neid normaalsuuruses näha ;-)



Põhi:
80 g toortatrajahu
70 g maisijahu
40 g suhkrut
1 sl vanillisuhkrut
näpuotsatäis soola
100 g külma võid
1 munakollane

Sega sõelutud jahud suhkrute ja soolaga läbi. Haki noaga, näpi sõrmedega või töötle köögikombainis juurde tükeldatud või. Kui tekib purutaoline mass, lisa muna, sega ühtlaseks tainaks ja suru 23-24 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. Aseta 10 minutiks sügavkülma, seejärel torka põhi tihedalt kahvliga läbi ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 10 minutit kuni tainas on pealt kuiv ja kuldne.

Täidis:

200 g martsipani
8-10 ploomi
50 g võid
40 g pruuni suhkrut
60 g mandlilaaste

Võta martsipan ja kas haki väikesteks tükkideks, riivi või lõika õhukesteks viiludeks ning laota ühtlase kihina eelküpsetatud koogipõhjale. Martsipanile aseta pooleks lõigatud kivideta ploomid lõikepool all. Sulata või, sega läbi suhkru ja mandlilaastudega ning puista ühtlaselt ploomidele.

Küpseta ahjus 200 raadi juures veel 20 minutit kuni koogi ääred hakkavad pruunistuma. Lase koogil u 15 minutit taheneda, eemalda vormist ja naudi koos vanillijäätise, -kreemi või -kastmega.