Selle nädala esmaspäeval rääkisin ETV hommikuprogrammis (Terevisioonis) karulaugust ja tegin munakreemi karulauguga. Põhimõtteliselt on tegemist selle sama "munavõiga", mis siin postituses allpool kirjas, kuid lihtsalt paar peotäit karulauku on peeneks hakituna sees:) Saates tutvustasin ka karulaugupestot ja juustuga muffineid, mille retsept on olemas selles raamatus. Lihtsalt spinati asemel kasutasin seekord karulauku :)
See on nüüd üks kodune kiire telefoniklõps sellest karulauguga munakreemist, aga mis teha - paremat pole hetkel lihtsalt kuskilt võtta ... :)
Selle munakreemiga karaski aga, mille retsept siin alla kirjas on, tegin mullu EV aastapäevaks. Mul oli siis plaanis kiigata esimese vabariigi aegset EV sünnipäeva menüüd - kuidas siis Eeesti Vabariigi aastapäeva tähistati ja mida lauale pandi? Tuleb aga välja, et see ei olnudki tollal pidupäev nagu meil praegu. Siis olid olulised kirikupühad, samuti rahvakalendrist tulenevad tähtpäevad, kuid iseseisvuspäeva koguneti riiklikult tähistama vaid paaril korral enne selle taas kaotamist.
Kui aga sirvida nö eestiaegsed kokaraamatuid, jääb silma lihtsate köögiviljatoitude rohkus, samuti see, et tol ajal tehti tohutult hoidiseid - lisaks keetmisele ka hapendati ja soolati. Liha polnud küll enam ainult pidupäevatoit, kuid ega talurahvas seda siiski igapäevaselt süüa ei saanud. Põhiliseks toiduks olid siiski aed-, kaun- ja teraviljad, samuti marjad ja pähklid, peamine leivakõrvane aga soolatud räim ehk silk. Kala põhiliseks sälitusviisideks oli tollal soolamine ja vinnutamine ehk tuule ja päikese käes kuivatamine. Linnainimeste toidulauale jõudis ka heeringas, mis oli importkaup. Muide, tegelikult elas heeringas kuni 15. sajandini ka Läänemeres, seega sajandeid tagasi oli see rasvane kala siiski ka talurahva toidulaual ja ilmselt seetõttu meile siiani südamelähedane.
Piimatoodetest oli enim levinud hapupiim. Mõnes piirkonnas valmistati ka sõira ehk kohupiimajuustu või isegi nö tavalist juustu, kuid see oli pigem harv. Ka võid tehti, kuid seda ei söödud igapäevaselt, ammugi ei kasutatud seda küpsetamisel ja muudes totudes sellises koguses nagu praegu. Suvisel ajal, mil lehmad piima andsid, sai lüpsijärgselt isegi rõõska piima nautida.
Kuna munaga kiluleivad on 24. veebruaril pea iga "korraliku eestlase" pühadelaual, siis mõtlesin pakkuda nö vahelduseks suupisted meie mitteametliku rahvuskalaga, kuid seekord pakkuda seda suitsutatult ehk sprottidena. Tegelikult valmistatakse sprotte nii kilust kui ka rahvuskalast räimest, kuid enamasti on siiski tegemist esimese kalaliigiga. Ja kuigi soolasilk oli eestlaste peamine leivakõrvane, suisa selle sünonüüm (st et öeldi "leivakõrvane" ja mõeldi silk), siis suitsuräim on Maarjamaal pigem uus asi ja levis alles veidi üle 100 aasta tagasi.
Kohupiim teeb meie traditsioonilise odrajahust karaski mahlasemaks ja veelgi maitsvamaks. Kuna aga sprotid on rasvased (nii kala ise on suure rasvasisaldusega kui ka õlis seismine teeb oma töö), siis pole mõtet juurde pakkuda munavõid, vaid tegin natukese hapukoore ja majoneesiga hoopis taljesõbralikuma munakreemi.
Kui soovid gluteenivaba karaskit, siis asenda nisu- ja odrajahu toortatrajahuga ja lisa 1 tl küpsetuspulbrit.
Kohupiimakarask
100 g nisujahu
70 g odrajahu
1 tl soodat
1 tl soola
150 g maitsestamata kohupiima
200 g täispiima
1 suur muna
1 sl vedelat mett või suhkrut
50 g sulatatud võid
peotäis meelepäraseid seemneid (soovi korral)
Sega omavahel jahud, sool ja sooda. Teises kausis sega kohupiim piima, kergelt lahtiklopitud muna ja mee või suhkruga läbi, viimasena lisa sulatatud või. Sega hulka ka jahusegu ja tõsta tainas ettevalmistatud vormi. Vormi ääred võiksid olla võiga määritud ja jahuga üle puistatud, põhjas aga küpsetuspaber. Soovi korral puista karaski pinnale seemneid.
Küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni karask on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase karaskil vormis u 10 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Suurepärane nii soojalt kui ka külmalt.
Sega omavahel jahud, sool ja sooda. Teises kausis sega kohupiim piima, kergelt lahtiklopitud muna ja mee või suhkruga läbi, viimasena lisa sulatatud või. Sega hulka ka jahusegu ja tõsta tainas ettevalmistatud vormi. Vormi ääred võiksid olla võiga määritud ja jahuga üle puistatud, põhjas aga küpsetuspaber. Soovi korral puista karaski pinnale seemneid.
Küpseta ahjus 180 kraadi juures 35-40 minutit, kuni karask on pealt kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase karaskil vormis u 10 minutit taheneda, eemalda seejärel vormist ja jäta restile jahtuma. Suurepärane nii soojalt kui ka külmalt.
Munakreem sprottidega
2 sl paksu majoneesi
70 g hapukoort1 tl Dijoni (teralist) või muud mahedat sinepit
1 väike purustatud või hästi peeneks hakitud küüslauguküüs (soovi korral)
soola, pipart
suurem peotäis hakitud tilli
1 karp (u 240 g) sprotte
Aseta kooritud munad kaussi ja vajuta kahvliga puruks. Lisa majonees, hapukoor, sinep ja soovi korral ka peenestatud küüslauk ning sega kahvliga ühtlaseks kreemiks.
Maitsesta soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Viimasena lisa hakitud till ning sega õrnalt ühtlaseks. Tõsta munakreem serveerimiskaussi, kata toidukilega ja hoia kuni söömiseni külmkapis.
Serveerimisel lõika karask viiludeks, määri igale viilule munakreemi ja aseta peale 1-2 sprotti, millel oled eelnevalt sama eemaldanud. Võid need kolm ka kõik eraldi lauale asetada, et igaüks saab endale karaskist meelepärase koguse munakreemi ja sprottidega suupiste teha.
Retsept ilmus aasta tagasi siin