Rikkalik martsipaniga kohupiimavorm kevadpühadeks

Kohupiimavorm ei ole küll küpsetis, mida päris pidulikul puhul külalistele serveerida, kuid koduseks maiustamiseks, hommikusöögiks ja niisama külla tulnud sõbrannale kohvi või tee kõrvale pakkumiseks sobib suurepäraselt! Lihavõttepühade kooke-torte on siin juba küll (sh kaks erinevat pasha retsepti), niiet täna mõtlesingi lisada ühe lihtsma kohupiimamaiuse retsepti, mis erinevates variatsioonides mul kodus päris sageli ahjust välja tuleb. Kvaliteetne mandlimass ja hapukad marjad on kohupiimaga perfect match ning minu jaoks on martsipaniga kohupiimavorm asi, millest ma isu kunagi täis ei saa! Kohupiimavormi on ka ülimalt kerge valmistada - segad kõik komponenid ühes kausis kokku, milleks kulub max 10 minutit (sh martsipani ja või tükeldamine), lükkad vormi ahju ja kolmveerand tunni pärast võtad juba ülihea küpsetise välja. Sellised lihtsad ja kiired asjad mulle meeldivad! ;-)

Armastan suure mandlisisaldusega martsipani (vähemalt 63% mandleid), mis ei ole nii magus, vaid on kergelt mõrkjas ja tugeva mandlimekiga. Pohlad võivad olla otse sügavkülmast, aga lisa sel juhul 20 g jahu. Pohlade asemel võid kasutada ka vaarikaid või kirsse (sobivad ka nõrutatud kompotikirsid). 

Nautida saab küpsetist hapukoore, maitsestamata jogurti, vanillikastme, marjade või kisselliga. Või üldse niisama - minu arvates on see kohupiima, martispani ja pohlade kooslus nii hea, et midagi enam juurde ei ole vaja :)

Vaja läheb:

3 suurt muna

50 g suhkrut

400 g (2 pakki) vanilli- või rosinatega kohupiima

300 g (1 toru) vanilli- või rosinatega kohupiimapastat

100 g hapukoort

50 g nisu-, õlivaba mandli- või toortatrajahu (+ 20 g juhul, kui marjad on sulatamata)

1 tl vanillipastat

200 g martsipani

100 g pohli

50 g võid

Klopi munad suhkruga lahti, sega läbi kohupiima ja  -pasta, hapukoore, jahu ja vanilliga. Lisa  tükeldatud või riivitud martsipan ja pohlad. Lõika või väikesteks tükkideks. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ja jahuga ülepuistatud 20X20 cm läbimõõduga vormi,  silu pind ja puista peale võitükid. 

Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 45 minutit kuni vorm on tahenenud ja pealt hakkab kuldpruuniks muutuma. Lase vormil enne söömist jahtuda ja hoia seda külmkapis. Seveerimiseks lõiks ruutudeks.  

Kaerahelbepõhjal kevadine mango-juustukook

Ilmad on nii mõnusalt päikseliseks ja soojaks läinud, õhtud on juba pikad ja valged, esimesed kevadised lilled aias õitsevad  - mis nii elul viga?!? :) Eriti veel, kui kevadpühad ukse ees on :) Kahju, et Eestis pole paljude Euroopa riikide eeskujul vabad ka neljapäev ja esmaspäev, aga no üks lisa nädalavahetuse päev on ikkagi juba päris hästi :D Nende "pikkade" pühade ajal soovitan sõprade ja perega aja veetmisele, kokkamisele ning loomulikult meie kodumaa imeilusasse metsa või rabasse matkama minekule lisaks ka raamatuid lugeda! :) 

Viimasel ajal on mul alati korraga mitu raamatut pooleli, hetkel olen just lõpetamas eelmiseks sünnipäevaks saadud Murakami toest "The Wind-Up Bird Chronicle", poole peal on samas Alexander  McCall Smith'i järjekorras viies raamat 44 Scotland Street/Espresso Tales sarjast ning vahepeal olen lugenud veel läbi terve virna põnevaid teoseid (nt Brüsselis olles ülihea "Mees nimega Ove"). Olen väiksest peale lugemist armastanud ja alati palju lugenud, aga eriti hea on teada, et see pole lihtsalt tore ja 100 x parem ajaviide kui nt teleka ees või sotsiaalmeedias istumine, vaid see on ka väga kasulik! Teeb targemaks, tõstab aju võimekust ja üldse: “The more that you read, the more things you will know. The more that you learn, the more places you'll go.” Siin on üles loetletud 10 põhjust lugemiseks, aga siin suisa kaheksa teaduslikult tõestatud kasutegurit :) 

Kusjuures, mina loen ikka veel ainult paberil raamatuid, kasvõi juba sellepärast, et mul on kodus neid tohutu palju. Ma ei räägi oma vanemate kodust, kus on ka väga palju raamatuid, vaid enda koju olen aastate jooksul ostnud, kingituseks ja päranduseks (nt vanaisalt) saanud ohtralt igasuguseid teoseid alates kirjandusklassikast lõpetades reisi- ja kokaraamatutega. Kokaraamtuid on isegi nii palju kogunenud, et ostsin neile aasta tagasi eraldi suure maast laeni klaasustega kapi elutuppa ja tundub, et varsti oleks juba riiulipinda juurde vaja ... :)

Kui on retsepte kevadpühadeks vaja, siis siit saab; koogiks aga soovitan allolevat juustutorti! ;-) Lihavõteteks sobivaimad soolased pirukad on aga need kaks (see ja see) imehead Itaaliast pärit spinati-feta pirukat ning see spargliküpsetis. 

Selle juustukoogi rikkalik täidis tuli kuidagi eriliselt pehme ja kreemjas. Ilmselt on asi selles, et kui ma muidu üritan lisaks toorjuustule täidisesse alati ka kohupiima vms lisada, siis seekord tegin koogi vaid toorjuustust, sest vaatasin, et külmas olevad pakid hakkavad lähiajal aeguma. Kaerahelvestega põhi on pehme, kuid ei pudise, ning kui kasutada vastavaid kaerahelbeid ja toortatrajahu, on see kook ka gluteenivaba.

Kui poest mangokonservi ei leia, kasuta visriku- või aprikoosi oma. Kaunistamiseks sobivad hakitud pähklid, kookoshelbed, mango-, virsiku- või aprikoosiviilud kas konservist või värsked. Mina kasutasin pistaatsiapähkleid ja värskeid küpseid mangosid.

Mangosid saab osta ka kahekaupa pakendatuna nagu avokaadosidki, mida võib kohe sööma hakata. Tooremaid aga hoia banaanide ja õuntega ühes kausis, et need kiiremini küpseksid. Mina "küpsetan" nii ka avokaadosid, sest eralduv etüleen tagab neile viljadele kiire valmimise.

See retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

Põhi:
100 g võid
50 g (pruuni) suhkrut (kasutasin heledat muscovado't)
1 muna
150 g täistera kaerahelbeid (võivad olla kiirkaerahelbed)
50 g nisu- või toortatrajahu

Tükelda või, sulata, lisa suhkur ja sega läbi. Klopi hulka muna, seejärel sega kaerahelbed ja jahu. Laota tainas ühtlase kihina 24 cm läbimõõduga ümmarguse lähtikäiva vormi põhja, mis on eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Küpseta ahjus 200 kraadi juures 10-15 minutit kuni põhi on muutunud kuivemaks ja hakkab kergelt kuldseks muutuma. Võta põhi ahjust ja alanda temperatuur 160 kraadini.  

Täidis:
1 purk mangoviile (nõrutatud kaal 250 g)
u 200 g mangokonservi vedelikku
800 g toasooja toorjuustu
4 toasooja muna
70 g ekstrapeent suhkrut
1 väikese kuhjaga sl vanillisuhkrut
1 väikese kuhjaga sl maisitärklist

Kõigepealt nõruta mangoviilud sõelal, mis on asetatud kausile. Nõrgunud vedelik sega visplit kasutades toorjuustu, suhkrute ja munadega ühtlaseks kreemiks, viimasena lisa maisitärklis. Lõika mangoviilud väiksemateks tükkideks ja sega õrnalt spaatliga toorjuustukreemi hulka.

Vala täidis vormi eelküpsetatud põhjale. Küpseta kooki ahjus 160 kraadi juures 1 h kuni täidis on äärtest tahenenud ja keskelt vaid pisut võdiseb. Tee ahjuuks praokile ja lase koogil ahjus jahtuda. Jahtunud kook aseta külmkappi.

Kodujuustu-suistulõhe salat

Laupäevases ehk eilses Laupäevaleht LP-s jagasin seekord juba eelseisvateks kevadpühadeks sobivaid retsepte. Kui traditsiooniliselt lõppes 46 päeva (va pühapäevad ehk siis tegelikult 40 päeva) kestev paast ületõusmispühapäeval, mil taas oli lubatud süüa mune, piima- ja lihatooteid, siis tänapäeval paastuvad vaid vähesed, mistõttu pole ka põhjust ega vajadust rammusamate toitudega maiustama hakata. Muidugi võib seda teha (pasha on igal juhul superhea!), aga lehte panin seekord just tervislikumad ja lahjemad variandid neile, kes mõtlevad juba suvisele bikiinivormile ;-)

Traditsioonilise rasvase munavõi asemel tegin taljesõbralikuma määrde; juustu-vahukoore tordi asemel aga kohupiimaga koogi gluteenivabal kasulikust ainetest (pähklid, kakao, kookosõli) pakataval põhjal. Muidugi on klassikalised lihavõtteroad alati suurepärased, aga ma ise tunnen, et kuna ma ei paastu (kaugel sellest!), siis pole ka nende pikkade pühade ajal mul soovi ega vajadust hakata rammusaid roogi vitsutama, vaid pigem teen ise seekord hoopis tervislikuma kohupiimavormi; ülejäänud munad aga lisan mõnda heasse salatisse, nt sellesse avokaado ja lõhega salatisse. Kindlasti läheb tegemisele ka kohupiimakreem beseega, milles marjad saab asendada lihavõtete puhul nõrutatud kompotivirsikute, -aprikooside või -mangodega:) Igasuguseid toredaid ja maitsvaid variante kevadpühade ajal laua katmiseks leiab siit.

Kodujuustu-suitsulõhe salat, mida saab ka leivapealsena tarvitada, on üks variant kasutada ära pühadest ülejäävaid mune. Retsepti jaoks olid mul seekord vutimunad, kuid vabalt võid asendada need kanamunadega. Hapukoort saab nõrutada nii nagu siin kirjas; leivakrõpse saad aga niimoodi valmistada.

100 g nõrutatud hapukoort

1 kuhjaga tl mahedamat sinepit

200 g kodujuustu (võib olla ka maitsestatud, nt tilliga)

200 g kuumsuitsulõhet

hakitud murulauku

6 keedetud vutimuna või 1-2 keedetud kanamuna

rukkileiba või rukkikrõpse

Nõruta hapukoor nii, keeda vutimune 3 minutit ja lase neil pisut aega külmas vees seista, et koor lihtsalt lahti tuleks. Koori munad ja haki kahvliga peeneks, samuti haki lõhe ja murulauk. Sega kõik asjad kokku, maitsesta ja serveeri kas eraldi kausis või rukkileivakestel, samuti võid määrida röstitud rukkileivale.

Metspähklibesee ja kohupiima-jogurtikreemiga magustoit

Analoogne magustoit on mul juba blogis kahel korral olnud (siin ja siin), aga kuna seekord muutsin seda endale veelgi meelepäraseks ja ka ühtlasi tervislikumaks, lisades kohupiimale vahukoore asemel maitsestamata jogurtit, samuti valmis sellest kama-desserdist meie kodumaa sünnipäevaks videoretsept, siis tasub  tegemisõpetust uuesti jagada;-) Seda enam, et kohe (juba järgmisel nädalal) on kevadpühad, millest kirjutan lähemalt sel laupäeval Laupäevaleht LP-s. See mõnus kohupiimaga magustoit sobib tegemiseks lihavõtete ajal nii pasha asemel kui ka lisaks pashale, samuti on see ideaalne viis suvel kodumaiste marjade nautimiseks. Kui aga on soovi maitsvat pashat teha, siis blogis mul selleks suisa kaks retsepti. 

Fotod on seekord telefonist ja ma üldse ei tea, miks ma esimesel fotol nii tõsine olen (väga ebaminulik), aga see-eest viimasel pildil on jälle mina ise :D

Head nautimist ja ilusat kevadet! :)

Kamakreem metspähklibesee ja marineeritud marjadega

Soovitan alustada magustoidu valmistamist beseede küpsetamisega, need võid juba ka eelmisel õhtul valmis teha.

Metspähklibeseed:

3 munavalget

näpuotsatäis soola

1 tl vanillikaunapastat või - ekstrakti

150 g peen- või tuhksuhkrut

50 g kooritud ja röstitud sarapuupähkleid

Haki pähklid peeneks. Mikserda munavalgeid koos soolaga kuni pehmete tippude tekkimiseni. Lisa pidevalt mikserdades vähehaaval (nt supilusikatäie kaupa) suhkur ja vahusta, kuni munavalgevahul tekivad jäigad tipud. Lisa vanill ja hästi peeneks hakitud pähklid õrnalt spaatliga alt üles segades munavalgevahule.

Tõsta munavalgevaht supilusikaga või pritskotti kasutades küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 140 kraadi juures u 40-50 minutit. Võta küpsenud beseed ahjust ja tõsta need pannilt restile jahtuma. Beseed on pealt krõbedad ja seest pehmed, aga kui soovid veel krõbedamat beseed, siis küpseta kauem, kui retseptis on kirjas. Magustoidu jaoks peaksid beseed olema jahtunud.

Marineeritud maasikad:

500 g maasikaid

2 sl marja- või tsitruslikööri

2 sl vedelat mett (vajadusel)

Puhasta ja tükelda maasikad, sega kausis mee ja alkoholiga ning lase vähemalt 15 minutit marineeruda.

Kamavaht:

370-400 g (1 tops) paksu maitsestamata (Kreeka) jogurtit

380-400 g (1 tops) vanillimaitselist kohupiimapastat

4 sl kama

2 sl vedelat mett

kaunistamiseks mündi või melissi lehti

Sega jogurt, kohupiimapasta kama ja mesi, lisa mõned tükkideks pudistatud beseed ja kolmandik maasikatest. Sega läbi. Serveerimisel tõsta vahu peale ülejäänud maasikad koos vedelikuga ja pudista peale veel paar beseed. Marineeritud maasikad võid asetada magustoidupokaali vm anumasse ka kihiliselt kreemiga, samuti tõsta need kreemi peale, mitte vahuga läbi segada. Alati võib nii kreemi, beseed kui ka marjad eraldi kausikestes pakkuda, et igaüks saaks ise doseerida. Võid marineeritud maasikate asemel kasutada ka muid marju, nt mustikaid või vaarikaid.

Röstitud lillkapsas juustuga

Õitsevate kirssidega alleed, suured nartsissi- ja tulbipeenrad, kevadlilled alates meelespeadest lõpetades ülastega ning lisaks veel 20 kraadi sooja - just selline on praegu Brüssel. Väga mõnus! Oleks Eestis ka juba mai ehk peaaegu suvi käes, siis oleks eriti tore, aga meie peame kõige selle ilu jaoks kahjuks veel peaaegu kaks kuud kannatust varuma.

Kirjutasin juba umbes aasta tagasi LP-s lillkapsa kasulikkusest ja siin on veel huvitavat lisalugemist selle universaalse vilja kohta. Vahemeremaade idaosast pärineva lill- ehk õisikkapsas on Eestis olnud armastatuim kapsateisend juba aastakümneid. Tegemist on suhteliselt noore kultuurtaimega - esmakordselt mainisid lillkapsast 12. sajandil Hispaanias tegutsenud araabia botaanikud, nimetades teda süüria kapsaks.

Toiduks kasutatakse lillkapsa valmimata õisikut. Õisiku toiteväärtus on suhteliselt suur, kuid kestaine- ja sinepiõlisisaldus väike, mistõttu sobib ta eriti hästi mao- ja soolehaigetele. Lillkapsas on kergesti seeduv ja oma madala kalorsusega ideaalne dieettoit. Ta sisaldab 100 g kohta 70 mg C-vitamiini ehk üle poole rohkem kui tavaline peakapsas. Lisaks on õisikus ohtralt mineraalaineid (kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda), samuti foolhapet, B-grupi vitamiine ja karotenoide, taimseid valke ja omega-3 rasvhappeid.

Lillkapsas ja brokoli on mõnusad lisandid igale roale, aga samas ka täitsa eraldi einena söödavad, lisaks ka tervislikud ja lihtsad valmistada, et satuvad mu toidulauale väga tihti. Ma viimasel ajal peamiselt aurutan neid auruahjus, varem aga enamasti keetsin puljongis, nõrutasin ja praadisin seejärel pannil või ja küüslauguga kergelt läbi või röstin hoopis ahjus. Üks variant on neid nautida krõbeda pankoga - lihtne ja väga hea roog! Lillkapsas on ka tervena röstituna äärmiselt maitsev, samuti siis, kui kapsale lehed külge jätta. Samuti saab sellest valmistada erinevaid tervislikke salateid - nt tuunikalaga või läätsedega.

Lillkapsa juurikat ega varreosa ära viska minema, vaid koori ja lõika õhukesteks viiludeks. Sama toimi alati brokkoliga - milleks head kraami niisama minema visata ;-) Kusjuures, minu arvates on röstitud ja kergelt krõbe lillkapsas superhea ka ilma juustuta, niiet alati ma seda üldse ei lisagi. Pildil siiski juustuga variant.

Vaja läheb:
1 suurem lillkapsas (minu lillkapsa puhastamata kaal oli seekord 1,4 kg)

1 keskmine puhastatud ja viilutatud sibul (soovi korral)

5 sl extra virgin oliiviõli

soola, musta vm pipart (nt cayenne'i)

50-70 g parmesani vm sarnast juustu (Valio Forte sobib suurepäraselt)

Pese ja nõruta lillkapsas korralikult kuivaks, sest kui lillkapsas on veel märg, siis ei saa seda korralikult röstida. Lõika õisikuteks ja laota ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Koori sibul, lõika peeneteks viiludeks ja puista lillkapsa vahele. Maitsesta soola ja pipraga ning sega läbi oliiviõliga. Rösti ahjus 200 kraadi juures aeg-ajalt segades 35-40 minutit. Puista peale riivitud juust, sega läbi ja küpseta veel u 10 minutit kuni lillkapsas on pehme. 

Suitsulõhekreemiga rukkileivakesed ja muljed Brüsselist

Tervitan kõiki soojast, ligi 20 kraadise temperatuuriga Brüsselist, kus õitsevad nartsissid ja tulbid, kirsid aedades ja tänavate ääres ning nüüd juba kolmandat päeva lõpuks ka imelised magnooliad! Igapäevaselt ei väsi ikka imestamast, kui ilus ümberringi on, kuigi olen juba nädalakese saanud siin olla. Aga lisaks õiterohkusele ja varasele kevadele on Brüssel muidu ka hästi armas ja tore koht, kus ilus vanalinn ja palju muid ägedaid mitte-turistikaid piirkondi, palju häid söögikohti ja nunnusid (väli)kohvikuid, väikeseid ja suuremaid toidupoode, suur valik veini ja šampanjat, mõnusad väliterrassid, imehead värsked merekarbid jne jne. Igav siin juba ei hakka ;-) Ja peab mainima, et nälga ega janusse ka ei jää :D

Olen ise Brüsselis oma töö tõttu hästi palju käinud ja isegi korra suisa kuu aega siin elanud, niiet ma ei saa kunagi aru kriitikast selle linna suhtes, justkui oleks see ainult üks eurokvartal. Selline kohake Brüsselis tõesti on ja seal on ka tõesti koledad suured majad, aga Belgia pealinnas on uskumatult palju ägedaid piirkondi, ilusaid parke ja korralikke muuseume. Lisaks on siit tore teha väljasõite lähedal asuvatesse lahedatesse linnadesse (Gent, Antwerpen, Brügge - nendest kolmest on minu lemmik Gent), samuti väiksematesse kohtadesse nagu Dinant (tuntud eelkõige saksofoni looja sünnipaigana) ja Namur, minna Ardennidesse matkama ning sõita naaberriikidesse. Seekord veetsime ühe päeva Hollandis, aga Lõuna-Saksamaa üliarmsad linnakesed (nt minu lemmikud Aachen, Monchau jt) on ka vaid lühikese autosõidu kaugusel.

Oma eelmisest Brüsselis-käigust kirjutasin ka blogis, mis oli ühtlasi esimene tööväline siin viibimine. Lisaks õitemerre sattumisele läks mul aga seekord ajastusega ka muidu eriti hästi - kohe esimesel õhtul sain juba tänu siinsetele sõpradele osa Brüsseli restoraninädalast, mis võimaldab soodsate hindadega heades (sh Michelini tärnidega) restodes õhtusööki nautimas käia (nt einestasime Le Mucha's).

See on üks ülimalt lihtne, aga jube hea kreem, mis sobib lisaks röstleivale või -saiale ka täidetud munade sisse, omleti vm toidu lisandiks. Kuigi suhteliselt rasvane, liigitub see minu jaoks siiski pigem tervislike asjade hulka :)

Selle suupiste jaoks kasutasin nõrutatud hapukoort, et kreem ei oleks liiga vesine. Hapukoorest võib üleliigse vee eemaldada ka sellel marliga kaetud sõelal seista lastes, kuid siis kulub aega mitu tundi (vahel lastakse parima tulemuse saamiseks ka üleöö seista); majapidamispaberit kasutades aga saab hakkama vähem kui poole tunniga. Ei ole vaja karta, et hapukoor majapidamispaberile kinni jääb - need paberid on nii läbi vettinud, et kuiv hapukoor tuleb sealt ilusti ilma kadudeta lahti.

Majapidamispaberiga hapukoore "kuivatamine" tundub inimestele sageli võõras ja tekitab nt koolitustel, kus olen seda õpetanud, alati elevust, aga see on tõesti äärmiselt praktiline, mugav ja kiire viis saada selliste suupistete jaoks sobivalt paks hapukoor. Soovitan proovida ;-) All retseptis on ka juhised, kuidas hapukoore nõrutamine täpselt käib.

Retsept ilmus vabariigi aastapäeva puhul ka Laupäevaleht LP-s.

Vaja läheb:
200 g hapukoort
150 g toasooja murulaugu, ürtide, küüslaugu vm meelepärase maitsega toorjuustu
100-150 g kuumsuitsulõhet
hakitud murulauku, tilli, rohelist sibulat
pipart, vajadusel soola
röstitud rukkileiba või meelepärast näkileiba või rukkileivakesi

Kõigepealt aseta lamedale taldrikule kahekordselt majapidamispaber, laota sellele hapukoor ja kata samuti kahekordse majapidamispaberiga. Lase u pool tundi seista, eemalda pealmine paberikiht, tõsta hapukoor kaussi ja viska ära ka alumine läbi ligunenud paber.

Kausis sega visplit kasutades hapukoor toorjuustuga ühtlaseks kreemiks, lisa hakitud lõhe ja murulauk vm maitseroheline, maitseained ning sega läbi. Tõsta segu kas lusika abil või pritskotti kasutades rukkileivakestele. Haki peale veel maitserohelist ja puista soovi korral kalamarja. Serveeri kohe.

Lemmik-trühvlid erilise konjakiga

Klassikalised trühvlid, milles tumeda šokolaadi kerge mõrkjus kohtub piimašokolaadi magususega, et sulada kokku üheks kreemjaks hõrguks maiuseks. Šokolaadi maitset võib soovi korral võimendada natukese vanilliekstrakti või Tonka oaga, aga ilma nendetagi on kommid suus sulavad. 

Allolev klassikaline trühvliretsept, mille mina enamasti kommide tegemisel aluseks võtan, on heaks baasiks erinevatele maitsetele ja täidistele alates pähklitest ja kuivatatud puuviljadest lõpetades mitmesuguste alkoholide (eriti head maitset annavad lisatud konjak või kooreliköör), kohvi, mee, martsipani ning maitseainetega (nt kaneel, kardemon, tšilli, ingver). Olen kõikvõimalikke variatsioone aastate jooksul teinud, eriline lemmik on aga tumeda šokolaadi (400 g) ja üle 60 %ilise mandlisisaldusega martsipani (200 g) kombinatsioon, mis on olemas ka mu selles raamatus. Enamik inimesi armastab siiski pisut magusmaid komme, seetõttu teen trühvleid enamasti tumeda ja piimašokolaadi segust, kui just lisandid ise juba väga magusad ei ole. 

Lisaks varieerimisvõimalusele erinevate maitsetega võimaldab mu trühvli baasretsept saada maiuse valmis ka ilma käte vahel vormimisega vaeva nägemata ehk kasutades silikonist kommivorme. Sel juhul lihtsalt tõsta sulanud šokolaadisegu kohe meelepärastesse silikonvormidesse ja aseta külmkappi tahenema. Trühvlid tulevad piisavalt kõvad ja katet ei olegi vaja teha. 

Seekord ma aga alkoholi kommide sisse ei pannudki, sest mõeldud olid need maiused nautimiseks suurepärase konjakiga Hennessy XO. Selle joogi erilisuse tõttu jätsingi trühvlitele lisamata kõikvõimalikud eelmainitud lisandid, vaid tegin maiused "igavalt" klassikalised, et šokolaadikommid oleksid nüansirikkale joogile pigem taustaks ja täienduseks, mitte ei hakkaks ise soleerima ega kvaliteetse konjaki puhast maitset rikkuma või üle trumpama.

Veeretasin trühvleid seekord hakitud pistaatsiapähklites ja "šokolaadimullas". Seda mõnusat mandlitega šokolaadipuru oli mul kodus nimelt mitu purgitäit, sest retsepti paika timmimine võttis pisut aega ;-) Lisaks trühvlitele võib "mulda" kasutada ka kookide kaunistamiseks, samuti erinevates (kihilistes) magustoitudes. 

Vaja läheb:
2 dl (1 pakk) vahukoort
pool Tonka uba või 1 tl vanilliekstrakti või - pastat (soovi korral)
200 g tumedat šokolaadi
200 g piimašokolaadi

katteks: naturaalset kakaopulbrit, hakitud pähkleid, kookoshelbeid või sulatatud šokolaadi 

Aseta vahukoor kastrulisse, lisa soovi korral peenelt riivitud Tonka uba või vanill ja kuumuta peaaegu keemiseni (ära keema lase). Haki šokolaad peeneks ja aseta kaussi. Vala kuumutatud vahukoor šokolaadile ning sega ühtlaseks tükkideta massiks. Lase segul jahtuda, kata toidukilega ja aseta külmkappi tahenema. 

Kui šokolaadisegu on piisavalt kõva, võta teelusika abil väikesed pallid ja vormi märgade sõrmede vahel (kasuta võimalusel õhukesi kummikindaid) ümmarguseks. Veereta palle kas naturaalses kakaopulbris, kookoshelvestes, šokolaadipurus või peeneks hakitud pähklites. Soovi korral sulata 300 g šokolaadi natukese õliga (u 1 sl), kasta trühvleid kahvlit kasutades selle sisse ja jäta majapidamispaberile tahenema. 

Kattega trühvlid aseta õhukindlalt suletavasse anumasse ja hoia külmas. Sellest kogusest saab u 40 trühvlit, sõltuvalt sellest, kui suured pallid teed.

Kui ei soovi vormimisega vaeva näha, võib vedela šokolaadisegu tõsta kohe silikonvormidesse ja asetada külmkappi tahenema. Sel juhul ei ole vaja katet peale teha.

Retsept valmis koostöös Hennessy'ga. 

Karamellikreem šokolaadi"mulla" ja väikese konjakiga

Lihtsad kihilised magustoidud on alati nö päeva päästjad, kui vaja teha kiirel ajal midagi magusat ise maiustamiseks või külalistele pakkumiseks. Selles maiuses täiendavad kergelt mõrkjas ja krõbe tummine šokolaadi"muld" ning karamelline magus kreem üksteist nii maitse kui ka tekstuuri osas, hapuka nüansi saab lisada erinevate marjadega. Šokolaadipuru sees olevad mandlid ja kreemi sisse lisatud konjak (kasutasin Hennessy V.S.O.P.-d) teevad magustoidu veelgi hõrgumaks. Kuigi juba üks ports on parajalt toitev ja rammus, võib kindel olla, et ikka küsitakse desserti juurde ;-) Ilmselt on asi ka selles, et kokkuvõttes ei ole see liiga magus, vaid kõik on tasakaalus.

Kogu šokolaadimulda ei pruugi magustoidule lisada, kui ei soovi, vaid ülejäägi saab panna õhukindlalt suletud purki ja kasutada nt kookide kaunistamisel, trühvlite veeretamiseks või muude dessertide lisandiks. Kui aga on nii kiire, et ei ole aega šokolaadipuru teha, siis võib võtta ka pool pakki šokolaadiküpsiseid, segada need läbi u 30 g sulatatud või ja u 30 g riivitud tumeda šokolaadiga ning saab veelgi lihtsamalt ja kiiremalt maiusele mõnusa lisandi.

Minul kuulub kange alkohol (konjak on eriti hea!) peaaegu alati küpsetiste ja magustoitude juurde - kui kasvõi blogis olevaid retsepte vaadata, siis on näha, et ega ilma selleta naljalt kooki ei saa :D Kui on aga huvi selle vastu, mida profikokad teevad, siis siin on väike spikker söögikohtade kohta, kus sööjaid kvaliteetse konjakiga sobitatud või sellega valmistatud hõrkude roogadega kostitatakse.

Šokolaadipuru/muld:

60 g võid 

80 g ekstrapeent suhkrut 

100 g peeneks jahvatatud mandleid 

60 g nisu- või toortatrajahu 

40 g kakaopulbrit 

Sulata või. Sega kuivained omavahel, lisa sulatatud või ning sega saiapuru meenutavaks massiks. Laota puru küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta 150 kraadi juures 15 minutit. Lase jahtuda.

Juustukreem:

600 g (3 pakki)  toasooja toorjuustu

3 X 190 g (3 pakki või 1,5 purgitäit) toasooja 3 h keedetud kondenspiima (pehmet kondenspiima karamelli)

3 sl head konjakit (nt Hennessy V.S.O.P.)
paar peotäit värskeid või külmutatud marju või nõrutatud kompotikirsse

Sega toorjuust visplit kasutades karamellise kondenspiima ja alkoholiga ühtlaseks kreemiks. 

Võta 6 suuremat või 8 keskmist magustoiduanumat või -pokaali. Aseta põhja paar supilusikatäit puru, kata kahe supilusikatäie kreemiga. Võid ka kreemi vahele puru panna. Puista vähemalt supilusikatäis puru kreemi peale ja serveeri marjadega.

Postitus sündis koostöös Hennessy konjakiga. 

Cocoa Bliss Balls ehk tervislikud kommid otse Malaisiast

Tervislike kommide ja trühvlite retsepte on siin blogis juba omajagu, aga nagu juba vanarahvaski teadis, siis küll küllale liiga ei tee, niiet lisan veel ühe maitsvate pallikeste tegemisõpetuse. Sain selle retsepti teisipäeval Kuala Lumpuris toredas ökopoes toimunud koolituselt, kuhu mind viis sõbranna, kelle juures seekord peatusin (aitäh, Maret!). Tegime kokku neli kasulikest toitainetest pakatavat imemaitsvat maiust ja meid juhendas armas brasiiliast pärit naine, kellelt pärinesid ka kõik retseptid, sealhulgas nende kommide oma. Ilmselt lähevad aga teisedki maiused kodus kordamisele, niiet ka blogisse lisan peale selle retsepti kindlasti mõne veel. 

Tais ja Malaisias on praegu isegi veel kuumem kui jaanuaris Balil (päevane temperatuur on 40 kraadi ringis), mille vastu minul midagi ei ole. Mulle soe ilm meeldib (isegi selline väga palav on minu jaoks tore), samuti armastan päikest ning selles piirkonnas olevat head vürtsikat toitu ja värskeid puuvilju, niiet minu jaoks on nende kahe riigi puhul tegemist ideaalsete reisisihtkohtadega. Kuigi olen nii Tais kui ka Malaisias mitu korda juba käinud, siis ikka igaks juhuks küsisin ühelt KL-s elaval tuttavalt üle, et ega ometi viisat vaja pole ja kas raha saan lennujaamas automaadist:) Ja ta vastas, et "täpselt nii iisi kõik ongi - pass, hambahari, kredikas. Tuld!" Hambaharja ja -pasta jätsin küll koju, sest teadsin, et nii lennukis kui ka hotellides saan need niikuinii, aga passi ja pangakaardid pakkisin koos päikeseprillidega kotti :) Malaisias kulub muidugi marjaks ära ka adapter, sest elektripistikud on teistmoodi, aga nii hotellis kui ka sõprade pool pole selle pärast vaja muretseda ja alati saab kohapeal osta. Ja raha tasub igal juhul võtta automaadist ja igal võimalusel kaardiga maksta, sest pankade kurss on ülimalt soodne. Kuigi mul on ühe Eesti rahavahetuse kliendikaart, millega saan soodustust, siis on ikkagi selline vahetamine tunduvalt ebaotstarbekam, kui teises riigis oma pangakaardi kasutamine (st kurss on esimesel juhul palju halvem). Vähemalt on see nii Tai, Malaisia ja Indoneesiaga, teiste Aasia riikide kohta ei julge hetkel midagi öelda, sest pole sel aastal neis käinud :) 

Aga need olid niisama väikesed pisidetailid neile, kes ise plaanivad lähiajal Aasiasse reisida, teistel aga tasub esimesel võimalusel alloleva retsepti järgi endale mõnusaid maiuseid valmistada, millega magusaisu tervislikult rahuldada saab ;-)

100 g India pähkleid
100 g röstitud mandleid
2 sl naturaalset kakaopulbrit
200 g kivideta pehmeid Medjooli datleid
3 sl kuivatatud jõhvikaid või 1 väike (30 ml) kange kohv/espresso
1 tl jahvatatud kaneeli (soovi korral)
peeneks hakitud mandleid

Aseta pähklid ja mandlid köögikombaini ning töötle ühtlaseks puruks. Ole ettevaatlik - kui liiga kaua töötled, on tulemuseks pasta. Lisa kakao, datlid, kaneel, jõhvikad või kohv ning töötle ühtlaseks. Kui segu tundub kuivavõitu, lisa pisut kookosõli. Mass peaks enne kommideks rullimist välja nägema nagu eelmisel fotol.

Rulli segu pallideks ja veereta neid jahvatatud mandlites. Külmkapis peaks need säilima u 2 nädalat, aga tegelikult saavad kiiresti otsa :)

Satay-kanavardad maapähklikastmega

Java saarelt pärit sate või satay on saanud rahvusroaks terves Indoneesias, samuti mitmetes teistes Kagu-Aasia riikides nagu Malaisia, Singapur ja Tai. Enamasti maapähklikastmega serveeritavaid satay-vardaid saab nii Balil kui ka mujal Indoneesia igast pisikesest teeäärsest warung'ist olgu see siis mootorratta peal olev klaasustega kapike, väike vitriiniga putka või laudade ja toolidega söögikoht, samuti baaridest snäkina ning iga taseme ja hinnaskaalaga restodest eel- või pearoana. Samamoodi on seda ka siin Malaisias erinevates kohalikku toitu pakkuvates söögikohtades, kuid mitte niimoodi igas kohas. Samas väidavad aga siinsed elanikud, et satay on hoopis Malaisiast pärit :)

Sellessse postitusse lisasin fotosid mõndadest söödud satay-varrastest Balil, et oleks näha serveeringuid, tekstuuri ja seda kui erinev on üks ja sama asi erinevates söögikohtades. 

Kuigi balilased valmistavad endale söögiks satay'd enamasti hakitud lihast või kalast (järgmisel pildil tuunikala hakklihast tehtud), siis turistidele pakutakse peenemates restodes ikka marineeritud kana rinna- või kintsufileega grillitud vardaid.  Vahel kasutakse kana asemel ka lamba- või sealiha, samuti tofut. Kuna lehmad on sarnaselt Indiaga nö pühad ka Balil, siis veiseliha kohtab pigem harva ja ikkagi ainult turistidele mõeldud söögikohtades. Samas Malaisias jälle on satay tehtud lisaks kanale ja mereandidele peamiselt lamba- ja veiselihaga, sest sealiha ei ole islamiusku malaid nõus kastuma ka siis, kui nad töötavad poes kassapidajana ja see on mitmekordselt pakendatud ... Hiinlased aga, keda siin riigis elab u 30 %, söövad muidugi kõike :)

Vardad, mille otsa lihatükid torgatakse, on enamasti kas sidrunheina varrest, tugevast kookospalmi lehest või pambusest, süteks kookospähklikoored. Eestis võib kasutada tavalisi puidust grilltikke, mida tasuks aga umbes tunnike enne kasutamist vees leotada, et need põlema ega kõrbema ei läheks. Järgmisel pildil on siin koos minuga kokakooli omanik ja aastaid kokana leiba teeninud Wayan, kellest eelmises Bali-postituses rääkisin.

Kui mõnusat hapusust andvad ja Balil laialt levinud tamarind ja sidrunhein välja arvata, on kõik roa komponendid igas vähegi suuremas poes olemas. Ka tamarindi ja sidrunheina leiab juba suuremate poodide aedviljaletis värskena, kuid need võib asendada ka mõne supilusikatäie laimimahlaga - tulemus on ikka hõrk, kuigi mitte nii algupärane. Maitseainetest on eriti oluline kurkum, sest see annab roale iseloomuliku värvuse. Kohalikud panevad maapähklikastme sisse ja raputavad vahel ka roale peale frititud küüslauguviile ja šalottsibularõngaid. 

Retsept ilmus mõned nädalad tagasi Laupäevaleht LP-s.

Maapähklikaste

2-3 tšillipipart

3 küüslauguküünt

3 šalottsibulat

2 sidrunheinavarte heledam osa

1 sl jahvatatud koriandrit

u 2-3 cm tükk ingverit

200 g röstitud ja kooritud soolata maapähkleid

2,4 dl vett

1 sl sojakastet

2 sl palmi- vm pruuni suhkrut

näpuotsatäis soola

0,6 dl õli

2 sl vees leotatud tamarindi või laimimahla

Aseta puhastatud ja tükkideks hakitud tšillipiprad, küüslauguküüned ja šalottsibulad köögikombaini või uhmrisse, lisa tükeldatud sidrunhein, riivitud ingver ja koriandripulber ning töötle ühtlaseks pastaks. Prae pastat pannil keskmisel kuumusel õli sees mõned minutid kuni see muutub aromaatseks. Lisa peeneks jahvatatud pähklid ja ülejäänud ained, sega läbi ja lase madalal kuumusel u 3 minutit küpseda kuni maapähklikaste pakseneb ja muutub kreemjaks. Lase jahtuda ja serveeri koos satay-varrastega.

Marineeritud kanavardad

600 g naha ja kondita kana kintsu- või rinnafileed

3 sl õli

2 sidrunheinavarre heledam osa

2 küüslauguküünt

6 šalottsibulat

1 tl jahvatatud koriandrit

2 tl jahvatatud kurkumi

1 tl jahvatatud tšillit

0,5 tl soola

2 sl palmi- vm pruuni suhkrut

Lõika kana tükkideks. Puhasta küüslauguküüned ja sibulad ning lõika väiksemateks tükkideks. Haki ka sidrunheianavarred. Aseta kõik ained köögikombaini või uhmrisse ning töötle ühtlaseks pastaks. Vajadusel lisa veel pisut õli. Vala marinaad kaussi, aseta sellesse tükeldatud kana ja sega läbi nii, et kõik tükid oleksid marinaadiga koos. Kata kauss kilega ja hoia mõned tunnid, veel parem üleöö külmkapis. 

Hoia puutikke u tund enne grillimist vee sees. Torka kanatükid varraste otsa ja grilli sütel või ahjus igalt küljelt u 2-3 minutit kuni need on pealt krõbedad. Grillimise ajal võid kas pintseldada või pihustada õliga. Naudi soojalt, kõrvale lõika tomatit, sibulat ja kurki ning paku maapähklikastet. Peale puista värskeid koriandrilehti.