Millegipärst olen alati arvanud, et kultuurmustikad moosi jaoks ei sobi, kuid tegelikult sai neist väga hea keedise! Olen muidu alati moosi jaoks enda korjatud metsmustikaid kasutanud, kuid seekord juhtus nii, et talunikult tellitud viiekilone kast kultuurmustikaid osutus kehvakeseks. Paljud marjad olid riknenud ja näha oli, et seekord pole mõtet midagi järgmiseks päevaks jätta, vaid kõik vähegi korralikumad mustikad tuleb kohe kiirelt ära kasutada. Omajagu mustikaid läks sügavkülma, natukene koogi sisse ja ülejäänutest otsustasin moosi teha. Kuna - nagu suvel ikka - oli parasjagu puuviljavaagnal vedelemas paar plekilise koorega hästi küpset banaani, siis otsustasin needki lisada. Ühest küljest hea selleks, et mustikate looduslikku pektiinivähesust kompenseerida, teisest küljest aga saab naturaalset magusust moosile. Peab ütlema, et see banaanimaitse on minu jaoks moosi sees üsna võõras, kuigi kaks banaani kaalusid kooritult u 300 g, mustikaid seevastu oli aga 1,2 kg ehk neli korda rohkem. See oli esmakordne katsetus banaani moosi sisse panna ja eelistan ikkagi vist pigem “tavalist” mustikamoosi, kuigi ka see variant on väga mõnus ja söömata kindlasti ei jää!!! :)
Ühtlasi sai tänu moosile banaani lisamisele ära kasutada üleküpsenud puuvilja, aga veelgi parem on neid seisma jäänud vilju igasugustesse keeksidesse (siia, siia, siia, siia või siia), smuutidesse ja kookidesse panna (nt sellesse tervislikku maiusesse, porgandiga muffinitesse, ülilihtsatesse küpsistesse, karamellikoogi sisse). Täna tegin just ühe Kreeka pähklite, kaneeli ja suvikõrvitsaga aromaatse gluteenivaba banaanikeeksi, mida kindlasti blogiski peagi jagan. Üks võimalus, mida sageli üleküpsenud banaanide realiseerimiseks kasutan, on kooritud banaanid viilutatult sügavkülmutada, et neid siis mõnda smuutisse lisada või hoopis jäätist (nt seda, seda, seda või seda) valmistada.
Niiet kõvasti on palju paremaid variante, kuidas seisma jäänud (üle)küpsenud vilju realiseerida, kuigi positiivse küljena tuleb ära mainida tänu banaanile vähema suhkru lisamise moosile. Banaanis on nii looduslikku magusust kui ka ohtralt pektiini, mis moosi paksendada aitavad, mistõttu suhkrut on keedisele oluliselt vähem lisada vaja, niiet kui banaanimekk moosi sees ei häiri, siis tasub seda katsetada, sest nii on moos oluliselt tervislikum kui ainult (rohke) suhkruga keedetud variant!
Lisaks kahele küpsele banaanile lisasin keedisesse ka sidrunimahla, mis mul peaaegu iga moosi sisse läheb. Happeline sidrunimahl aitab moosi paksendada samamoodi nagu marmelaadisuhkur, mis on mu lemmik hoidistamisel. Mulle meeldib, et selles suhkrus on nii palju pektiini, et suhkrut tuleb lisada väga vähe. Samuti on tore, et moosi ei ole vaja eriti palju keeta. Mida rohkem ja mida suuremad puuviljatükid või marjad moosis on, seda parem! Seda, et üritan mooside sisse hästi vähe suhkrut panna ja neid võimalikult vähe keeta, kirjutan vist blogis peaaegu iga moosi juures ja rääkisin ka Ragnele selle Naistelehe loo jaoks :)
Kui muidugi sooviks on saada ühtlane paks tükkideta moos, siis tasub seda lihtsalt kauem keeta ning suhkur alles lõpupoole lisada, sest pektiini sisaldavate suhkrute (moosi- ja marmelaadisuhkur) puhul peab arvestama, et pikalt keetmine vähendab pektiini mõju ja moos võib ikkagi vedel jääda. Olen moosi keetmisest siin pikemalt rääkinud ning kõik olulised nüansid ja nipid kirja pannud.
Mustikaid kasuta vastavalt sellele, kui magusat ja paksu keedist soovid. Kui on rohkem mustikaid, ei ole moos nii magus, aga samas ka mitte nii tihke tekstuuriga nagu pildil näha, vaid vedelam.
Mustikamoos on superhea nii hommikuse pudru ja pannkookidega kui ka röstsaial, kohupiima või jogurtiga või muul viisil nautimiseks:) Mina näiteks segan seda maitsestamata jogurti või kohupiimaga ning naudin koos suure hunniku marjadega ;-)
Moosi jaoks on vaja:
2 keskmise suurusega küpset banaani
1 sidruni mahl
1 pk (330 g) marmelaadisuhkrut
Aseta mustikad sidrunimahla, kahvliga püreestatud banaanide ja 1 dl veega potti. Lase õrnalt podisedes 5-10 minuit keeda, ise aeg-ajalt segades. Seejärel lisa pidevalt segades suhkur. Keeda veel 5-10 minutit, aeg-ajalt segades, jäta 10-ks minutiks seisma, koori vaht ja aseta kuumadesse steriliseeritud purkidesse.
Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.
Retsept ilmus ka D-kokaraamatus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar