Krõbedad maisisuupisted ja elust Balil (1. osa)

Kõigepealt ütlen ära, et kõiki pilte saab suurelt vaadata neil klikates :) Blogis on lihtsalt kokku pressitud variandid, mida aga saab normaalsemana näha, kui neil peal klikk teha ;-)

Balist kirjutamist peaksin alustama sellest, et ilm on hullult soe! :) Sain kolme nädala jooksul seal olles ja ka paraku pärast seda pidevalt neilt, kes ise lähiajal Balile minemas, murelikke küsimusi sealse ilma kohta ja ütlen kohe ära, et kuigi Balil vahel veits sajab, siis ilm on kogu aeg nii soe (u 30 kraadi), et isegi öösel saab olla lühikeste varrukate ja paljaste jalgadega. Salli panin endale reeglina siis ümber, kui külma õhuga konditsioneeriga autos v söögikohas olin, kuid muidu võib ka öösel kella 5 ajal mootorrattaga ringi kihutada ainult kleidi väel ;-) ja isegi kui vihmasaju ajal väljas kõndida, hakkab palav ja nahk on peagi märg, kuigi sellel on oma osa ka suurel õhuniiskusel, mis seal koguaeg on. Seetõttu nt kuivavad asjad ära vaid päikese käes - kui märjad asjad niisama nöörile riputada ja õue jätta, siis on asjad hiljem veel märjemad, kui algselt :) Toas aitab asju (nt bikiine) kuivatada konditsioneer.

Balist rääkides ei saa üle ega ümber nende ohverdamis- ja pühitsemistraditsioonist, mis on elanike igapäevane elu osa. Ära ei tasu ehmatada, kui sinuga rääkival kohalikul on riisiterad kaela peal või otsa ees - see on osa igapäevasest pühitsemisest. Samuti on nii turul kui ka tänavanurkadel müügis ohverdamiseks vajalikke asju ning ohvriande leiab nii tänaval maas, mootorrataste ja autode peal ja sees kui ka kõikvõimalikes muudes kohtades. Ohverdada tuleb igapäevaselt, et hoida pahad vaimud eemal ja head ligi meelitada :) Suuremaid tseremooniaid tehakse templites, aga muideks ka hotellides - meie hotellis Ubudis kestis see meie rõdu all suisa üle tunni aja :)



Nii kodus ohvriande ette valmistamas (nagu järgmisel kolmel fotol)

kui ka turul müümas (nagu järgnevatel piltidel) nägin ainult naisi :)

resto trepil

Kõigis autodes :)

Üks rakendus, mis enne reisi endale telefoni lae, on WhatsApp! Seda kasutavad kõik - autojuhid, reisikorradajad, taksojuhid (Uber jt), kokakursuste läbiviijad jne jne. See on parim vahend Balil nii kõigi asjade ajamiseks ja orgunnimiseks kui ka oma sõprade ja tuttavatega suhtlemiseks. Mina sain selle äppi endale eelmisel aastal ühel jõulupeol ja see hämmastab mind ennastki igapäevaselt, kui palju ma seda kasutan suhtlemiseks erinevate inimestega (sõbrad, tuttavad, trennikaaslased jt) Eestis, aga Balil olles on see tõesti asendamatu äpp.

Ja üks asi veel, mille kohta hästi palju küsitakse, on raha. Mina lähtusin oma sealsete tuttavate soovitustest ja võtsin sularaha automaadist, et seda kasutada nendel vähestel juhtudel, kui kaardiga ei saa hakkama. Üldiselt valuutavahetusi ei soovitata kasutada, vaid vahetada Eestis väike kogus ära (mina vahetasin u 400 eurot) ja siis kohapeal vajadusel automaadist võtta. Hotellides, restodes, SPA-des jne saab ilusti kaardiga arveldada. Enne minekut tasub aga oma kaartide limiidid igaks juhuks üle vaadata ;-)

Balil peaks igaüks meeles pidama, et nagu mitmetes teisteski Aasia riikides, on ka siin vasak käsi "räpane", niiet ära söö ega ulata kellelegi midagi vasaku käega. Enamikes sealsetes maades on kõige viisakam ja teise isiku vastu austust üles näitavam ulatada asju neist kahe käega kinni hoides. Võib kasutada ka paremat kätt, aga vasakut mitte kunagi, sest see ei ole ilus.

Liiga paljastavate riietega, bikiinides või palja ülakehaga ringi käimine ei ole viisakas. Paljudes kohtades - poodides ja söögikohtades - on ustel sildid "no shirt, no service". Kohalikud ise kannavad "korralikumat" riietust (nii meestel kui ka naistel on traditsioonilised sarongid) ja poolpaljana ringi käimine ei ole nende suhtes lugupidav. Kui on soov topless või üldse paljalt päevitada, siis tee seda oma privaatses villas eraldatud basseini ääres, kuid avalikus rannas on see kohatu.

Ka käed puusas seismine (mida ma kusjuures ise teha armastan) on agressiivne ja ebaviisakas, näitavat halvakspanu ja viha teise suhtes. Selles osas pidin end pidevalt korrale kutsuma :)

Eelmisel korral Balil (u 10 a tagasi) olin enamasti põhjas Lovinas ja mõned päevad ka lõunas Kutas, aga see tundus minu jaoks juba siis liiga turistikas, kuid nüüdseks pidi sellest olema saanud täiesti jube koht, "kus mitte keegi enam ei käi". Seekord olin siis kolmest nädalast teise poole Ubudis, esimese osa reisist (üle 10 päeva) elasin Canggu's ja sealt on Seminyakki, kus põhiliselt on restod, baarid ja ööklubid, vaid u 20 minuti sõit, kui just pole tipptund. Lisaks elas selles piirkonnas ka enamik tuttavaid ja nö kodutänaval ehk pmst ümber nurga, u 200 m kaugusel oli lege koht Old Man's surfi/rannabaar, mida teavad vist kõik inimesed Balil. Selle koha nime öeldes oli hea öösel taksoga koju sõita ;-)

Sealt pmst üle tee on The Lawn Canggu - superlahe hängimiskoht nii päeval kui ka õhtusel ajal, kui päike on looja läinud :) Toit on vilets, aga joogid head ja see on muidu mõnus mereäärne chill :)

Seal samas lähedal on mereanni koht Scallywags - saab ise valida letist jää seest värsked mereannid, mis siis valmis küpsetatakse. Salativalik on hinna sees ja selle saad buffeest ise kombineerida. Nendest kahest kohast kahjuks pilte pole, aga soovitan neid igal juhul :)

Söögikohtadest oli Seminyakis minu lemmik Teppanyaki resto Rayjin - superhea toit ja nii kiire teenindus kui Shinkanseni rong, nagu P tabavalt märkis :) Sarnaselt enamike Jaapani söögikohtadega, torkas siingi silma sõjaväeline kord ja täiuslik tiimitöö, kuid samas oli näha, et kõik teevad oma tööd innuga ja rõõmsameelselt. Ühtegi morni nägu ei näinud kokkade ega ka teenindajate hulgas :) Kusjuures üsna väikese resto kohta on teenindajaid ja kokkasid päris palju ning see on ilmselt ka üks põhjusi, miks nii toit kui ka teenindus on mõlemad superhead! :) Käisin seal kahel korral ja esimene kord oli meil seltskond päris suur, kuid kõik asjad, mida telliti (igaühel oli ikka mitmeid erinevaid roogasid), olid superhead - värskest toorainest, hästi tehtud, maitsvad. Ja seal oli ka parim kimchi, mida väljaspool Koread olen saanud!

Kusjuures, oleksime seal käinud ilmselt suisa kolmel õhtul, kui ühte pidu poleks vahele tulnud. Pidin oma kuuele inimesele tehtud bronni e-kirja teel tühistama ja sain vastuseks:

Dear Silja,

Warmest greetings from Rayjin Teppanyaki & Dining Bar. We would like to offer our sincere gratitude for your kind effort to inform us about the cancellation. We really hope to be able to welcome you in the future.

Thank you.

Best regards,

Rayjin Team

kas pole armas?!? :)

Tore ehk hea toidu ja teeninduse ja hästi laheda interjööriga oli ka Bambu resto Seminyakis, mis pakub Indoneesia toitu pisut fine dining võtmes. Sama ütleks Sarong resto kohta - maitsev toit, hea teenindus, mõnus atmosfäär ja aasiapärased "tuunitud" toidud. Kummastki on ainult õhtused üsna hämaras valguses tehtud fotod, mida siin parem jagama ei hakka, aga soovitan kindlasti mõlemat restot.

Kui muidu sattusime kõigisse söögikohtadesse tänu erinevatele sõpradele ja nende sõpradele, siis ühel õhtul  leidsime täiesti juhuslikult ühe tõeliselt hea Dim Sum'i koha (aadress: Jalan Pantai Berawa No 6 Pelambingan), kus hiljem korra veel käisime. Mõlemal korral oli meid seltskonnas kokku viis ja kõik kõigi tellitud asjad olid seal head alates suurest valikust erinevatest Dim Sumidest, lõpetades kevadrullide ja taimsete toitudega, juurde sai valida veini ja ühel õhtul võtsime ka  pudeli šampanjat :) Tõeline nauding!

Kuigi vein ja šampanja on Balil üsna kallid, siis restos käies ikkagi nautsime mõlemat ning pidudele või niisama kellegi juures tarbimiseks ostsime kaasa sellisest poest nagu seda on The Plumbers Arms pubi juures asuv salajane alkopood, kuhu pääsemiseks on vaja leti tagant küsida ja siis viiakse sinna läbi tagaruumi :) Päris naljakas kogemus! Pubis me ise ei istunud ega söönud, aga see pidi eriti popp just kohalike expattide seas olema ... :)

Ja siis on mere ääres veel terve rida ägedaid rannaklubisid, näiteks Finns Beach Club, kus on mõnus nii päeval kui ka õhtul chill'ida, samuti on see äge koht päikseloojangu vaatamiseks. Toit on ka täitsa hea :) Ja siin siis pildid päevast, päikeseloojangust ja pärast seda ;-) Meie veetsime seal ühe mõnusa päeva koos päikese, ujumise ja söögi-joogiga :)

W, mille juures on ka hotell, on aga lahe just õhtuti, kuigi ka päeval on seal mere ääres erinevatel tasapindadel olevate basseinide vahel ilus. Toit on ok, aga arvestama peab sellega, et kui ei telli alkoholi, siis tuleb arvele ligi 10 eurot lisaks :(

Legendaarne Potato Head Beach Club - ülimõnus chillimis-koht. Meie veetsime seal ühe üsna pilvise päeva, mis oli aga superhea, sest erinevalt päevast Finns Beach Club'is ei põlenud keegi seltskonnast ära, ei olnud liiga palav, vaid sai mõnusalt lesida, süüa, juua ja jutustada :)

Nendes rannaklubides tasub olla nii kaua, et saaks päikeseloojangu ära vaadata - see on peaaegu alati imeilus ja värviline. Selline on aga pilt pärast päikese loojumist Potato Head'is :)

Canggust ei ole pikk maa sõita ka Nusa Dua'sse või Ulu Watu'sse, mis on ilusad mereäärsed piirkonnad Bukit poolsaarel. Esimeses on pikk rannapromenaad imeilusa ranna, heade söögikohtade ja suurte hotellidega

Vahetult enne päikeseloojangut, kui juba hakkab hämarduma

ja kohe pärast loojangut restos, kus õhtust sõime ja loojangut vaatasime. Terve rannaäär oli selliseid lahedaid söögikohti täis :)

Ulu Watu rannas on aga näiteks Sundays Beach Club, mis on superlahe koht! Gondliga saab alla mõnusa valge liiva ja läbipaistva sinise veega randa sõita, kus saab niisama peesitada ja ujuda, kui ka head toitu nautida kas otse rannas või varju all restos, mis on samuti mere ääres

Ja lõpetuseks (enne retsepti) lihtsalt mõned fotod Seminyaki tänavatelt :) Järgmises postituses räägin juba Ubudist ;-)

Retsept koos jutuga Bali toidust ilmus ka Laupäevaleht LP-s.

Frititud maisikoogid

200 g maisi

1 muna

2 sl riisi- või nisujahu

1 sl hakitud lehtpeterselli

2 küüslauguküünt

2 šalottsibulat

1 tšillipipar

0,5 tl soola

0,5 tl jahvatatud valget pipart

1 tl jahvatatud kurkumit

kookosõli

Kui kasutad konserv, mitte värsket maisi, siis nõruta see korralikult. Puhasta küüslauk ja sibul, lõika peeneteks viiludeks ja friti kuumas õlis krõbedaks. Töötle mais kas köögikombainis või uhmrit kasutades peeneks, lisa ülejäänud ained ning sega ühtlaseks.

Kuumuta õli potis, aseta lusikatäis maisisegu tulise õli sisse ja lase küpseda. Pane nii palju maisikooke korraga küpsema, kui mahub (keskmisesse potti u 5 tk korraga). Kui üks külg on pruunistunud, keera vahukulbi abil teine. Küpseta, kuni koogid on mõlemalt poolt kuldpruunid ja krõbedad, kulub u 5 minutit. Tõsta maisikoogid vahukulbi abil majapidamispaberile nõrguma. Korda seni, kuni kõik maisikoogid on frititud. Naudi soojalt või külmalt.

Suus sulav sõbrapäeva šokolaadikook (jahuvaba)

Homme on sõbrapäev ja ükskõik, kas seda tähistada või mitte, siis šokolaadikooki võib ikka küpsetada ;-) Sest see on lihtsalt niiiiiiii hea!!! Minu jaoks hetkel kindlalt üks lemmik-kooke ja selle puhul võib kindel olla, et ka mehed sellest ära ei ütle, vaid teist (või kolmandat) tükki juurde küsivad:) See pähklimekiga tummine šokolaadikook on mahlane ja parajalt (loe: mitte liiga) magus suutäis, mis sobib koos tassikese espresso või klaasikese portveiniga ideaalselt iga einet lõpetama. Küpsetist on lihtne valmistada ja see sobib pakkumiseks nii argipäeva õhtul kui ka pidulike sündmuste puhul.

Nagu juba aasta tagasi kirjutasin, kuulun mina nende inimeste hulka, kes hea meelega igasuguseid tähtpäevi tähistavad. See tähendab, et ma ei jäta ühtegi võimalust kas kallimaga küünlavalgel õhtusööki nautida või sõpradega pidutseda, niiet minu jaoks on sõbrapäev järjekordne tore päev ja põhjus tähistamiseks (ehk šampanja lahti korkimiseks) :)  

Kuigi poodides on röstitud ja kooritud sarapuupähklid müügil, siis neid saab ka ise teha. Laota pähklid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti ahjus 150 kraadi juures 10 minutit kuni koor hakkab lahti tulema ja pähklid õrna jumet omandama. Võta pähklid ahjust ja hõõru köögiräti või sõrmede vahel koortest puhtaks. 

Koogi retsept ilmus koos böffi tegemisõpetusega Laupäevaleht LP-s. 

Vaja läheb:

150 g röstitud ja kooritud sarapuupähkleid

150 g tumedat šokolaadi

120 g võid

100 g peensuhkrut

6 muna

1 väikese kuhjaga sl naturaalset kakaopulbrit

näpuotsatäis soola

1-2 sl brändit, rummi või külma kanget kohvi

Serveerimiseks: tuhksuhkrut või kakaopulbrit; marju või marjadest valmistatud toormoosi või kastet; vahustatud vahukoort, toorjuustu või paksu maitsestamata jogurtit

Aseta pähklid köögikombaini ja töötle ühtlaseks puruks. Tükelda šokolaad ja või ning sulata kas vesivannil või kastrulis ise pidevalt segades. Sega või-šokolaadisegu ühtlaseks ja lase pisut jahtuda. 

Eralda munavalged kollastest ja vahusta need tugevate tippudega vahuks. Teises kausis vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks. Sega munakollasevaht šokolaadisegu hulka, seejärel lisa  purustatud sarapuupähklid, kakaopulber, sool ja alkohol või kohv. Sega ühtlaseks ja lisa kõigepealt kolmandik munavalgevahust. Sega spaatlit kasutades ja segu alt üles tõstes ise samal ajal kaussi keerates esimene osa munavalgevahust tainaga läbi, seejärel lisa ülejäänud vaht kahes osas samamoodi ettevaatlikult spaatliga segades püüdes vahus võimalikult palju õhku säilitada. 

Vala tainas südamekujulisse või 22-24 cm läbimõõduga (lahtikäivasse) ümmargusse koogivormi, mis on eelenvalt korralikult võiga määritud ja kas suhkru või kakaopulbriga üle puistatud. Küpseta ahjus 160 kraadi juures sõltuvalt vormi suurusest 30-35 minutit. Ära kauem kindlasti küpseta, sest kook peab jääma seest mahlane ja küpseb vormis veel edasi. Lase koogil vormis jahtuda, seejärel sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut või kakaopulbrit ning paku muid meelepäraseid lisandeid (marju või nendest tehtud kastet, vanillijäätist, vahukoort või toorjuustukreemi vms).

Kaerahelveste ja maapähklivõiga energiaampsud

Nagu juba siin kirjutasin, on mõned minu täisterahelvestega tehtud retseptid nüüd Tartu Mill'i veebilehel, samuti poes helveste juures olevas retseptivihikus. Neid maapähklivõiga energiaampse aga valmistasin ühel ajakirjanikele mõeldud üritusel. See pressiüritus, mille pilte siin postituses jagan ja millest näiteks Pille Nami-Namis kirjutas, ei olnud päris tavaline, sest toiduinimeste kõrval oli kohal ka armastatud laulja Lenna Kuurmaa, kes rääkis enda ja oma laste pudrueelistustest. Nende peres on muideks puder igal hommikul laulal ;-) 

Kuigi ma ka ise putru armastan, siis keedan seda reeglina vaid paaril korral nädalas, sest lihtsalt igal hommikul ei ole isu. Vahel tahan süüa kooki (eriti meeldivad mulle hetkel just sellised suus sulavad jahuvabad šokolaadikoogid), siis jälle kohupiima või jogurtit marjadega, mõnikord aga hoopis sõrnikuid, pannkooke või smuutit. Sellest, mida mina hommikuti söön, kirjutas Britt Rosen eelmisel nädalavahetusel ajalehe Postimees laupäevalisas Arter, kus oli minult kokku viis hommikusöögiks sobivat retsepti (kohvismuuti, lõhekreem, sidrunikeeks ja kaks mu retsepti Tartu Milli'i lehelt). 

Kena daam järmisel kahel fotol koos minu ja Lennaga on Tartu Mill'i müügijuht Aili Adamson, kes tutvustatus uusi täisterahelbeid.

Üritusel valmistasime ajakirjanikele ja (toidu)blogijatele mekkimiseks hurmaa ja metspähklitega pudru, krõbedate ja karamelliste kaerhelvestega kohupiimavahu ning tummised energiaampsud. Maapähklivõi ja kaerahelvestega pallid pakatavad tervislikest koostisosadest ja sobivad ideaalselt nii hommikukohvi kõrvale kui ka õhtusel ajal magusaisu rahuldajaks. Nende maiuste tegemine on väga tore seltskondlik tegevus, samuti võimaldab lapsed kööki kaasata :)

Vaja läheb:

130 g kreemjat maapähklivõid või mandlivõid

0,6-1 dl vedelat mett

1 tl vanilliekstrakti

3 sl naturaalset kakaopulbrit

80 g täistera kaerahelbeid

60 g kookoshelbeid

80 g jahvatatud linaseemneid

20-25 šokolaadinööpi, goji- vm kuivatatud marja, ananassitükki, sarpuupähklit või mandlit 

Sega omavahel pähklivõi, mesi, vanill ja kakaopulber. Kui segu tundub liiga paks, lisa 2 sl sooja vett või kohvi. Lisa kaera- ja kookoshelbed ning jahvatatud linaseemned ja sega kõik läbi. Kui ka nüüd tundub segu liiga paks, lisa veel 2 sl sooja vett või kohvi. Aseta segu külmkappi tahenema; kui on kiire, siis aseta see viieks minutiks sügavkülma.

Võta teelusikatäis segu ja vormi märgade kätega segust 1,5-2 cm läbimõõduga pallid (kokku tuleb 20-25 tk), vajutades kas palli peale või asetades keskele šokolaadinööbi, kuivatatud marja, pähkli või mandli. Hoia neid külmkapis õhukindlalt suletud nõu sees. Säilivad u 2 nädalat.

NB! Kõik selle postituse fotod (va viimane) on andeka Lauri Laane tehtud!

Selleri-lillkapsasupp suitsulõhega

Ma ei tea, kuidas teil, aga minul on pidevalt vaja erinevatesse toitudesse olgu selleks siis kanapuljongi keetmine või mõne supi valmistamine, ühte või kahte varssellerit. Kuna aga poes müüakse varssellerit ju vaid poolekiloste puntidena, siis on ülejäänud varred pidevalt külmakpis oma aega ootamas. Et korraga kogu järjekordne ülejääk ära kasutada, saigi välja mõeldud see supp. Lisasin massi mõttes kartulit ja lillkapsast, kreemisuse saavutasin vahukoore, või ja juustuga ning nautisime seda suitsukalaga. Kõrvale sobib ideaalselt krõbeda koorikuga või röstitud sai. Selle supi puhul ei lähe raisku ka varsselleri lehed, sest neid saab serveerimisel supi peale hakkida. 

Supi retsept ilmus ka paar nädalat tagasi Laupäevaleht LP-s koos teiste soojendavate talviste suppidega; homme aga jagan samas lehes kahe Balilt pärineva hõrgu roa retsepti ning räägin pisut sealsest köögist. Loodan muidugi ka blogisse Balist väikese loo teha, et oleks lihtsam oma soovitusi inimestele edasi anda. Hetkel on nii palju sõpru-tuttavaid Balil või sinna minemas ning kõige mugavam tundub mulle olevat kogu info ühte postitusse panna. Seniks aga ilusat (sportlikku) nädalavahetust! :)

Vaja läheb:
1-2 sl rapsiõli
1 keskmine sibul
2 küüslauguküünt
mõned kartulid (300-400 g)
1 lillkapsas (500 g - 1 kg)
1,5-2 l puljongit
punt varssellerit (400-500 g)
1 punt lehtpeterselli (kasuta ainult lehti)
2 dl (1 pakk) vahukoort
soovi korral paar sl võid või paar peotäit riivitud juustu
soola, värskelt jahvatatud pipart
200 g suitsulõhet
extra virgin oliiviõli, sellerilehti

Haki sibul ja küüslauk peeneks ning prae poti põhjas madalal kuumusel õli sees 4-5 minutit kuni need on pehmed, aga ära pruunista. Lisa tükeldatud kartul ja lillkapsaõisikud ning kuumuta veel 5-6 minutit aeg-ajalt segades. Lisa puljong, lase keema tõusta, alanda kuumust ja lase podiseda 4-5 minutit kuni kartul hakkab pehmeks muutuma.

Lisa peenelt viilutatud varsseller, lase keema tõusta, alanda kuumust ja keeda madalal kuumusel 5-8 minutit kuni seller on pehme. Lisa petersellilehed ja lase supil veel 2-3 minutit podiseda. Sega hulka vahukoor, kuumuta läbi ja töötle kas saumikserit kasutades või köögikombainis või kannmikseris püreeks, suru soovi korral läbi sõela (kui soovid eriti ühtlast ja kreemjat tulemust), lisa vajadusel riivitud juust või võikuubikud, maitsesta soola ja musta pipraga ning serveeri koos tükeldatud suitsulõhega. Peale võid niristada oliiviõli ja puistata hakitud varssellerilehti. 

Vürtsikas läätsesupp - alati kindlapeale minek

Kuigi mina naudin hetkel elu Balil, siis olen kuulnud (inimesed räägivad :) ), et Eestis on siiski hetkel külmem kui 30 plusskraadi ja päike nii eredalt ei paista kui siin. Aga pole hullu - kevad on juba peaaegu käes (vähem kui kaks kuud veel vastu pidada) ja kaugel see suvigi enam on ... :D

Seniks aga soovitan ühte mõnusalt vürtsikat läätsesuppi, mis on minu jaoks selline ajatu klassik, millest isu kunagi täis ei saa ja mis reklaami ei vaja. Kindel on, et ühe taldrikutäiega ei piirdu selle supi puhul küll mitte keegi! :) Läätsesupp on külma ilmaga hea soojendaja ja hästi toitev (kõht püsib kaua täis), kuid samas tervislik ja kindlasti mahub ka kategooriasse "taljesõbralik" ;-) Supi valmistamine on lihtne ja ainus asi, millele pisut rohkem aega kulub, on aedviljade puhastamine ja hakkimine. Soovitan soojalt!

1 sibul
2 varssellerit
2 küüslauguküünt
150 g punaseid läätsesid
1 väiksem maguskartul (u 500 g)
0,5 tl jahvatatud ingverit
1 tl jahvatatud vürtspipart
2 tl paprikapulbrit
0,5 tl cayenne'i pipart
2 sl tomatipastat või 3 sl ketšupit
800 g (2 purki) kooritud ja tükeldatud värskeid või konserveeritud tomateid
1,5-2 l puljongit
mõned tilgad Tabascot
suhkrut (0,5- 1 tl), soola ja värskelt jahvatatud musta pipart
hakitud koriandrit või lehtpeterselli
serveerimiseks paksu hapukoort või maitsestamata jogurtit

Haki puhastatud sibul ja küüslauguküüned peeneks; viiluta seller, lõika kooritud maguskartul kuubikuteks. Küpseta poti põhjas keskmisest madalamal kuumusel õli sees sibulat ja varssellerit, kuni need on pehmed ja klaasjad. Lisa küüslauk ja küpseta veel u minut, seejärel sega hulka läätsed, maguskartul, ingveri- ja paprikapulber, cayenne'i ja vürtspipar ning tomatipasta või ketšup. Kuumuta segades u minut ning lisa tomatitükid, Tabasco ja puljong.

Lase supil keema tõusta, alanda kuumust ja lase õrnalt keeda u 40 minutit kuni läätsed ja maguskartul on pehmed. Maitsesta suhkru, soola ja pipraga. Soovi korral võid supi ka püreestada. Serveerides puista peale hakitud peterselli või koriandrit, nirista oliiviõli ning paku juurde hapukoort või jogurtit ja krõbeda koorikuga saia. 

Hommikusöök hurmava hurmaaga

Hurmaa on mulle küll alati hästi maitsenud, kuid alles viimastel kuudel olen seda ohtralt sööma hakanud. Mesimagus vili on ülimõnus ja lisaks veel ka - vastupidiselt kõigile loogikareeglitele - väga tervislik. Öeldakse ju, et kõik hea on kas amoraalne, ebaseaduslik või paksuks tegev, aga nagu näha, on sellel "reeglil" ka erandeid ;-) Viimasel ajal lõigun seda peaaegu alati nii hommikuse pudru kui ka kohupiimakreemi või jogurti peale. Ülihea!!!

Kodumaised toitainerikkad supermarjad pohlad ja jõhvikad ilmselt reklaami ei vaja ning on praegusel külmal haiguste leviku perioodil eriti kasulikud. Kuid tänu ohtrale kiudainete, antioksüdantide, kaaliumi, magneesiumi ning A- ja C-vitamiini sisaldusele on ka suus sulava hurmaa näol tegemist tõelise tervisepommiga. Lisame sinna juurde sametise tekstuuriga valgurikka Kreeka jogurti, kasulikest rasvadest, vitaminidest ja kiudainetest pakatavad pähklid ja tervisliku mee ning saame ideaalse maiuse, mis lisaks maitsemeeltele turgutab ka tervist.

Mõned inimesed ei koori hurmaad, aga mina teen seda alati. Eks see ole maitse asi, kuidas kellelegi meeldib :) Siin on aga võimalik sellest puuviljast lähemalt lugeda.

Kuigi mina söön seda hapukate marjade ja mesise hurmaaga jogurtimaiust (mille restept ilmus ka Laupäevaleht LP-s) hommikuks, siis tegelikult sobib see ülihästi magustoidukski. Eriti hea on selline taljesõbralik dessert muidugi õhtuseks maiustamiseks ;-)

Magus hurmaa sobib lisaks kohupiimast ja jogurtist dessertidele ka putrude ja smuutide magustajaks, selle asemel aga võib võtta küpse banaani - seegi on ideealne täiendus ja annab meeldivat magusust sellele maiusele. Jogurti võid asendada kohupiimapastaga, samuti tavalise kohupiimaga, kui oled selle eelnevalt piimaga kreemiks seganud.

Soovin kõigile ilusat nädalavahetust ja tervitan Balilt! Kui kedagi huvitab elus siin, siis oma instasse üritan iga päev mõne foto ikka üles panna ;-)

Aega kulub 5 minutit; jätkub kahele

370-400 g (1 tops) paksu maitsestamata (Kreeka) jogurtit
200 g pohli või jõhvikaid (kui sügavkülmast, siis eelnevalt sulatatud)
1 suur küps hurmaa
peotäis röstitud, kooritud ja peenemaks hakitud sarapuupähkleid või röstitud mandlilaaste
2-4 sl vedelat mett (soovi korral)
mündi- või melissilehti

Sega jogurt marjadega. Koori ja tükelda hurmaa ning sega pool sellest jogurti hulka. Jaga kreem kahe kausi vahel, puista peale hakitud pähklid või röstitud mandlilaastud, laota ülejäänud hurmaaviilud ja puista mündi- või melissilehti. Kui soovid magusamat kreemi, siis sega kas jogurti hulka või nirista peale (või tee mõlemat) vedelat mett.

Kuldkollane sidruni-moonikeeks (gluteenivaba)

Ma ei ole üldse suur keeksisõber nagu ma vist peaaegu alati oma keeksiretseptide juures ka mainin :), kuid selles küpsetises siin on kõik paigas - see on mahlane, ei ole liiga magus, väikese happega, ei pudise ega murene liialt, kuigi on gluteenivaba, vaid püsib ideaalselt ühes tükis. Mooniseemned on aga vahelduseks päris mõnus lisand - mul ongi need küpsetistes kuidagi väga "alakasutatud" :D Ka otsing blogis näitab, et isegi ainsasse kooki, milles need olid ette nähtud (Roma imehea martsipanikook), jäid seemned olude sunnil lisamata :) Aga tõesti - kui mul on külmkapis alati mitu pakki võid, mujal kappides hunnik šokolaadi ja martsipani, samuti kondenspiima, erinevaid jahusid ja pähkleid ning muud minu jaoks küpsetamiseks vajalikku, siis mooniseemned satuvad mu varude hulka üliharva. Eks peaks ilmselt edaspidi seda viga parandama, sest kuigi ma eeldasin, et mingi lihtne keeksike (isegi kui see on tsitruse ja mooniseemnetega) erilist ovatsiooni ei tekita, siis olin väga üllatunud, kui see praktiliselt "sisse hingati" nii, et ainult pisut puru järele jäi ... :D 

Mooniseemnetega sidruniküpsetis on ideaalne jaanuarikuiseks maiustamiseks, et suvisele soojale päikesele natukenegi aseainet leida. Sobib nii tee kui ka kohvi kõrvale. Kuigi mahlane keeks on hea ka niisama, võib sellele teha peale toorjuustust katte, samuti pakkuda toorjuustukreemi või vahustatud vahukoort keeksi kõrvale. Mina sõelun lihtsalt pisut tuhksuhkrut peale :) 

Sidrunikoore asemel võib kasutada ka peenelt riivitud apelsinikoort; likööri võid asendada värskelt pressitud sidrunimahla või brändiga. Vähemalt üks supilusikatäis alkoholi on keeksi puhul praktiliselt möödapääsmatu, niiet võimalusel ikka kasuta seda ;-)

Sidrunikeeksi retsept ilmus ka D-kokaraamatus.

Ilusat pühapäeva ja tervitused Balilt!!! :)

Vaja läheb:
100 g maisijahu
80 g riisijahu
60 g toortatrajahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
näpuotsatäis soola
180 g toasooja võid
150 g peensuhkrut
1 sl vanillisuhkrut
3 toasooja muna
60 g mooniseemneid
1 suure sidruni peenelt riivitud koor
80 g hapukoort
1 sl tsitruslikööri (Cointreau) või sidrunimahla

Sega sõelutud jahud küpsetuspulbri ja soolaga. Vahusta või kreemjaks, lisa suhkrud ja vahusta heledaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega spaatliga õrnalt hulka ülejäänud jahu, samuti mooniseemned, sidrunikoor, hapukoor ja liköör või sidrunimahl. 

Tõsta tainas u 20 cm pikkusesse keeksivormi, mille põhjas on küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja puistatud üle jahuga ning küpseta ahjus 150 kraadi juures u 1 h ja 10 minutit kuni keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase keeksil u 10 minutit vormis taheneda ja tõsta seejärel restile jahtuma. Jahtunud keeksile sõelu peale tuhksuhkrut või tee toorjuustust kate. Selleks vahusta 100-200 g toasooja toorjuustu paari supilusikatäie suhkru ja ühe teelusikatäie vanillisuhkruga kreemiks, maitsesta soovi korral 1 sl tsitruslikööri või sidrunimahlaga. 

Mesine juustukook krõbeda kaerahelbepõhjaga

See kreemjas krõbedal kaerahelbepõhjal küpsetis valmis ühe mu ammuse juustukoogi ainetel, kuid seekord magustasin seda siirupi asemel meega, põhja hulka lisasin jahu, et see paremini koos püsiks, ja peale tegin pehme šokolaadiglasuuri. Tulemuseks sai veelgi parem kook ;-)

Kuna mulle meeldib kiudainerikkaid kaerahelbeid ka kookide jm magustoitude sees kasutada, et neid tervislikumaks muuta, siis tegin põhja Tartu Milli kiirkaerahelvestest, mis on samuti täisterahelbed ehk sama tervislikud kui nö tavalised ehk jämedad kaerahelbed. Kiirhelbed on lihtsalt väiksemaks tehtud suured helbed, et need kiiremini küpseksid. Pudru tegemisel olevat aga tervislikkuse vahe täpselt samasugune nagu terve ja tükeldatud kartuli keetmisel :)

Täistera tähendab jahvatatud, purustatud või helvestatud teri, milles tera peamised koostisosad - endosperm (säilituskude seemnes areneva idu jaoks), idud ja kliid - esinevad samas suhtes nagu need esinevad terves teras. Kasulikuks teeb täistera just asjaolu, et viljateradest ei kasutata mitte ainult selle üsna toitainevaest sisu, vaid töötlemisel jäävad eraldamata kestad ja idud. Suur hulk vitamiine ja mineraalaineid on aga kogunenud just viljatera kesta ja kestaalustesse kihtidesse. 

Kuigi nö ametlikult võib siiani kirjutada pakendile peale sõna "täistera" ka juhul, kui täistera sisaldus tootes on vaid 5%, siis õnneks võtsid turuosalised sel sügisel kätte ja sõlmisid vabatahtliku kokkuleppe "Täistera hea tava", millest kirjutasin paar kuud tagasi ka Laupäevaleht LP-s.  Räägin kindlasti sellest ka mõnikord blogis pikemalt, aga mainin ära, et kokkuleppes osales Eesti Leivaliit, Eesti Pagarite Selts, Veterinaar- ja Toiduamet, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Maaeluministeerium ja Tervise Arengu Instituut. Lisaks suurematele tootjatele nagu Leibur, Fazer, Eesti Pagar, Tartu Mill, on täistera hea tavaga liitunud ka Balti Veski, Balsnack, Hagar, Sangaste Linnas ning loodetavasti teevad seda ülejäänud ettevõttedki. Maaeluministeeriumi poolt allkirjastas lepingu kantsler Illar Lemetti, kes on arvamusel, et turuosaliste eneseregulatsioon tarbija huvides ilma riikliku sunnita on väga hea näide kaasamisest ning koostööst avaliku ja erasektori vahel. Niiet Tartu Milli puhul võib kindel olla, et sõna "täistera" ei ole pakendil mitte ainult ilu pärast ;-)

Põhi:

100 g võid
60 g (pruuni) suhkrut
1 muna
150 g kiirkaerahelbeid
50 g jahu

Tükelda või, sulata, lisa suhkur ja sega läbi. Seejärel lisa kergelt lahti klopitud muna, sega läbi ning lisa kaerahelbed ja jahu. Sega tainaks ja laota ühtlase kihina 24 cm läbimõõduga ümmarguse lahtikäiva koogivormi põhjale. Põhi võiks olla eelnevalt kaetud küpsetuspaberiga. Aseta külmkappi tahenema. Soojenda ahi 200 kraadini ja küpseta põhja 12-15 minutit kuni see on muutunud kuivaks ja hakkab kergelt kuldseks muutuma. Seejärel alanda ahju kuumus 160 kraadini.

Täidis:
600 g toasooja toorjuustu
200 g hapukoort
170 g vedelat mett
3 toasooja muna
1,5 sl maisitärklist
1,5 sl vanillisuhkrut

Sega visplit kasutades toorjuust hapukoore ja meega ühtlaseks, sega ükshaaval hulka munad ning seejärel maisitärklis ja vanillisuhkur. Vala täidis eelküpsetatud põhjale, kata vorm fooliumiga ja küpseta ahjus 160 kraadi juures 1 h. Eemalda foolium ja küpseta veel 15 minutit. 

Lase praokil uksega ahjus jahtuda, jahtunud kooki hoia üleöö külmkapis. Enne serveerimist puista peale värskeid marju ja granaatõunaseemneid, mündilehti ning nirista veel mett. Soovi korral võid teha peale šokolaadikatte.

Šokolaadikate:
1 dl vahukoort
1 sl võid
120 g tumedat šoklaadi
1 sl tuhksuhkrut

Aseta vahukoor ja või potti ning kuumuta peaaaegu keemiseni. Võta kastrul pliidilt ning sega hulka peeneks hakitud šokolaad ja tuhksuhkur. Laota šokolaadikate ühtlaselt koogile ja aseta kook külmkappi, et glasuur saaks taheneda. Enne serveerimist võid ülejäänud vahukoorest teha koogi peale kaunistused. Selleks vahusta 1 dl vahukoort 1 sl tuhksuhkru ja 1 tl vanillisuhkruga kõvaks vahuks. Tõsta pritskotti ja tee sellega koogile meelepärased kujundid.

Retsept on avaldatud Tartu Mill'i veebilehel ja Tartu Mill'i täisterahelveste retseptivihikus. 

Ideaalne hommikusöök (lõhekreem ja tatraleib)

Kuigi eelmises postituses sai juba head uut aastat soovitud, aga kuna täna "võib" seda veel teha ja küll küllale liiga ei tee, nagu vanarahvas teadis rääkida, siis soovin kõigile ikkagi veel korra parimat ja lahedaimat uut aastat!!!

Uuele aastale kohaselt järkan ikka tervislikul lainel, kuid seekord räägin hoopis hommikusöögist, sest see on minu jaoks kõige olulisem eine päevas! Kuigi ma söön enamasti ka lõuna ajal ja õhtul korralikult, siis hommikune toidukord on selline, mida ma lihtsalt ei saa ära jätta! Nagu hommikukohvigi:) Kirjutasin juba peaaegu kaks aastat tagasi Laupäevaleht LP-s sellest, milline peaks olema ideaalne hommikusöök, aga blogis ei olegi veel jõudnud seda teemat põhjalikumalt käsitleda. Nüüd siis kasutan juhust ja ütlen, et hommikune einestamine on parim, mis sa enda tervise heaks teha saad! Juba vanarahvas teadis rääkida, et lõunasööki võid sõbraga jagada ja õhtusöögi vaenlasele jätta, kuid hommikusöök hoia alati omale. Isegi kui ärgates kõht tühi ei ole, tasuks siiski midagi põske pista, sest söömine vahetult pärast ärkamist teeb kergemaks tervislikumate valikute tegemisele lõuna- ja õhtusöögi ajal, hoides ära näljatunde. Samuti on uuringud näidanud, et kui hommikueine tarbida hiljemalt 30-60 minutit pärast ärkamist, paneb see ainevahetuse tööle ja aitab kaasa rasvade põletamisele.

Hommikusöögi ajal peaks saama eelkõige valku ja liitsüsivesikuid, kuid väheses koguses ka rasvu. Komplekssüsivesikuid on vaja selleks, et vältida maksa koormamist keha varude arvelt veresuhkru normis hoidmisega. Kui maks toidust glükoosi ei saa, peab ta ise kõvasti insuliini tootmisega vaeva nägema. Seetõttu on päeva esimeseks toidukorraks eriti head täisteraleivad, -sepikud ja -pudrud, aga ka pasta, kartuliroad või pannkoogid. Täisteratoodetest saadavad kiudained aitavad kaasa seedimisele ja on muidu igati kasulikud.

Süsivesikuid võiks hommikul tarbida ka inimesed, kes muidu neid vältida üritavad, sest kehal ei ole võimalust ega vajadust nendest rasva tekitada. Hommikul toidust saadav energia kulub päeva jooksul ilusti ära, isegi kui veeta oma päev laua taga istudes. Kindlasti ei tasu süsivesikutega liialdada, kuid samas pole vaja karta, et hommikune topsitäis kohupiimakreemi või jogurtit, koogilõik või pudrule pandud moos sind paksuks teeb. Vastupidi - on isegi väidetud, et hommikune koogisöömine aitab kaasa kaalulangusele!

Valgus leiduvad aminohapped aitavad vabastada ajus kemikaal dopamiini, mis teeb meid ärksamaks ja tegusamaks. Valk hoiab kõhu täis, sest seedib aeglasemalt, aidates seeläbi isu ebatervisliku toidu järele kontrolli alla hoida, samuti annab valk energiat. Seetõttu on eriti head piimatooted (kodujuust) ja muna, aga ka liha ja kala. Ühe uurimuse järgi oli ülekaalulistel tüdrukutel, kes sõid 350-kalorilise hommikusöögi, milles oli 13 g valku, päeva jooksul oluliselt väiksem magusaisu võrreldes nendega, kes hommikusöögi vahele jätsid. Teise uuringu tulemusena aga jõuti järeldusele, et päeva munade söömisega alustanud naised kaotasid kaks korda rohkem kaalu, kui need, kes esimese asjana saiakesi sõid.

Rasva ei ole küll hommikul palju vaja, kuid vähesel määral on see igati kasulik. Määri rahulikult oma leivale võid, tee pudrule võisilm või nirista peale natukene extra virgin oliiviõli. Et saada hommikul kõigist kolmest grupist midagi, on eriti heaks eineks kilu ja munaga rukkileib, graavilõhe, suitsulõhekreemi ja salatilehega (gluteenivaba) täisteraleib; rukkileib avokaadoviilude ja praetud või keedetud muna; müsli maitsestamata jogurtiga; smuuti banaani, marjade, keefiri ja kaerakliide või kamaga; väike kausitäis kaerahelbeputru paari supilusikatäie või, maapähklivõi või moosiga, nt ise tehtud õunamoos ja pohla-õunamoos on alati pudru peal head ;-)

See suitsulõhekeem on üks mu enda lemmikuid ja kuigi see on igati mõnus hommikukohvi kõrvale leivale määrimiseks, sobib see tegelikult ideaalselt igal kellaajal söömiseks, nt suupisteks õhtul veini või õlle juurde, kartulitoitude (eriti suvise värske keedetud kartuli) lisandiks vmt ;-) Eriti hea on see kuumsuitsu lõhe v forelliga, kuid tegelikult sobivad mitmed muud kaladki. Pildile sättisin aga lõhekreemi juurde oma lemmik trsitrusepressi (Fiskars), mis mul juba mitu kuud peaaegu igapäevaselt köögis abis on :)

Suitsulõhekreem

300 g kuumsuitsu lõhet või forelli
70-80 g paksu hapukoort
1 tl riivitud mädarõigast või mahedamat sinepit
poole sidruni mahl ja peenelt riivitud koor
väike punt värsket tilli
soovi korral hakitud murulauku või pisut lehtpeterselli
soola, musta pipart

Tükelda suitsulõhe ja töötle pool sellest koos hapukoore ja mädarõika või sinepiga kreemiks, maitsesta musta pipraga, vajadusel ka soolaga. Sega hulka sidrunimahl ja -koor, ülejäänud suitsulõhe tükid ja peeneks hakitud till. Soovi korral lisa veel maitserohelist ning maitsesta soola ja musta pipraga. Kata kauss kilega ja hoia külmkapis. Serveerimisel haki peale tilli ja riivi soovi korral sidrunikoort, kõrvale võid asetada ka sidrunisektorid.

Krõbeda koorikuga pehme tatraleib

400 g toortatrajahu
100 g maisijahu
100 g gluteenivaba kaerajahu
1,5 tl soodat
1 tl köömneid või koriandriseemneid või paar peotäit muid meelepäraseid seemneid, nt kõrvitsa- v päevalille seemneid (soovi korral)
1 tl soola
6 dl või pisut rohkem keefiri

Sega sõelutud jahud kuivainetega, tee keskele süvend ja vala sinna nii palju keefiri, et saaksid segada kokku pehme kergelt kleepuva taina. Tõsta tainas vormi, mille ääred on võiga määritud ja jahuga üle puistatud ning põhjas on küpsetuspabeririba. Vormi kätega piklikuks, et tainas oleks ühtlaselt vormis, suru seda nurkadesse ja silu pind.

Küpseta ahjus 230 kraadi juures 15 minutit, seejärel alanda kuumus 180 kraadini ja küpseta veel 25 minutit kuni leib on ilusti kerkinud ja kuldpruuni koorikuga. Eemalda küpsetis kohe vormist ja lase restil jahtuda.  Auruahjus kasuta funktsiooni "niiskus keskmine" ja küpseta leiba 200 kraadi juures 15 minutit ja seejärel 150 kraadi juures 20 minutit. 

Hoia leiba õhukindlalt kilesse või paberisse mässituna toatemperatuuril ning tarbi kolme-nelja päeva jooksul. Kindlasti ära pane seda külmkappi, aga kui on oht, et leiba ei jõua ära süüa õigeaegselt, siis pane osa sellest sügavkülma. 

Järmine foto on küll täiesti asjassepuutumatu, aga see on lihtsalt eriti hämmastav, kuidas üks pisike kassike suudab end nii pikaks venitada, et ulatub oma käppadega suisa u 80 cm kõrgusele söögilauale. Aga kui midagi head süüakse, siis on sellest ju igal juhul vaja osa saada, vähemalt pilk peale visata ... ;-) 

Brokoli- lillkapsa salat läätsedega ehk alustame aastat tervislikult!!! :)

Loodan, et uus aasta tuli suurepäraselt ja aina paremaks läheb! :) Soovin kõigile superlahedat, rõõmsat ja edukat aastat, milles omajagu uusi põnevaid maitseelamusi, ägedaid reise ja lõbusaid hetki lähedaste ja sõpradega!!! Mina usun küll, et tuleb elu parim aasta ;-)

Et aga uusaastalubadusi oleks kergem täita, siis alustame kohe ühe tervisliku aedviljatoiduga. See soe ja toekas salat sobib erinevate liharoogade (sh nt ahjus küpsetatud krõbeda nahaga pardikoibade) juurde, samuti täiesti eraldi eineks. Kui sööd salatit omaette söögina mitte kõrvalroana, siis lisa meelepärast juustu (nt fetat, praetud halloumi't, mozzarella't), et salat veelgi paremini kõhtu täidaks. Veganid võivad aga juustu lisamata jätta.

Salati, mille idee autor on Jamie, teevad eriti toitvaks just läätsed. Need on valgu- ja mineraalainerikkad sisaldades kaaliumi, fosforit ja magneesiumi, samuti rauda, tsinki, vaske ja seleeni. Lisaks on läätsedes foolhapet ja B-rühma vitamiine ning seedimist soodustavaid lahustuvaid ja lahustumatuid kiudaineid, mis teeb nendest nii pühade ajal kui ka järgnevateks päevaseks ideaalse toidu.

Eriti head on selles salatis just kaaviari järgi nime saanud tavalistest läätsedest kõvemad ja väiksemad mustad Beluga läätsed. Need hoiavad küpsetamisel ilusti oma kuju ja tekstuuri ega muutu pudruseks. Täpselt nagu väikesed rohelised Puy läätsed, mis sisaldavad samuti tavaliste läätsedega vähem tärklist.

Köögiviljade küpsetamiseks soovitan aurutamist, sest nii säilib neis enim kasulikke aineid, kuid lisan igaks juhuks retsepti juurde ka selle, kuidas spargel- ja lillkapsast ahjus küpsetada juhul, kui auruahju ei ole.



1 keskmine (u 500 g) brokoli

1 keskmine (u 500 g) lillkapsas

extra virgin oliiviõli

puljongit

1 loorberileht

250 g Beluga või Puy läätsesid

1 sidruni mahl

2 peeneks hakitud küüslauguküünt
kuivatatud ürdisegu, tšilli(helbeid) vm meelepärast maitseainet

1 sl vedelat mett

paar peotäit hakitud lehtpeterselli

paar peotäit (u 50 g) röstitud seedermänniseemneid, piiniapähkleid või hakitud Kreeka pähkleid

1 pakk (150-200 g) tükeldatud fetajuustu või praetud halloumit või mõnda veganijuustu (soovi korral)

Auruta köögiviljad ahjus pehmeks. Võid brokolit ja lillkapsast ka röstida ahjus 220 kraadi juures 20-25 minutit maitsestades need eelnevalt soola ja pipraga ning segades läbi mõne lusikatäie oliiviõliga. 

Aseta puljong potti (250 g läätsede kohta kulub u 1 liiter), lase keema tõusta, lisa loorberileht ja läätsed, alanda kuumust ja keeda läätsesid madalal kuumusel 25-30 minutit, kuni need on läbi küpsenud kuid mitte päris pehmed, ja nõruta.

Sega sidruni mahl u 0,6 dl oliiviõli, mee ja peeneks hakitud küüslauguküüntega, maitsesta soola ja pipraga. Soovi korral lisa ka kuivatatud ürdisegu ja tšillihelbeid või muud maitseainet, vajadusel veel oliiviõli. Vala kaste aurutatud aedviljade peale ja sega läbi. Laota serveerimisalusele, lisa läätsed, hakitud petersell, seemned või pähklid ning soovi korral ka tükeldatud või praetud juust. Soovi korral jahvata peale musta pipart ja nirista veel oliiviõli.

•