Olen esimest korda elus Aosta orus Itaalias, mis on üks erakordselt lahe koht. Mitte ainult ajaloo, kultuuriväärtuste ja kliima poolest (siin mägedes saab suusatada, samas kui all on temperatuur mõnel päeval juba kahekümne soojakraadi ringis), vaid minu jaoks ikkagi eelkõige toidu ja veini osas. Selles kakskeelses piirkonnas on ka mõlema köögi mõjud tunda, kuigi Itaaliapärast toitu leiab siiski rohkem kui Prantsuse päriolu. Loomulikult on siin nii imelisi pagariärisid kui ka autentseid pererestorane ja rustikaalseid söögikohti (trattoria'd ja osteria'd), Michelini soovitusega toidukohtadest rääkimata. Mis on aga minu jaoks eriti huvitav, et lisaks tavapärastele roogadele leiab siinsete restode menüüst alati eraldi rubriigina ka polenta-toidud. Kunagine lihtne veest ja maisijahust talupojatoit polenta on ka pearoogade juures sagedane lisand.
Igal juhul nagu ikka oma Itaalia-reisidel, söön ma seekord igapäevaselt tohutus koguses saiatooteid alustades hommikusest krõbedast röstsaiast ja võisest croissant’ist lõpetades pasta või hiiglasliku panini’ga suusamäel ning erinevate saiakestega korvist õhtusöögi juures :) Aga kuna Eestis sellist tüüpi asju söön ikka väga vähe, siis naudin siin absoluutselt iga ampsu:) Ja magusaid asju naudis siin see-eest palju vähem kui Eestis, nii et mingi tasakaal ilmselt ikka on ;-) :D
Kui aga on soov nädalavahetusel (või - miks mitte? - ka nädala sees) minna loodusesse (nt metsa, rabasse vm mujale), siis tasub seal ka süüa teha, sest värskes õhus läheb kõht tühjaks, samas aga kõik maitseb seal eriti hästi. Mida ja kuidas valmistada, sellest räägivad spetsialistid viimases Nädalalõpuleht LP-s, nii et soovitan pilk peale visata ;-)
See on üks kiire ja kerge argiõhtuks sobiv toit. Kui soovid, asenda veiseliha kanaga; veganiversiooniks aga sobib liha asemele sellesse rooga väga hästi tofu.
Paksoi on toitainerikas, küpseb kiiresti ja seda on väga mugav kasutada. Kuigi see on nüüd enamikes poodides pidevalt saada, siis juhul, kui Hiina lehtnaerist siiski osta ei õnnestu, asenda see vili suhkruhernestega.
Võid kasutada nii tavalist kui ka vokpanni. Juurde sobib eriti hästi riis. Mina soovitan alati kasutada pruuni, punast vm täisterariisi, et saada võimalikult palju kasulikke aineid.
Vaja läheb:
300-500 g veise sise- või välisfileed
soola, musta pipart
õli või selitatud võid praadimiseks
2-3 keskmist küüslauguküünt
1 tšillipipar
1-2 cm jupp ingverit
1 väiksem või keskmine brokoli
2 keskmist (kaal kokku 250 g) paksoid
3 sl sojakstet
peotäis (musti) seesamiseemneid (soovi korral)
Lõika liha õhukesteks viiludeks või tükkideks. Maitsesta soola ja pipraga.
Puhasta küüslauguküüned ja haki peeneks. Lõika tšilli õhukesteks viiludeks. Kui soovid vähem vürtsikamat, siis eemalda piprakaunast enne hakkimist selle sisu ja seemned.
Riivi ingver. Lõika brokoli väikesteks õisikuteks. Koori brokoli vars ja lõika see õhukesteks viiludeks. Lõika paksoi peeneteks viiludeks, aga hoia heledam varre osa ja roheline lehtede osa eraldi.
Kuumuta pannil õli või selitatud või (kuumus võiks olla üle keskmise kõrge) ja pruunista selles liha (kulub mõni minut). Tõsta liha pannilt, vala pannile õli või võid juurde ning prae selles küüslauku, tšillit ja ingverit 1-2 minutit.
Seejärel lisa paksoi heledam osa ja brokoli, vala peale 1-2 dl vett ning kuumuta 5-10 minutit kuni aedviljad on peaaegu pehmed ja vesi ära keenud. Nüüd lisa pannile paksoi roheline osa ja sojakaste. Kuumuta segades mõni minut. Lisa veiseliha tagasi pannile ja kuumuta ae-ajalt segades veel mõni minut.
Puista soovi korral peale (musti) seesamiseemneid ja paku kõrvale kas keedetud (täistera)riisi või meelepäraseid nuudleid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar