Banaanileib

Banaanileib on küll hetkel Eesti toidublogimaastikul, kui kõik korralikult hooajalistest toitudest ehk maasikatest, grillist jmt kirjutavad, täiesti kontekstiväline asi, aga minu koduses köögis on plekiliseks muutunud banaanid suvel hoopis rohkem teema kui muudel aastaaegadel. Kas avastad pühap öösel v esmasp varahommikul pärast pikka nädalavahetust koju saabudes oma parimad päevad üleelanud banaanid v näed nende vananemist ise pealt igapäevastel sünnipäevadel, lõpetamistel, grillpidudel jmt üritustel süües ja kodus ainult magamas, riideid vahetades ning kiirelt küpsetamas käies. Ja ise külalisi vastu võttes ei hakka ju neile ometi banaane pakkuma?! (Need ajad on loodetavasti jäädavalt möödas, kus banaanidega endale sõpru võis võita):) Aga loomulikult on alati poodi sattudes ikka vaja ka banaanikobar by default kärusse visata, sest see on ju ometi niisama elementaarne nagu piim v leibki (no leib siiski enam päris mitte, kui saab ka värkset kodust leiba nt Kalamaja Pagaritöökojast). Niiet banaani"leiva" retsept keset suve (ametlikult küll suve alguses) on siin majas igati asjakohane:):):) Tavaliselt leiavad mu plekilised banaanid kasutust šokolaadi-rummi-banaani mousse'is, aga seekord oli jaanitulele minek ja kook mugavam transportida.

Plaanisin küll alguses teha ühte Epicurious'e saidil olevat banaanileiba top-rated retseptide hulgast, aga kuna seal oleks pidanud mõõtühikute arvutamisega jändama, siis loomulikult läksin kergema vastupanu teed ja võtsin retsepti David Lebovitz'i lehelt, kus vastavad arvutused olid juba tehtud ja - voila! - minul jälle mitu võidetud minutit:) No ja tegelikult mul Kreeka pähkleid kodus ei ole ka hetkel:) Aga ega need retseptid üksteisest väga just ei erine - ühel lihtsalt on sees pähklid ja teisel šokolaaditükid -, ühed head ilmselt mõlemad:) Kui aga soovida väikese rummiga banaanikooki, siis Nigellal on ka üks põnev retsept.

Nimetus "banaanileib" on minu arvates eksitav, sest - olgem ausad - tegemist on ju ikkagi tavalise keeksiga, mitte leivaga klassikalises tähenduses, aga austusest retsepti autori vastu jätsin ma siiski alles algse nimetuse:)

Ma ise eriline keeksi-sõber ei ole, aga tuleb tunnistada, et jaaniõhtul sõin minagi seda kooki paar tükki. Igal juhul saan aru, miks Lebovitz ise sellesse retsepti väga kiindunud on ("a recipe that I'm incredibly fond of"). Soovitan kindlasti proovida - millal siis veel, kui mitte suvel, kui üleküpsenud banaane alati kodus võtta on;-) Ja veel - keeksi kohta on see "leib" suhteliselt lahja, sest võid on siin ainult 55 g ja seda saab veelgi tervislikumaks tuunida, kui hapukoor jogurtiga asendada;-) Loomulikult ei tee üldse paha ka paar peotäit hakitud pähkleid v mandleid lisada!:)

Banaanileiva jaoks läheb vaja:
210 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
0,5 tl soodat
1 tl jahvatatud kaneeli
150 g (rafineerimata roo)suhkrut
55 g sulatatud võid
1 suur munavalge
1 suur toatemperatuuril muna
250 ml banaanipüreed (tehtud kahest keskmisest väga küpsest banaanist)
125 ml hapukoort
1 tl vaniljesuhkrut
60 g šokolaaditükke v 30 g purustatud kakaoube
1 tassike espressot (soovi korral)

Valmista ette vorm, st määri võiga, raputa üle jahuga ja pane külmkappi ning soojenda ahi 180 kraadini. Mina kasutasin pikliku kujuga leivavormi (u 31 cm pikk) ja valminud keeks täitis ära sellest üle 2/3.

Sega ühes kausis sulatatud või, munavalge, muna, banaanipüree, hapukoor ja espresso shot. Mul jäi espresso seekord ära, küll aga kasutasin kohvimaitselist ja kakaoubade tükkidega (ik cocoa nibs) 70%-list šokolaadi, mis siia ideaalselt sobis.

Sega suuremas kausis sõelutud jahu, küpsetuspulber, sooda, sool, vaniljesuhkur ja kaneel. Lisa ka suhkur. Tee jahusegu keskele auk, kalla sinna esimeses kausis olev segu ning sega spaatliga läbi. Lisa ka hakitud šokolaad ja sega ühtlaseks, kuid ära üle sega - lõpeta segamine, kui jahu pole enam näha. Vala taigen ettevalmistatud koogivormi ja küpseta u 40 minutit kuni sissetorgatud tikk jääb kuivaks.