Teisipäev, 2. august 2022

Tikritest saab imehea moosi!

Põhjamaade viinamarjaks ristitud tikrites on ohtralt pektiini ja teisi kiudaineid (3,4 g 100 g kohta),  mis teeb sellest suurepärase hoidisematerjali. Karusmarjadest moosi keetsin esmakordselt alles eelmisel aastal, sest põõsad olid viljade alla lookas. Kui aga sel suvel poleks nii vähe neid marju, teeksin tikrikeedist kindlasti uuesti, sest minu arvates on see tõeliselt hea!

Vitamiinidest on tikrites rohkelt karotiini (174 mg) ja C-vitamiini (32 g), kuid leidub ka P-vitamiini ja B-rühma vitamiine. Mineraalainetest on enim magneesiumi, kaaliumi, fosforit ja kaltsiumi, samuti defitsiitseid raua- ja vaseühendeid. Kalorivaesed karusmarjad (100 g kohta vaid 40 kcal) sisaldavad suhkruid vaid 8-13% ja orgaanilisi happeid 2%. Merivaikhappel on väidetavalt ainevahetust kiirendav toime, seega sobib tikker ideaalselt kehakaalu vähendamisekski. 

Kuigi väidetakse, et karusmarja toitaine sisaldus ei vähene oluliselt kuumutamisel, on siiski parim viis nende säilitamiseks sügavkülmutamine. Tikrid säilitavad ka külmunult nii maitse kui ka aroomi üllatavalt hästi. 

Tikreid võib kasutada nii erinevates küpsetistes (keeksid, koogid, muffinid), hoidistes (moos, tšatni, kompott) ja magustoitudes (tarretis, kissell) kui ka soolastes toitudes (salatis, prae lisandina, võileiva- või foccaccia kattes). Lisaks sobib tikker suurepäraselt smuuti sisse. See mandlitäidisega karusmarjakook on aga suisa üks mu suviseid lemmikuid, mida soovitan proovida!


Moosile lisa suhkrut vastavalt oma maitse-eelistustele ja tikri sordile. Minu keedis valmis küll rohelistest koduaia karusmarjadest, mis on üsna hapud, kuid kuna ma armastan pigem mitte liiga magusaid moose, siis lisasin suhkrut suhteliselt mõõdukalt (moosi kohta on see pigem vähe). Seda on siiski päris palju (võrreldes näiteks muude moosidega, mida keedan), kui kuna lisaks hapudele marjadele on sees ka terve sidruni mahl, siis ei tasu suhkruga siiski ülemäära koonerdada, sest moos peaks ikkagi olema magus. Sidruni lisamine ei ole küll otseselt vajalik, kuid samas aitab pektiini aktiveerida, mis aitab omakorda moosi paksendada, mistõttu mina lisan seda päris sageli erinevatele keedistele.

Kui soovid moosile maitsenüansse lisada, siis soovitan eelkõige kaneeli, kardemoni, vanilli või ingverit. Samuti võib valada sisse sortsu konjakit või brändit. 

Kui kasutad moosisuhkrut, siis toimi täpselt retseptis ette nähtud juhiste kohaselt. Moosisuhkur sisaldab pektiini, mistõttu ei tohi teda liigselt kuumutada. 10-15 minutit õrnalt podisedes keemist on täpselt paras aeg. Moosisuhkruga valmistatud moos on küll alguses üsna vedel, kuid juba järgmiseks hommikuks on tegemist paksu keedisega, mis püsib ilusti lusika peal. 

Kui soovid aga tavalist suhkrut kasutada, siis lisa see kohe koos tikritega potti. Samuti soovitan siis suhkru kogust suurendada, et moos ikka piisavalt pakseneks. 

Vaja läheb:
1 kg tikreid
1 suure sidruni mahl
400 g moosisuhkrut

Puhasta tikrid ning aseta need koos sidrunimahla ja 1 dl veega potti. Lase keema tõusta, keera kuumust pisut vähemaks ja lase madalal tulel õrnalt mullitades 15-20 minutit keeda kuni marjad on lagunenud ja pehmed. Sega poti sisu aeg-ajalt keetmise ajal. Kui tekib vaht, siis eemalda see vahukulbiga.

Püreesta marjad köögikombainis või saumikseriga. Soovi korral võid saadud massi läbi sõela ajada. Lisa tikripüreele suhkur, aseta pott pliidile ja lase uuesti keema tõusta. Keeda madalal kuumusel nii, et poti sisu keeb õrnalt mullitades ehk nö podisedes 10-15 minutit. 

Lase moosil u 10 minutit pärast keetmist kaane all seista ja tõsta või vala seejärel steriliseeritud purkidesse. Kaaneta purgid koheselt puhaste kaantega (soovitav on neid vähemalt 5 minutit keevas vees hoida). 

Kommentaare ei ole: