Lihtsad ja tervislikud kaerahelbe-banaaniküpsised

Mõiste "tervislik" on igaühele erinev. Mõne jaoks on see vaid tühi sõnakõlks, teisle mahe/öko, kolmandale vegan, neljandale gluteeni- ja laktoosivaba jne. Legaaldefinitsiooni ju sel sõnal pole ja võib-olla ongi tore, et ametlikult toite mitte lahterdada halbadeks ja headeks. Igaüks saab ise sellele sõnale omale meelepärase sisu anda, kui soovib :) Minu jaoks tähendab tervislik toit toitainerikast toitu. Need on asjad, mis sisaldavad vitamiine, antioksüdante, mineraal- ja kiudaineid; valku, nn aeglaseid süsivesikuid (ehk on madala glükeemilise indeksiga) ja küllastumata rasvu. Ja kui ma räägin tervislikust toidust oma blogis, siis pean silmas just selliseid toite, kus on sees eelpool mainitud kasulikud asjad ja võimalikult vähe kõike sellist, mida meie organism ei vaja nagu nt lisatud suhkur jt nn kiired süsivesikud, küllastunud rasvad, nn tühjad kalorid üleüldse jpm. 

Ka maiustada saab nö tervislikult ehk nii, et omastad magusat nautides vitamiine, mineraal- ja kiudaineid, mitte lihtsalt "tühje" kaloreid ja nn kiireid süsivesikuid, mis veresuhkrut tõstavad. Need lihtsamast lihtsad, kuid kasulikest toitainetest pakatavad küpsised on sellest hea näide. Sobib see maius nii magustoiduks kui ka hommikuse kohvi või tee kõrvale, samuti tööle, kooli või matkale tervislikuks vahepalaks kaasa pakkimiseks. 

Kuna tainasse pole vaja lisada mune, passivad need küpsised ideaalselt ka veganitele. Veganid saavad või asemel kasutada kookosõli ja hakkida tainasse veganišokolaadi. Šokolaadi võid asendada peotäie või paari hakitud kuivatatud puuviljade või marjade, nt jõhvikate, kirsside, ploomide, aprikooside või rosinatega ning lisada peotäie hakitud pähkleid või mandleid. Maitseks võid soovi korral lisada jahvatatud kaneeli, peenestatud kardemoni või vanilliekstrakti. 

Küpsiste jaoks sobivad nii jämedad täistera kaerahelbed kui ka kiirkaerahelbed. Ja nagu ikka kaerahelveste puhul - kui soovid gluteenivabu küpsiseid, siis kasuta gluteenivabu kaerahelbeid :)

Vaja läheb:

50-100 g tumedat 70%-ilise kakaosisaldusega šokolaadi

2 keskmist või suuremat küpset banaani (puhastatult kaal kokku 200-250 g)

200 g täistera kaerahelbeid

3 sl (pruuni) suhkrut

50 g sulatatud võid

vajadusel veidi nisu- või riisijahu küpsiste vormimiseks

Haki šokolaad väikesteks tükkideks. Tee banaanid kahvliga püreeks ja sega läbi ülejäänud ainetega. Lase tainal u pool tundi seista. 

Mätsi 1 sl tainast (vajadusel jahuste või märgade) käte abil palliks ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Vajuta tainapall lamedaks nii, et iga küpsis jääb u 1 cm paksune. Korda sama ülejäänud tainaga jättes küpsiste vahele 1-2 cm. Kokku saab u 16 küpsist. 

Küpseta 180-kraadises ahjus u 15 minutit, kuni küpsised om kuldpruunid. Lase neil enne söömist restil jahtuda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Parimad vastlakuklid mandlitäidisega

Kätte on jõudnud vastlakukliralli aeg ja õnneks on ka minul sel puhul kohe üks uus retsept jagada :) Kui värsked ahjusoojad saiad on vastupandamatud, siis vahuoor mu lemmikute asjade hulka ei kuulu, nii et mina olen üks neist, kes reeglina ei söö ühtegi vastlakuklit, va juhul, kui neid ise teen. Sest siis saangi süüa ahjusooja kuklit, teha sinna peale kohupiimakreemi ja valida endale meelepärase täidise. Näiteks see rootslastelt saadud idee teha mandlitäidis on minu arvates superhea. Vot selliseid mandlitäidisega vastlakukleid võin lõputult süüa (no vähemalt juhul, kui kreemiks pole vahukoor 😜) ... 

Igaks juhuks mainin, et mul on siin blogis juba olemas klassikalised vastlakuklid pohlamoosiga (no moosi võib ju alati ära jätta või teist moosi kasutada) ja pohla-šokolaadikreemiga :)

Olen muidugi märganud, et Rootsipärased mandlitäidisega vastlakuklid meeldivad tõesti pea kõigile - tean isegi inimesi, kes ütlevad, et ainult neid kukleid nad söövadki. Ja eks see kipub tõesti nii olema, et need, kes juba korra suus sulavaid martsipanimekiga kukleid proovinud, ei pruugigi enam nö tavalisi vastlasaiu tahta :) 

Vastlakuklid on parimad just samal päeval ja külma neid ei tasu panna, sest see teeb saia nätskeks. Soovitan hoida saiu toatemperatuuril ja lisada täidise vahetult enne söömist, nii on need kuklid parimad.

Mandlitäidise jaoks on vaja peeneks jahvatatud (seda saab teha näiteks köögikombainis) mandleid või rustikaalsemat ehk suurema tükilist mandlijahu - peeneks jahvatatud mandlijahu, millega nt makroone teha, siia täidisesse ei passi. Ja seda mandlikreemi ei tasu segi ajada martsipaniga, kuid võib loomulikult ka viimast kasutada. Sel juhul aseta lihtsalt tükike martsipani seest õõnestatud saia sisse.

 

Tainas:

1,5 dl piima

30 g pärmi

u 500 g jahu

80 g võid

1 toasoe muna

0,5 tl soola

3 sl suhkrut

2 sl vanillisuhkrut

1 muna kuklite määrimiseks

Soojenda piim koos 1 dl veega nö käesoojaks ehk u 37 kraadini. Lahusta selles pärm, lisa 250 g sõelutud jahu ja sega läbi. Kata köögirätiga ja jäta niiskesse tuuletõmbuseta kohta (nt eriti hea on soojendusega vannitoa põrand) kerkima, kuni tainas hakkab kergelt mullitama. Aega kulub 30-60 minutit.

Sulata või ja jäta jahtuma, sest tainale lisamiseks ei tohi see olla soojem kui toasoe. Klopi muna kergelt lahti. Sõtku need mõlemad eelkergitatud tainasse, lisa sõelutud jahu, sool ja suhkrud. Lisa alguses 200 g jahu ja vajadusel suurenda kogust kuni 250 grammini või ka veidi rohkem, kui on vaja (kogu tainas kokku peaks jahu olema u 500 g). Tainas peaks jääma ühtlane, elastne ja kerge läikega ning hakkama kausi küljest lahti lööma. Ära liigselt sõtku, sest muidu muutub tainas liiga kleepuvaks ja venivaks ning kaotab kohevuse. 

Sõelu tainale veidi jahu, kata kauss taas köögirätiga ja jäta veel u 30 minutiks kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. Vajuta tainast üleliigne õhk välja (st vajuta tainast kausi äärtest keskpaiga poole ja sõtku läbi), aseta jahusele pinnale, vormi piklikuks vorstiks ja lõika terava noaga 20 ühesuuruseks tükiks. Veereta käte vahel või jahusel pinnal ühtlased siledad pallid.

Aseta tainapallid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile jättes võimalikult suured vahed (ideaalis u 4 cm). Kata soovi korral taas köögirätiga ja lase veel 15-30 minutit kerkida, kuni tainapallid on veel õhulisemad. Pintselda kuklid korralikult lahtiklopitud munaga, mis on segatud 1-2 s vee või piimaga ning küpseta 220-kraadises ahjus u 15 minutit, kuni kuklid on kuldpruunid. Tõsta kuklid restile jahtuma.

Jahtunud kuklitel lõika sakilise terava noaga ülemine osa ära. Uurista kuklite keskosast sisu välja.

Mandlitäidis:

200 g peeneks jahvatatud mandleid

5 sl suhkrut

2 peotäit kuklitest välja uuristatud sisu

1,5-2 dl vahukoort või täispiima 

Sega mandlid suhkru ja purustatud saiaga. Eriti hea oleks seda teha köögikombainis, sest siis saab kuklitest välja võetud saiast piisavalt ühtlase pudi. Sega hulka koor või piim - alguses vala sisse 1,5 dl ja lisa vedelikku nii palju, et tekiks ühtlane pasta. 

Tõsta igasse kuklisse 1-2 sl mandlikreemi nii, et saad kogu kreemi kuklite vahel ära jagada.

Kuklite peale:

4 dl (2 pakki) vahukoort

5 sl suhkrut

tuhksuhkrut kuklitele 

Vahusta vahukoor suhkruga tugevaks vahuks ja aseta pritskotiga või lusikaga igale kuklile. Pane vahukoore peale ära lõigatud ülemine kukli osa ja sõelu peale tuhksuhkrut. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Veidi teistmoodi kana-lillkapsasupp

Supp on muidugi igal ajal hea, kuid selliste külmade ilmadega maitsev kausitäis soojendavat ja toitvat suppi kohe eriti hea :) Kanasupile ja -puljongile on omistatud suisa tervendavaid omadusi ning kanaleemest ei ütle reeglina ka tõbisevõitu inimesed ära. Tervislik kanasupp meeldib enamasti nii suurtele kui ka väikestele, on mõnusalt kerge kõhule, kuid samas toitainerikas. Seekord on klassikalise selge kanasupi asemel hoopis köögviljadega püreesupp, milles tooni annab puljongis keenud lillkapsas.

Et saada selget puljongit, on hästi oluline kana kondid enne keetmist blanšeerida ehk asetada koos külma veega potti ja vesi keema lasta, paar minutit keeta ning seejärel kondid sõelal külma vee all ära loputada. Pott tuleks puhtaks pesta, sest see hall ollus ju kleepub poti äärtele, ja siis kanatükid koos külma vee ja ülejäänud puljongi koostisainetega uuesti tulele panna. See protsess aitab eemaldada nii üleliigset rasva kui ka hägusust ja kibedust ning tasub kasutada ka teiste puljongite puhul. Seda muidugi juhul, kui pole konte enne ahjus röstinud, mis aga näiteks veisepuljongi puhul on suisa kohustuslik. 

Kui kasutad juba küpsetatud kana konte, siis pole muidugi blanšeerimine enam vajalik. Mina asetan tavaliselt kanapraest alles jäänud kondid sügavkülma ja kui puljongi keetmiseks läheb, on alati neid hea sealt võtta. Ka sellele puljongile lisasin sügavkülmikust suisa kahe ahjukana kondid ja sain seetõttu eriti maitseküllase puljongi. Seega alati, kui pere sööb küpsetatud kana, tasub kondid kokku koguda ja sügavkülmikusse panna, et need siis puljongile lisada. 

Kuigi kanapuljongit on hea keeta pigem tiibadest, kaeladest jm väiksematest kondistest tükkidest, sest kondid annavad rohkem maitset, siis supi jaoks on parimad just kanakintsud, -koivad ja poolkoivad, sest sel juhul saab pärast ka liha supi sees kasutada. Supi jaoks kulub ära u 2/3 saadud puljongist. Ülejäänud pulongi (u 1 liiter) soovitan panna sügavkülma, sest tavalises külmikus säilib värske puljong vaid mõne päeva. 

Peterselli varsi leidub mul samuti alati sügavkülmikus, sest toitudes on ju reeglina vaja lehti kasutada ja varred jäävad üle. Seega lisa neid puljongisse siis, kui sul neid kodus on, aga ekstra ostma pole vaja hakata. Kui sul on aga värsket lehtpeterselli, siis lisa varred puljongisse ja lehed haki supile peale.

Kindlasti tasub nii suppi kui ka puljongit keeta just madalal tulel nii, et vedelik kergelt mullitab. Eriti oluline on see just viimase puhul, sest nii tekib ka vähem vahtu. Oluline on muidugi kogu tekkinud vaht keetmise ajal eemaldada. 

Või annab supile imehead mekki, samuti aitab maitseid võimedada ja köögiviljadest paremini toitaineid omastada. Kindlasti tuleks või lisada supile keetmise lõpus ja siis mitte enam keeta. Soovi korral võid aga või asemel või sellele lisaks segada supi sisse hoopis sulatatud või toorjuustu või mõnda meelepärast riivitud juustu, samuti võid peale niristada kvaliteetset extra virgin oliiviõli. 

Maitsestamiseks võid lisaks soolale, piparale ja muskaatpähklile kasutada ka muud meelepärast alustades küüslaugust või sellest tehtud pulbrist lõpetades jahvatatud paprika või tšilliga - peaasi, et supp sulle endale meeldib. Mina isiklikult piirdun nende kolmega, mis ka retseptis kirjas, sest kanapuljong on niigi aromaatne ja köögiviljade enda maitse mulle ka väga meeldib, nii et ma ei soovi seda tugevate maitseainetega varjutada. Heledale supile - nagu ka kastmetele ja muudele roogadele - sobib paremini just valge pipar; must pipar passib paremini tumedamatele ja värviküllastele toitudele. 

Puljong:

2 keskmist porgandit

2 keskmist varssellerit

1 suur sibul

u 1 kg kana koibi, -poolkoibi või -kintse

4 küüslauguküünt

peotäis peterselli varsi (juhul, kui neid on)

loorberileht

1 nelk

8 (valge) pipra tera

Lõika puhastatud porgand, seller ja sibul 1-2 cm tükkideks. 

Aseta kanatükid potti, vala peale külm vesi ja lase sel keema tõusta. Loputa kana sõelal jooksva vee all, pese pott korralikult puhtaks, aseta kana tagasi potti, lisa ülejäänud komponendid, vala peale 3 liitrit vett ja pane pott tagasi pliidile. 

Lase vedelikul keema tõusta, keera kuumus väiksemaks ja lase madalal kuumusel õrnalt podisedes u 1 h keeda. Kui tekib vahtu, siis eemalda see vahukulbiga. Seejärel kurna vedelik läbi sõela. Köögiviljad viska ära, kuid kana jäta alles ning eemalda sellel kondid ja nahk. Liha tee meelepärasteks tükkideks ja jäta supi jaoks alles.

Kanasupp:

4 väikest või keskmist pastinaaki

1 suur lillkapsas

2-4 keskmist porgandit

u 2 l kanapuljongit

u 500 g kanaliha

soola, riivitud muskaatpähklit ja (valget) pipart

värsket, kuivatatud või külmutatud maitserohelist (lehtpeterselli, tilli, rohelist sibulat, murulauku, tüümianit) või mõnda ürdisegu (nt Provence'i oma)

3 sl võid

Lõika pastinaak ja porgandid õhukesteks viiludeks ning aseta koos puljongiga potti. Tee lillkapsas õisikuteks ja lisa samuti puljongisse. Keeda tasasel tulel u 20 minutit (vajadusel rohkem), kuni aedviljad on parajalt pehmed. Keetmisaeg sõltub sellest, kui suured on köögiviljade tükid ja kui hoogsalt puljong keeb, seega kontrolli kindlasti kahvliga köögiviljade pehmust.

Püreesta saumikseriga supp potis või hoopis köögikombainis või kannmikseris. Aseta pott tagasi pliidile ja lase supil veel korraks keema tõusta. Keera pliidil kuumus maha ja sega sisse või. Maitsesta soola, muskaatpähkli ja soovi korral ka pipraga. 

Jaota supp taldrikutesse või kaussidesse, lisa tükeldatud kana ning puista peale hakitud maitseroheline või tüümiani lehed. Juurde on eriti hea krõbeda koorikuga või röstitud sai.

Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin

Shakshouka spinati ja kikerhernestega

Shakshouka on algselt Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas levinud aromaatses tomatikastmes pošeeritud munadega toit, milles ka enamasti paprikat, sibulat ja küüslauku ning erinevaid maitseaineid nagu vürtsköömen, paprikapulber ja cayenne'i pipar. Nüüdseks on lihtne, kuid toekas ja toitainerikas pannitäis roog saanud popiks ka mitmes USA osariigis (eriti muidugi Kalifornias) ja Euroopa suurlinnas nagu London ja Pariis.

Sõna "shakshouka" tähendab teatud araabia keele dialektides kas "segu" või "segatud". Iisraeli, mida sageli ekslikult selle toidu sünnimaaks peetakse, jõudis see tegelikult 1950ndatel Maghrebi juutidega, kes Marokost, Alžeeriast, Tuneesiast ja Liibüast sinna elama asusid. 

Türgi analoog menemen on shakshouka'ga lähedalt suguluses, kuid selles on munad roa sisse segatud. Ka mõnedes shakshouka retseptides on sama tehnika, kuid enamasti on munad terveks jäetud ja küpsetatud nii palju, et kollane jääb vedel. 

Kuna munad on selle roa puhul oluliseks koostisosaks, süüakse Euroopas ja USA-s seda peamiselt hommikueineks, kuid Araabia maades ja Iisraelis on see populaarne õhtusöök, mida nauditakse piparmünditee juurde koos hummuse ja falafeliga. Sageli on lisandiks ka marineeritud aedviljad, vorstikesed või lihtne kohalik leib, nt pita. Tegelikult ongi tegemist hästi universaalse roaga, mida võib pakkuda igaks eineks, sh brantšiks ja eelroaks. 

Selle roa juurde on krõbeda koorikuga pehme sai lausa kohustuslik, et saaks ka ülejäänud kastet taldrikult kätte. Lisaks pitale sobivad hästi erinevad krõbeda koorega saiad alates prantslaste baguette'ist lõpetades itaallaste ciabatta või hoopis mõne juuretisesaiaga. Sellega on hea taldrikult ülejäänud maitserikast tomatikastet kokku kraapida. 

Mõned nipid:

Kaste peaks olema piisavalt paksenenud, et munad selles hästi küpseksid, nii et ära selle küpsemisaega lühenda.

Pann peaks olema suurem ja kaanega, et munad ühtlaselt küpseksid. Kui sul ideaalset panni pole, siis võid roa ka ahjus valmis teha. Selleks küpseta 190-kraadises ahjus toitu max 10 minutit, kuni munavalge on läbi küpsenud, kuid kollane võimalikult vedel. 

Mune lisa vastavalt sellele, kui palju neid su pannile mahub ja parasjagu süüa soovid. Ülejäänud kastmesse saad järgmisel päeval juba uued munad asetada ja selle uuesti üle küpsetada. Kaste läheb järgmiseks päevaks veelgi maitserikkamaks. 

Kui küpsetada rooga 5 minutit, on munakollased meeldivalt vedelad. Kui soovid tahkemaid kollaseid, siis võid neid kuni 8 minutit kuumutada. Arvesta sellega, et munad küpsevad kastmes edasi ka siis, kui oled kuumuse all kinni keeranud. 

Soovitan kastet lusikaga veidi munavalgete peale tõsta, et need kiiremini küpseksid. Roog on valmis, kui valge on napilt tahenenud ja munakollane on veel pehme või - veel parem - vedel. 

Selle retsepti jaoks on parim just suurem, vähemalt 28 cm läbimõõduga pann, millel on olemas ka kaas.

Vaja läheb:

1 sibul

1 varsseller

3 küüslauguküünt

u 2 sl oliiviõli

0,5 tl (suitsu)paprikapulbrit

0,5-1 tl jahvatatud vürtsköömneid

cayenne'i pipart

800 g (2 purki) purustatud tomateid

veidi suhkrut, soola, musta pipart

50-100 g värsket spinatit

u 400 g (1 purk) kikerherneid

2-6 muna

u 100 g feta-juustu

koriandrit või lehtpeterselli

Haki sibul ja küüslauk peeneks, lõika varsseller õhukesteks viiludeks. Soojenda pannil õli ja prae selles madalal kuumusel aeg-ajalt segades varssellerit ja sibulat, kuni viimane on klaasjas ja pehme (kulub 8-10 minutit). Lisa küüslauk ja maitseained (paprika, vürtsöömen ja cayenne) ning prae veel mõni minut aeg-ajalt segades. 

Vala pannile purustatud tomatid, keera kuumust veidi tugevamaks vajadusel ja lase neil õrnalt podisedes u 15 minutit keeda, kuni kaste on paksenenud. Maistesta soola, pipra ja suhkruga ning sega hulka spinatilehed, seejärel kikerherned. Kikerherned võiksid eelnevalt sõelale asetada, külma veel all läbi loputada ja nõrutada. 

Tee supilusika tagaseljaga kastmesse 2-6 lohku ja libista neisse toored munad. Aseta pannile kaas ja lase 5-8 minutit küpseda, kuni munakollased on sellise küpsusega, nagu sulle meeldib. 

Murenda roale feta-juust ja puista meelepärast maitserohelist. Serveeri kohe krõbeda koorikuga saiaga. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin