Tummine šokolaadikook pähklite ja kõrvitsaga

November on ikka olnud kõrvitsakuu ja blogisse jõuab seega taas üks lihtne retsept kõrvitsaga, mille puhul pole üldsegi aru saada, et siin see vili sees on. Võin julgelt öelda, et seda kooki söövad hea meelega kõik - ka pirtsakamad mehed ja lapsed, kuigi pean tõe huvides ütlema, et asjaolu, et koogi sees on ka kõrvits, ma siiski neile maininud ei ole (vähemalt mitte enne söömist) :) Kui on oht, et kõrvits mõjub pelutavalt, siis võib seda tagantjärele öelda - nii ei riku see söögiisu, vaid paneb tagantjärele üllatuma :) 

Ja ma ei väsi kordamast - kui otsid ideid, mida maitsvat (soolast või magusat) kõrvitsast teha, siis vaata siia. Retsepte, mis päriselt töötavad ja mida inimesed hea meelega söövad, on aastate jooksul kogunenud päris palju ning tuleb aina juurde ;-)

Eriti hea on see šokolaadiküllane kook kas vahustatud vahukoore, vanillikastme või -jäätisega. Ka värsked marjad ja granaatõunaseemned sobivad lisandiks hästi. 

Kasutasin tervete metspähklitega tumedat šokolaadi, aga sobib ka tükeldatud pähklite või mandlitega variant. Šokolaad "sulab" kuidagi niimoodi siin koogi sisse ära, et ei saagi aru, et see on sees tükeldatult, mitte juba sulatatuna tainasse lisatud.

Vaja läheb:

80 g võid

150 g pruuni suhkrut (eriti hea on siin tume muscovado)

3 muna

1 sl brändit, konjakit, rummi või külma kanget kohvi

200 g kõrvitsapüreed

130 g riisijahu ja 2 tl küpsetuspulbrit VÕI 130 g nisujahu ja 1 tl küpsetuspulbrit

50 g naturaalset magustamata kakaopulbrit

näpuotsatäis soola

200 g tumedat (tervete) metspähklite või mandlitega šokolaadi

0,5 tl peenestatud kardemoni või 1 tl jahvatatud kaneeli (soovi korral)

tuhksuhkrut, marju

Sulata või ja lase veidi jahtuda. Klopi munad ja suhkur ühtlaseks, sega läbi võiga. Sega hulka kõrvitsapüree ja alkohol või kohv. 

Sega sõelutud kuivained (jahu, kakao- ja küpsetuspulber ning sool) omavahel läbi ja sega taina hulka. Tükelda šokolaad (võivad olla suuremad, u 0,5 cm suurused tükid) ja sega seegi tainasse. Soovi korral lisa ka kardemon või kaneel. 

Laota tainas 20x20 cm küpsetuspaberiga kaetud vormi, silu pind ja küpseta 170-kraadises ahjus u 25 minutit, kuni kook on äärtest tahenenud (keskelt võib veel pisut võdiseda). Lase koogil vormis jahtuda ja hoia enne söömist paar tundi külmkapis. Enne söömist sõelu peale veidi tuhksuhkrut. 

Retsept sündis koostöös D-kokaraamatuga

Küpsetamata juustukook kõrvitsa ja meega

Mesine kõrvitsa-juustukook on kerge valmistada ja tõeliselt maitsev. Selle maiuse puhul pole karta, et kõrvitsapõlgurid selle söömata jätaks, kuid kui on oht, et seda tehakse, siis ei tasu enne maitsmist üldse mainidagi, et selles koogis ka kõrvitsat leidub. Kes juba ampsu võtab, see tahab kindlasti juurde ja enamasti ühe koogitükiga ei piirdu:) Ma viimasel ajal teen muide sageli seda, et jätan mainimata, et koogis on sees kõrvits, näiteks olen teinud kohevaid pannkooke ja šokolaadikooki. Kui seda ei teata, siis söövad ka kõik lapsed ja pirtsakamad mehed neid maiuseid hea meelega :) Ja ausalt öeldes pole ma ka tagantjärele öelnud, et kõrvits on desserdis sees, et mitte inimese maisteelamust ära rikkuda :D

Selle koogi jaoks sobib kodumaine harilik kõrvits, mis tuleks ahjus ära röstida ja püreestada. Kui juba suure kõrvitsa lahti lõikad, siis soovitan selle kohe kõik ka ära küpsetada, sest seda püreed saab kasutada väga paljudes erinevates soolastest ja magusates toitudes alates pannkookidest, keeksidest ja smuutidest lõpetades püreesuppide, risotode ja pajaroogadega. Siin blogis on kõik need mainitud kõrvitsaga road ka ilusti olemas muide :)

Kõrvitsapüree saamiseks tuleb kõrvits lahti lõigata, seemnetest ära puhastada, tükkideks lõigata ja ahjus pehmeks küpsetada (180-kraadises ahjus kulub 30-45 minutit sõltuvalt viljaliha paksusest). Seejärel saab kõrvitsalt koore eemaldada (pärast küpsemist tuleb see kergelt ära) ja saumikseri abil püreeks teha. Säilitada saab kõrvitsapüreed mugavalt sügavkülmas, kust siis igal ajal hea võtta on. Külmkapis säilib see mõned päevad kindlasti, kuid tasub siiski esimesel võimalusel toitudes ära tarvitada.

Kui kasutada juba sügavkülmutatud püreed, siis selle koogi jaoks pole sulatatud kõrvitsapüreed enne kasutamist vaja nõrutada. 

Koogi jaoks sobib vedel mesi, kuid kui mesi on hangunud, siis soojenda seda kastrulis, et see taas vedelaks muutuks. Võid mee asendada ka suhkru- või datlisiirupiga. 

Põhi:

90 g sulatatud võid

200 g vanilli-, kondenspiima- või karamellimaistelisi küpsiseid

Purusta küpsised, sega läbi sulatatud võiga ja suru ühtlase kihina 20 cm läbimõõduga lahtikäiva koogivormi põhja. Põhi võiks olla eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi. 

Täidis:

5 želatiinilehte

0,7 dl täispiima 

300 g toasooja kõrvitsapüreed

100 g vedelat mett

400 g toasooja toorjuustu

1 tl jahvatatud kaneeli

näpuotsatäis riivitud muskaatpähklit (soovi korral)

Aseta želatiinilehed 10ks minutiks külma vette likku. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos piimaga kastrulisse. Soojenda piima aeg-ajalt segades nõrgal kuumusel, kuni želatiin lahustub, kuid piim ei lähe keema. 

Sega ülejäänud täidise ained vispliga ühtlaseks. Vala piim ühtlase nirena samal ajal vispliga segades juustusegu hulka, sega ühtlaseks, vala täidis vormi koogipõhjale ja aseta seejärel mõneks tunniks külmkappi tahenema. Kui täidis on tahenenud, tee peale kate.

Kate:

3 želatiinilehte

0,7 dl õunamahla

200 g kõrvitsapüreed

60 g vedelat mett

1 tl vanilliekstrakti (soovi korral)

Aseta želatiinilehed 10ks minutiks külma vette likku. Pigista lehed kuivaks ja aseta koos õunamahlaga kastrulisse. Soojenda mahla aeg-ajalt segades nõrgal kuumusel, kuni želatiin lahustub, kuid vedelik ei lähe keema. 

Sega kõrvitsapüree mee ja soovi korral ka vanilliga läbi. Vispliga samal ajal segades vala ühtlase nirena sisse õunamahl. Laota segu vormi koogi peale ja aseta paariks tunniks külmkappi tahenema. Hoia kooki külmkapis. 

• ▢ 
  

Hõrgud šokolaadiküpsised

See on üks mu nö kullavaramusse kuuluvaid retsepte, sest ilmus juba mu esimeses kokaraamatus ja sai kiirelt popiks. Küpsiseid küpsetasid tol ajal paljud toidublogijad (nt arvati, et need võiksid saada esikoha šokolaadiküpsiste maailmameistrivõistlustel), need on olemas suisa Nami-Namis ja umbes aastake tagasi leidsin need isegi ühest küpsiseraamatust :)

Need šokolaadiküllased küpsised sulavad suus ja on erakordselt lihtsad valmistada. Suuremad magusasõbrad võivad tumeda šokolaadi kas osaliselt või täielikult piimašokolaadiga asendada, šokolaadifännidel aga tasub retseptist kinni pidada, sest tulemuseks on tõeliselt tummised ampsud. 

Küpsiste tegemine ongi täpselt niisama lihtne nagu retseptis kirjas. Pole mingit põhjust asja keerulisemaks ajada - küpsised sellest paremaks ei muutu ;-) 

Tuhksuhkur ja kakaopulber tasuks ajada läbi sõela, et need tükilised ei jääks. Ja munavalgeid ei tule tõesti vahustada, vaid need tuleb niisama kuivainetega läbi segada :) Tainast on veidi keeruline segada, sest vedelikku selles peale munavalgete ei ole ja tainas tuleb päris paks, kuid lapsed võivad siin täiskasvanu appi kutsuda. Sellest taina kogusest saab täpselt 16 küpsist, mis ilusti 4x4 ridadena ahjupannile ära mahuvad. 

Ka küpsiste küpsemisaeg võib tekitada küsimusi, sest veerand tunni pärast neid ahjust välja võttes ei ole need veel täielikult tahenenud. Kuid ära kindlasti küpsiseid kauem, kui 15 minutit ahjus hoia, sest siis muutuvad need liiga kuivaks, vaid lase neil rahulikult taheneda. 

Vaja läheb:

200 g tuhksuhkrut

2 sl vanillisuhkrut

40 g naturaalset magustamata kakaopulbrit

näpuotsatäis soola

2 munavalget 

250-300 g hakitud tumedat šokolaadi

Sega kausis omavahel suhkrud, kakaopulber ja sool, lisa munavalged ning sega ühtlaseks tainaks. Lisa šokolaaditükid ja sega läbi. 

Aseta teelusika abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile tainast ühesuurused kuhjad, jättes nende vahele u 2,5 cm vahed. Küpseta 180-kraadises ahjus 15 minutit, kuni küpsiste pealispind on pragunenud. 

Lase küpsistel u 15 minutit plaadil taheneda ja naudi siis kohe või lase täielikult jahtuda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Ürdise täisterariisiga täidetud minikõrvitsad

Kõrvitsaretseptidest mu blogis puudust ei ole, aga selliseid pisikesi täidetud kõrvitsaid veel siin figureerimas polegi. Viimane aeg see suur viga parandada :)

Juba mitu aastat leiab ka Eesti poelettidelt pisikesi kõrvitsaid, mille juures kirjas "kõrvits mikrolaineahjus küpsetamiseks". Need pisikesed pehme kergelt magusa viljalihaga kõrvitsad on minu arvates ideaalsed just täidetuna söömiseks. Seekord segasin kokku eriti lihtsa koduse variandi täistera riisist, maitseainetest ja hakklihast, kuid võimalusi kõrvitsast maitsev roog teha on muidugi lõputult. 

See on tegelikult hästi lihtne toit, kuid küpsetamine võtab veidi aega (kokku peaksid kõrvitsad ahjus u tunnikese olla saama), nii et päris argiõhtuks vist seda rooga ei soovitaks, kuid nädlavahetsuel tasub kindlasti täidetud kõrvitsate tegu ette võtta. 

Seemned, mis kõrvitsatest välja tõmbasid, võid ülejäänud sisust puhastada ja ära röstida (näiteks nii).

Vaja läheb:

100 g täistera riisi

6 väikest kõrvitsat

oliiviõli

soola, pipart

1 väike sibul

1 varsseller

1 suurem küüslauguküüs

1 väike tšillipipar

300 g (veise) hakkliha

rosmariini- või tüümianilehti (või mõlemat)

peotäis seedermänniseemneid

120 g (1 pall) mozzarella't

Kõigepealt keeda ära riis. Retseptis on kirjas kuivaine kaal ehk riisi kogus enne keetmist.

Lõika kõrvitsatel ära ülemine osa ja eemalda seemned. Kõige mugavam on seda teha jäätisekulbiga.  Määri iga kõrvitsa sisse ja peale, samuti ülemisele otsale mõlemale poole õli, maitsesta soola ja pipraga. Aseta sisse ka mõni tüümiani ja rosmariinileht. Ürtide varred võid jätta ahjuvormi kõrvitsate vahele. Küpseta 200-kraadises ahjus 20 minutit, kuni kõrvitsad hakkavad pehmenema. 

Haki sibul, seller, küüslauk ja tšilli peeneks. Kui armastad vürtsikamat toitu, siis kasutada ära ka pipra sisu ja seemned; kui aga vähem vürstikat, siis eemalda sisu ja pane toidu sisse ainult kest.

Kuumuta pannil õli ja prae madalal kuumusel sibulat ja sellerit 7-8 minutit, kuni need on klaasjad. Lisa hakitud küüslauk ja tšillipipar ning prae veel mõned minutid. Lisa hakkliha, maitsesta soola ja pipraga ning prae segades mõned minutid, kuni hakkliha on pruunistunud. Lisa ürdid ja seedermänniseemned. Sega läbi ja kuumuta paar minutit. Seejärel keera kuumus kinni ja sega hulka väikesteks tükkideks rebitud või hakitud mozzarella. Jaota täidis võrdselt kõrvitsate vahel, aseta neile ülemine ots peale ja küpseta neid veel 30-40 minutit, kuni kõrvitsad on täitsa pehmed ja kergelt pruunistunud. Serveeri kohe soojalt.

Sitsiillaste kuulus caponata ja veidi lähemalt baklažaanist

Baklažaani, mida mõned hellitavalt ka "pommuks" kutsuvad, kas armastatakse või vihatakse, aga külmaks ei jäta see vili mitte kedagi. Baklažaani süüakse ilmselt vähe ka teadmatuse tõttu - nii selle välimus kui ka mekk tekitavad paljudes võõristust. Näiteks Inglismaal läbi viidud uuringu kohaselt ei söö 2/3 peredest baklažaani, sest selle maitse on võõras. Ilmselt Eestis on see number veelgi suurem, sest eriti levinud see vili siin kahjuks pole ja kasvatada on seda kasvuhoones keeruline, kuna baklažaan on isegi veel soojanõudlikum kui tomat. 

Köögiviljana sarnaneb baklažaan kõige rohkem tomatiga, millega ta ühte perekonda kuulub. Samast perest leiab ka kartuli. Botaaniliselt on aga baklažaani puhul tegemist marjaga, milles on palju korrapäratult asetsevaid pesasid. Vilja sisu on pigem kuivemapoolne ja seemneid on enamasti vähe ning need on pruunikaskollased ja läätsekujulised. Ühel taimel võib olla sõltuvalt suurusest 1-25 vilja, mis võivad kaaluda isegi kilo. Viljad korjatakse söögiks enne seemnete valmimist ja kõvaks muutumist ehk 25-40 päeva pärast viljumist. 

Baklažaane on üle 10 erineva sordi. Vili võib-olla pikergune, munajas või pirnikujuline, näiteks Aasias kasvavad nii piklikud, peenikesed ja helelillad kui ka väikesed, ümmargused ja rohelised. Meil on aga kõige levinumad tumevioletse värvusega läikivad munajad pontšakad viljad. Itaalias kasutatakse peamiselt nelja sorti pommusid, mille seast triibuline ja ümmargune on tähelapanuväärseimad. 

Toitainete poolest on see vili kahjuks üsna vaene. Selles on veidi B-rühma vitamiine, C-vitamiini, karotiini ja mõningaid mineraalaineid, näiteks kaaliumi. Vähevõitu on selles ka energiat - 100 grammi kohta 26 kcal, kuid see on loomulikult tänapäeval enamike inimeste arvates pigem boonus. Õnneks aga vähemalt antioksüdante baklažaanis ei napi, vaid - vastupidi! - neid leidub selles viljas omajagu, mistõttu mõned seda suisa supertoiduaineks  nimetavad.

Kasutamine

Baklažaani poes valides vaata, et vili oleks sile ja pirnikujuline, mitte pehme ega tumedate laikudega. Baklažaan hakkab õhu käes kiirelt tumenema, seega tasuks see lahti lõigata vahetult enne kasutamist. 

Küpsetamiseks on aga kaks peamist reeglit. Esiteks ei tasu õli pealt kokku hoida, sest küpsetatud baklažaan peaks olema kuldpruun ja siidise tekstuuriga, mitte kuiv ega kärsanud. Baklažaan on nagu käsn, mis maitseid endasse imeb, ja kuivale seda svammi juba jätta ei tasu. Kuna baklažaan imab endasse pannil praadimisel üsna suure koguse õli, siis soovitatakse sageli seda hoopis frittida, sest kõrgemal temperatuuril nii palju õli vilja sisse ei imendu ja tulemus on vähem rasvane. Teiseks, ära kindlasti baklažaani pooltooreks jäta, sest kellelegi ei meeldi kõva või kummine vili. Seega veendu alati, et vilja sisu on täitsa pehme. 

Tänapäeval on juba suuremal osal poes müügil olevatest baklažaanisortidest mõrkjas maitse välja aretatud, kuid sellegipoolest tasub vanematel viljadel lahtilõigatud viiludele soola puistata ja veidi seista lasta. Sool aitab lisaks kibedale mekile eemaldada ka liigset vett. Lase soolal vilja peal pisut seista, seejärel tupsuta majapidamispaberiga kuivaks. 

Sitsiilia au ja uhkus caponata

Baklažaan on põhikomponent ka Sitsiilia kuulsas Caponata's, mida peetakse üheks selle saare olulisemaks roaks. See hõrk salat või suupiste, milles soolakus, magusus ja hapusus on ideaalselt paigas, on sitsiillastele ilmselt sama tähtis kui ukrainlastele borš ning igal perenaisel on oma retsept, mille järgi just selle "õige" versiooni saab. 

Caponata on maitsvam pigem jahtunult kui soojalt ja enamasti öeldakse, et parim on see just järgmisel päeval külmana, kui maitsed on saanud seguneda.

Enamasti on selles roas ka oliivid; šalottsibula võid aga soovi korral asendada kas tavalise valge või hoopis punase sibulaga. Maitserohelisest on kõige sagedamini kasutusel basiilik ja münt, mina aga eelistan tüümianilehti. Vaja läheb suurt panni, millel on kaas.

Vaja läheb:

1 suur baklažaan (kaal vähemalt 400, aga hea oleks 500 g)

1 suur suvikõrvits (kaal vähemalt 350 g)

soola

1-1,5 dl oliiviõli 

2 keskmist šalottsibulat

2 varssellerit

2 suurt või 4 keskmist tomatit (kaal kokku 400-500 g)

1 sl suhkrut

2 sl kappareid

2 sl rosinaid

1 dl punase veini äädikat

musta pipart

seedermänniseemneid

maitserohelist 

Lõika baklažaan ja suvikõrvits u 2 cm suurusteks tükkideks. Aseta need aedviljad sõelale, puista peale soola ja jäta kraanikausi kohale 30 minutiks seisma. Seejärel tupsuta majapidamispaberiga kuivaks. 

Kuumuta suurel pannil keskmisest veidi kõrgemal kuumusel õli ning küpseta selles suvikõrvitsat ja baklažaani aeg-ajalt segades 15-20 minutit, kuni need on pehmed ja kuldpruunid. Võta aedviljad pannilt ja jäta majapidamispaberile nõrguma. 

Samal ajal, kui pommu ja suvikõrvits küpsevad, lõika sibulad viiludeks, varssellerid u 1 cm tükkideks ja tomatid väikesteks tükkideks. Prae pannil keskmisest madalamal kuumusel baklažaanist alles jäänud õlis tükeldatud sibulat ja varssellerit, lisa veidi soola. Lisa tomatid ja prae veel mõned minutid. 

Sega hulka suhkur, kapparid, rosinad ja äädikas, lase panni sisul keema tõusta ning lisa baklažaan ja suvikõrvits. Maitsesta soola ja pipraga, keera kuumus madalaks, aseta pannile kaas peale ning lase aedviljadel 50-60 minutit õrnalt podisedes küpseda, kuni kõik aedviljad on pehmed.

Lase caponata'l jahtuda, kuni see on umbes toatemperatuuril. Maitse ning lisa vajadusel soola ja pipart. Sega õrnalt, et aedviljad liigselt ei laguneks. Rösti seedermänniseemned kuival pannil ja lisa need koos (hakitud) maitserohelisega caponata'le. Serveeri jahtunult koos ciabatta'ga. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Kohupiimaga õuna-galette

Sügis veel kestab ja õunu jätkub, nii et hõrgud küpsetised kuluvad alati ära, eriti jahedamal ajal sooja tee või kohvi kõrale :) Seega üks uus õunakook veel sel hooajal lisaks juba olemasolevatele on kindlasti hea mõte! Muide, see õuna-kohupiimagalett on väga hea ka pirnidega ;-)

Mulle sellised lihtsad ja rustikaalsed koogid nagu galetid väga meeldivad, sest need on ääretult kerged teha, samas on aga hästi maitsvad. Olen selliseid vabakujulisi küpsetisi omajagu valmistanud ja retsepte on nii raamatutes kui ka blogis. Siit leiab näiteks virsiku ja mandlitäidisega, õuna ja martsipani ning rukkijahuga rustikaalse ploomi-galette'id. Soolaseidki on juba mitu: feta ja tomati galette, suvikõrvitsa ja juustu ning spinati-feta pirukas munaga. Galeti puhul on see hea asi, et tainas tuleb lihtsalt lahti rullida, samas kui nt quiche'i puhul tuleb see ka ilusti vormi asetada ja reeglina enne täidise lisamist enne küpsetada. Nii et galett on üks lihtne küpsetis, aga minu arvates väga maitsev :)

Õunagaletile lisab seekord kodust mekki kohupiim, mis kulub mu lemmiktoorainete hulka. Kohupiimapirukad, -koogid jm -maiused on reeglina parimad just jahtunult seega soovitan ka sellel galette'il enne söömist  täielikult maha jahtuda lasta. 

Põhi:

200 g jahu

1 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

0,25 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

130 g külma võid

1 tl õunaäädikat

Sega sõelutud jahu suhkrute, soola ja soovi korral ka kardemoniga läbi, lisa tükeldatud külm või ja haki noaga, töötle köögikombainis või näpi sõrmede vahel purutainaks. Töötle tainast nii vähe kui võimalik.

Lisa äädikas ja 3 sl jääkülma vett ning mätsi ühtlaseks tainapalliks. Mässi see toidukilesse, vajuta lapikuks ja aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. 

Kohupiimatäidis:

200 g (1 pakk) vanillimaitselist või rosinatega kohupiima

1 muna

2 sl suhkrut

2-3 keskmist haput õuna

1 sl pruuni suhkrut

peotäis pohli, jõhvikaid või arooniaid

1 muna (soovi korral määrimiseks)

mündi lehti ja tuhksuhkrut (soovi korral peale raputamiseks)

Sega kohupiim läbi muna ja suhkruga. Puhasta õunad (soovi korral eemalda ka koor) ja lõika õhukesteks viiludeks. 

Rulli tainas jahusel pinnal u 30 cm läbimõõduga kettaks ja aseta tainarulli abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Laota sellele kohupiimasegu nii, et äärtest jääb 2-3 cm vabaks, seejärel laota ühtlaselt peale õhukeselt viilutatud õunad. Puista õuntele pruun suhkur, seejärel marjad. Keera galette'i ääred täidise peale. Soovi korral pintselda need lahti klopitud munaga. 

Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 40 minutit, kuni tainas on pruunistunud ning täidis tahenenud.  Lase pirukal enne lahti lõikamist ja söömist jahtuda. Serveerimisel puista soovi korral peale mündilehti ja tuhksuhkrut.

Retsept ilmus aasta tagasi siin

Eriti head õunatäidisega kaneelirullid

 

Need aromaatsed kaneelirullid on tavapärasest veelgi mahlasemad, sest sees on omajagu õunu. Olen neid juba korduvalt küpsetanud ja just see õunatäidsega variant on mu selle sügise kindel lemmik! Armastan värskeid pärmitainast kaneelisaiu ja hapukas õunatäidis teeb minu jaoks need kohe eriti maitsvaks ja loomulikult veelgi mahlasemaks. Lisaks on maja siis, kui need suus sulavad saiad ahjus on, vastupandamatuid aroome täis :) 

Kasutan küpsetamiseks ja kokkamiseks alati koduaia Antonovkaid ning ei koori neid kunagi, sest need on ju mahedalt kasvatatud ja kõik kasulikud ained on teatavasti õunal koore all. Iseasi muidugi, palju neist toitainetest pärast kuumutamist alles jääb, aga hea ikka teada, et andsid vitamiinidele ja mineraalidele vähemalt võimaluse :)

Õunu võib teha kahel moel. Need võib kas tükeldada ja lisada toorena või siis teha õunakeedis, mis tuleb täielikult maha jahutada enne, kui selle tainale laotad. Pean ütlema, et teine variant on küll aeganõudvam, kuid kordades parem :) Igaks juhuks on kirjas mõlemad versioonid, kui kui vähegi aega, siis tee ikka õunakeedis, mitte ära lisa lihtsalt tükeldatud õunu, aga samas saad ka nii igati hea küpsetise, sest kaneelisaiad on ju alati head ;-)

Mu retsept ilmus ka D-kokaraamatus, kuid kahjuks veidi rikutud kujul. Täidisesse läheb kindlasti või ja kaneel ning kas õunatäidis (mis on juba magus) VÕI õunad ja suhkur. Kui panna kaneelisuhkrut kaneeli asemel ja lisada õunatäidis, siis saab ikka jube magusad saiad, mis on ilmselt söödamatud. Kui aga kasutad tooreid õunu (st ei keeda enne neid läbi), siis on samuti retseptis kirjas olev 2 sl jahvatatud kaneeli ja 6 sl pruuni suhkrut täpselt paras ning D-kokaraamtusse kirjutatud 6 sl kaneelisuhkruga kindlasti sama hõrku tulemust ei saa. Sidruni mahl on õunakeedises samuti omal kohal - see aitab nii massil pakseneda kui ka takistab õuntel pruunistumast. Midagi ei juhtu, kui sa sidrunimahla ei lisa, kuid kui sul sidruneid kodus on, siis soovitan seda ikkagi teha:) Nii et palun võtke küpsetamisel aluseks ikka mu blogis olev õige retsept, kus kõik kogused on täpselt paigas tänu mitmekordsele läbi küpsetamisele ning maitsed ideaalses tasakaalus. :)

Tainasse läheb üks väike muna, aga kuna mul on viimasel ajal olnud kodus suured munad, siis olen muna tassis lahti kloppinud ja sellest umbes 2/3 lisanud tainasse, ülejäänud aga seganud läbi piima või veega ja kasutanud saiade määrimiseks enne ahju panekut. 

Olen neid saiu küpsetanud ahjuvormis (et nagu pidusai) ja ka ahjuplaadil nagu klassikalisi kaeelisaiakesi. Teine variant on parem, kuigi ka siis tekib raskusi saiade plaadil ära mahutamisega :) Järgmisel fotol on õunatükkidega saiad, mida on küpseatatud ahjuvormis nagu pidusaia. Kasutasin oma kõige suuremat vormi ja ikka pidin veel neli saiakest eraldi vormis küpsetama :)

Need saiad siin on aga õunakeedisega ja küpsetatud suurel ahjuplaadil. Suhteliselt napilt mahtusid ära :)

Tainas: 

70 g võid

2,5 dl täispiima

25 g pärmi

1 väike toasoe muna

4 sl suhkrut

1 kuhjaga sl vanillisuhkrut

u 500 g jahu

0,25 tl soola

0,5 tl peenestatud kardemoni (soovi korral)

Sulata või ja jäta jahtuma. Soojenda piim nö käesoojaks ehk u 37 kraadini. Lahusta pärm soojas piimas, lisa muna ja suhkrud ning klopi läbi. Sega sõelutud jahu soolaga, soovi korral lisa kardemon. Lisa jahusegu tainale ja klopi ühtlaseks. Viimasena lisa sulatatud või ja sõtku see tainasse.

Kata kauss köögirätiga ja jäta toatemperatuurile kerkima, kuni tainas on kahekordistunud. Kulub 30-60 minutit. Rulli tainas jahusel pinnal 0,3-0,4 cm paksuseks ristkülikuks. 

Õunakeedis (tee soovi korral):

6 keskmist hapukat õuna (kaal enne puhastamist u 800 g)

poole sidruni mahl (soovi korral)

1 sl võid

7 sl suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

näpuotsatäis soola

1 sl maisitärklist

Puhasta õunad, soovi korral ka koori, ja lõika väikesteks (max 1 cm) tükkideks. Kui soovid, siis sega läbi sidrunimahlaga.

Sulata poris või. Lisa suhkrud, sool ja õunatükid ning küpseta madalal kuumusel aeg-ajalt segades 5-10 minutit (sõltuvalt õunte sordist ja tükkide suurusest), kuni õunad on pehmed. Lisa maisitärklis, sega läbi ja lase veel mõned minutid küpseda, kuni keedis pakseneb. Vala õunakeedis kaussi ja lase jahtuda. 

Täidis:

5 keskmist hapukat õuna (kaal enne puhastamist kokku 500-600 g) ja 6 sl pruuni suhkrut 

VÕI õunakeedis

u 80 g toasooja võid

2 sl jahvatatud kaneeli

Peale:

1 muna

1-2 sl piima

tuhksuhkrut (soovi korral)

Puhasta ja soovi korral ka koori õunad ning lõika 0,5-1 cm tükkideks. Määri või lahti rullitud tainale, puista sellele ühtlaselt kaneel ning sejärel kas suhkur ja õunatükid või jahtunud õunakeedis.

Keera tainas rulli ja lõika sellest u 3 cm jämedused viilud (kokku 12-16 viilu). Aseta kas võiga määritud või jahuga ülepuistatud või küpsetuspaberiga kaetud võimalikult suurde ahjuvormi, kahte väiksemasse ahjuvormi või hoopis küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Kata saiad köögirätiga ja jäta toatemperatuurile 15-30 minutiks kerkima. Klopi muna 1-2 sl vee või piimaga lahti ning määri sellega saiad pealt ja külgedelt. 

Küpseta saiakesi 200-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni need on kuldpruunid ja läbi küpsenud. Soovi korral puista peale tuhksuhkrut. Kui tegid vahele õunakeedise, siis tasub lasta saiadel enne vähemalt 15 minutit jahtuda, sest see on tuline, kui kui lisasid tooreid õunu, siis naudi saiu kasvõi kohe pärast ahjust välja võtmist.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Tiramisu - üks imeline magustoit Itaaliast :)

 

Kuigi Itaalias olen käinud juba vähemalt paarkümmend korda, siis Tiramisu sünnilinna Trevisosse sattusin alles esmakordselt. Ja seda tänu seal elavale ekskolleegile (tervitan siin Evat!), kes koos oma itaallasest elukaaslasega seda linnakest, ajalugu, Treviso kohalikke toite ja parimaid söögikohti meile tutvustas. Oli tõesti väga tore ja huvitav! :) Nii et Itaaliast naastes kirjutasin seekord Nädalalõpuleht LP-sse reisiloo Veneetsia, Treviso ja Firenze kohta ning rääkisin ühes teises väljaandes veidi pikemalt tiramisust.

Tiramisu, mis sõna-sõnalt tõlkides tähendab "tõmba/korja/tõsta mind üles", on üks maailmas levinuimaid Itaalias loodud desserte. Ja kui paljud muud road muutuvad laias maailmas ringi rännates sageli, näiteks pitsast on saanud sageli paksu põhja ja ananassiga küpsetis, mis algupärasest vägagi kaugel, siis tiramisu on jäänud suhteliselt autentseks. Selle loomise eest tahavad muidugi mitmed saapamaa maakonnad au endale võtta, kuid üldiselt loetakse seda siiski pärinevaks Treviso linnast. Linnaelanikud ise räägivad, et algselt valmistati ja pakuti seda magustoitu lõbumajades, et kliente ergutada :) 

Kuigi meile tundub see üks Itaalia traditsioonilistest magustoitudest, siis tegelikult ei ole see ilmselt veel sadat aastatki vana ja seda mainiti esmakordselt kokaraamatutes alles eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel. 

Peale ladyfingers ehk Savoy (itaalia keeles savoiardi) küpsiste on selle kohustuslikuks komponentideks kange kohv ja maskarpoone juust. Mascarpone on kreemjas ja pehme õrnamaitseline värske juust, mis oma suure rasvasisalduse tõttu (kuni 50%) on heaks komponendiks küpsetistele, dessertidele ja erinevatele muudele soolastele ja magusatele roogadele. Enamasti lehmapiimast (Itaalia lõunaosas kasutatakse vahel ka pühvlipiima) saadud koort kuumutatakse 75-90 kraadini ja lisatakse kas sidrunimahla või valge veini äädikat, et see hakkaks kalgenduma. 

Mis ladyfingers küpsistesse puutub, siis neid on saada ilmselt igas poes, isegi väiksemates, kuna tiramisu on juba aastaid ülipopulaarne magustoit Eestiski. Neid on lihtne ka kodus ise valmistada - siis on need värsked ja eriti hõrgud. Seekord pakun välja aga gluteenivaba versiooni nendest küpsistest.  Ilmselt juba 15. sajandil loodud biskviitküpsised on populaarsed üle maailma ning sobivad kerguse ja suure imamisvõime tõttu eriti hästi igasugustesse dessertidesse ja kausikookidesse. 

Alkohol tiramisu sees võib olla marsala (Sitsiiliast pärinev kangestatud vein), rumm, amaretto, koore- või kohviliköör, aga sobib ka konjak ja isegi viski; mina eelistan amarettot või mõnda muud mandlilikööri. Kohv peaks olema jahtunud ja kange; maskarpoone külm ehk otse külmkapist.

Küpsised peaks kohvi sisse kastma hästi kiirelt, sest need imavad endasse väga palju vedelikku ja muutuvad pikemal vedelikus hoidmisel lödiks. Küpsised peaksid siiski oma kuju hoidma ja jääma ilusa kihina. 

Suur osa retseptidest näeb ette kreemi valmistamisel vaid munakollaste kasutamise, kuid mina kasutan alati ära ka munavalged. Nii jääb maskarpoonekreem kohevam ja samas ei pea hakkama mõtlema, mida ülejäänud munavalgetega peale hakata. Muide, ka paljud itaallased lisavad munavalged kreemi hulka, nt Gianni peakokk Costantino teeb seda :)

Lase tiramisul taheneda ja maitsestuda külmikus vähemalt 4 h enne söömist. Nii jäävad ilusad kihid mitte ühtlane lödi mass. 

Retsepti kogus on paras u 20X30 cm suuruse vormi jaoks. Kogu kreem ja kõik valminud küpsised kuluvad ilusti ära.

Kui teed küpsised ise selle retsepti järgi, siis võid lisada ka taina valmistamisel ülejäänud munakollase kreemi sisse.

Tiramisu

4 muna

200 g suhkrut

500 g mascarpone't

4 sl alkoholi

1 tl vanilliekstrakti (soovi korral)

u 2 dl külma kohvi

u 30 ladyfingers küpsist (kokku 300-400 g)

kakaopulbrit

Eralda munakollased ja valged. Vahusta munavalged koos poole suhkruga kohevaks vahuks. Teises kausis vahusta munakollaseid ülejäänud poole suhkruga heledaks kohevaks vahuks. Lisa munakollasevahule maskarpoone, 2 sl alkoholi ja soovi korral ka vanilliekstrakt. Sega munavalgevaht kahes osas õrnalt ülejäänud kreemi hulka. 

Sega ülejäänud 2 sl alkoholi kohviga. Kasta sellesse küpsised kiirelt mõlemalt pool ja lao ühtlase kihina vormi põhja. Kata küpsised poole kreemiga. Korda sama ülejäänud küpsistega, seejärel laota või aseta pritskotiga peale ülejäänud kreem. Sõelu peale kakaopulbrit ja aseta vähemalt neljaks tunniks külmkappi. 

Gluteenivabad Savoy küpsised

3 muna

1 munavalge

130 g suhkrut

1 sl vanillisuhkrut

140 g gluteenivaba jahu

1 tl küpsetupulbrit

näpuotsatäis soola

30 g tuhksuhkrut

Eralda muna kollased ja valged. Vahusta kollased 50 g suhkru ja vanillisuhkruga heledaks kohevaks vahuks. Vahusta teises kausis munavalged kohevaks ja lisa edasi vahustades vähehaaval ülejäänud suhkur, kuni tekib tugevate tippudega vaht. Sega munavalgevaht õrnalt kolmes osas munakollasevahu hulka. 

Lisa omavahel segatud jahu ja küpsetuspulber läbi sõela munavahule, samuti sool ning sega õrnalt ühtlaseks. Tõsta tainas pritskotti (kui kasutad ka otsikut, siis see võiks olla u 1 cm läbimõõduga) ja tee küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile u 10 cm pikkused ja 1,5-2 cm laiused küpsised jättes nende vahele 1,5-2 cm vahed. Sõelu küpsistele tuhksuhkur. Taina kogusest saab kaks plaaditäit küpsiseid ja küpseta need plaadid eraldi.

Küpseta ahjus 170 kraadi juures 13-15 minutit, kuni tainas on veidi kerkinud ning küpsis on pealt pisut pragunenud ja katsudes kõva. 

Lase ahjust välja võetud küpsistel u 5 minutit taheneda ja tõsta siis restile jahtuma. Kui küpsised kipuvad plaadile kinni jääma, siis libista enne metallist spaatel või nuga nende ja paberi vahelt läbi. Küpsised muutuvad jahtudes kõvemaks ja enne tiramisus kasutamist tasuks neid hoida üleöö toatemperatuuril. Sõltuvalt vormi suurusest kulub enamik neist küpsistest ära.

Lihtne õunakook pohlade ja mandlijahuga

Seda kooki olen sel sügisel (vabandust - suve lõpus, sest ametlikult ju sügis alles algas) juba mitu korda teinud ja teen kindlasti veel :) Sobib see küpsetis nii veidi suuremale seltskonnale (kuna olen nüüd beebiga kodune, siis on meie jaoks 6 inimest juba päris suur seltskond ;-) ) kui ka väiksemale, kuid viimasel juhul olen teinud poole kogusest (sellise ümmarguse, nagu on jägmisel pildil). Sel juhul on see kook paras kolmele-neljale inimesele üheks õhtuks (beebit siinkohal ei arvesta, aga eks tema saab ka ju sellest koogist kaudselt osa läbi minu) :)

Kook on lihtne teha ja et kodust kooki veidi huvitavamaks muuta, olen lisanud retsepti mandlijahu, konjaki ja vanillisuhkru. Ja loomulikult poetan tainasse ka vähemalt peotäie pohli, sest need on hetkel mu lemmikmarjad :) Juba mitu nädalat lisan pohli oma hommikupudrule ja söön neid ka päeva jooksul vähemalt korra veel, nt jogurti või kohupiimaga, samuti on palukad ideaalsed smuuti sisse. Pohli varun igal aastal sügavkülma ja alati keedan ka moosi - pohlamarmelaadi ja traditsioonilist pohla-õunamoosi. 

Kook on gluteenivaba, kuid võid seda teha ka nisujahuga, kui on soov. Selleks asenda maisi- ja riisi- või toortatrajahu 180 g nisujahuga. Küpsetuspulbrit on sel juhul vaja vaid 1 tl. 

Kui soovid väiksemat kooki, jaga tooraine kogused kahega ja tee kook 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse koogivormi. Siis on kook selline nagu sel fotol ;-)

Vaja läheb:
150 g sulatatud võid
4 toasooja muna
170 g suhkrut

2 sl vanillisuhkrut
200 g hapukoort
2 sl brändit, konjakit või külma kanget kohvi
60 g mandlijahu
80 g toortatra- või riisijahu

100 g maisijahu 

3 tl küpsetuspulbrit 

u 100 g pohli (soovi korral)
700-800 g puhastatud ja tükeldatud (u 1 cm) või viiludeks lõigatud hapusid õunu (parim on Antonovka)
1 sl kaneelisuhkrut VÕI 1 tl jahvatatud kaneeli segatud 2 tl pruuni suhkruga

tuhksuhkrut (soovi korral)

Tükelda ja sulata või ning lase u 15 minutit jahtuda. Vahusta munad suhkrutega heledaks kohevaks vahuks. Lisa või, hapukoor ja alkohol või kohv, seejärel omavahel segatud kuivained. Sega õrnalt läbi, soovi korral lisa ka pohlad ja tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud 20x30 cm ahjuvormi. Laota peale õunad (suru neid õrnalt veidi taina sisse, et kõik ära mahuks), seejärel puista õuntele kaneelisuhkur.

Küpseta kooki 200 kraadises ahjus u 30 minutit, kuni sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil enne lahti lõikamist u 15 minut taheneda ja naudi seejärel kohe soojalt, kuid see on hea ka jahtunult. Eriti hea on õunakook koos vanillijäätise, -kastme või -kreemiga. Kui soovid, puista koogi peale ka tuhksuhkrut.

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Õuna-ploomi vürtsmoos (tšatni)

See on hämmastav, kui populaarsed on sel aastal hoidiste retseptid. Mitmetel blogis olevate hoidiste postitustel on igapäevaselt suisa sadu külastusi ja oma FB kontolgi näen nende retseptide postituste osas suisa kuuekohalisi vaatajanumbreid. Ei tea, kas selles on "süüdi" pikaaegne majanduslangus ja inimeste ostuvõime vähenemine või on lihtsalt paljud avastanud ise tegemise rõõmu, igal juhul minu arvates on see äärmiselt positiivne trend. Ma ise olen siin ju aastaid sellest muudkui rääkinud, et enda tehtud asjad on need kõige paremad ja maitsvamad, lisaks ka tead, mis neis täpselt sees on ja kuidas need on valmistatud, nii et mulle teeb suurt rõõmu, kui inimesed ise kodus kokkavad ja hoidistavad :) Ja eriti head on minu arvates just enda tehtud moosid, seda eelkõige suhkru koguse osas. Oma maasika -, aprikoosi- ja pohlamoosi võin ma tõesti lõputult süüa :) Ja tõeliselt mugav on talvisel ajal võtta keldris riiulilt mõni enda tehtud supõhi, nt borši- või vürtsika tomatisupi oma.

Et aga häid ideid hoidiste osas pole kunagi liiga palju, tegin mitme toreda ja andeka hoidistamisspetsialistiga ka loo, kus nad oma retsepte ja tegemisõpetusi jagasid. Näiteks räägib akadeemik Anne Kahru põhjalikult seente marineerimisest, Altmõisa imearmas perenaine ja andekas kokk Meeli Lokk aga jagab kolme erinevat õunamoosi retsepti jne. Leiab ka teistmoodi aprikoosimoosi, suvikõrvitsahoidise, aroonia-suvikõrvitsamoosi ja erilise ploomidžemmi tegemisõpetused suurima retseptiportaali Nami-Nami perenaiselt Pille Petersoolt ja kunagiselt telekokalt Vambola Mooreselt. 

Vürtsikad keedised ehk tšatnid on minu jaoks ideaalsed (ja leiavad pidevalt kasutust) just juustu-singivaliku juurde, kuid tegelikult passivad need ka liharoogade lisandiks. Ja mulle väga meeldib neid valmistada :) Kusjuures, tšatni puhul on tegemist hoidisega, mis seistes läheb aina paremaks ja paremaks, sest maitsed intensiivistuvad.

Blogis on olemas juba paar tšatni retsepti: õuntega ning ploomidega on suisa juba kaks tükki see ja see. See vürtsmoos on taas peamiselt ploomidega, sest need on minu jaoks parim tšatni materjal :)

Vaja läheb:

2 sl õli

3 keskmist sibulat

2 keskmist küüslaugu küünt

1 tšillipipra kaun

2-3 cm jupp ingverit

1 tl jahvatatud kaneeli

1 tl piparkoogimaitseainet

1 kg ploome (puhastatud viljade kaal)

2 keskmist hapukat õuna

100 g pruuni suhkrut 

4 dl õunaäädikat

250 g moosisuhkrut

Haki puhastatud sibul, küüslauk ja tšillipipar peenelt ning riivi ingver. Kuumuta poti põhjas õli ja prae keskmisest madalamal kuumusel sibulat, küüslauku, tšillit, ingverit ja maitseaineid u 10 minutit, kuni sibulad on pehmeks muutunud. 

Lõika väiksem,ad ploomid pooleks ja suuremad neljaks ning eemalda kivi. Puhasta õunad ja lõika 0,5-1 cm tükkideks. Lisa need potti koos pruuni suhkru ja äädikaga ning lase u 1,5 h madalal kuumusel õrnalt podisedes keeda, kuni moos hakkab paksenema. Sega moosi keemise ajal aeg-ajalt. Lisa moosisuhkur ja kuumuta veel 10-15 minutit. 

Lase vürtsmoosil 10-15 minutit seista ja tõsta siis steriliseeritud purkidesse. Kaaneta kohe. Enne söömist lase tšatnil vähemalt kaks nädalat maitsestuda. 

Retsept ilmus aasta tagasi siin