Kuulus Rootsi šokolaadikook Kladdkaka

Juuni esimesel nädalavahetusel käisime Stockholmis gurmeereisil, mis oli hoolimata külmast ilmast ning pidevast paduvihmast tõeliselt tore. Marju on juba väga põhjalikult sellest reisist kirjutanud, Katrin ja Piret ka. Ainuüksi pildid kõigi nende kolme loo juures on lihtsalt niiiiiiiiii ilusad, et tasub neid postitusi kasvõi lihtsalt vaadata, kui lugeda ei jõua;-) 

Mõlemal õhtud Stockholmis olid erakordselt lahedad, sest reede õhtul käisime ühe Michelini tärniga Matbarenis, millest mul siin mõni pilt, ja laupäeva õhtu veetsime Ami Hovstadiuse juures, kes oli külla kutsunud Rootsi toidu(aja)kirjanikke ning toidufotograaf Stefan Wettaineni. Marju on minu suureks rõõmuks kirja panud ka mõned Stefani nipid, millest minu jaoks oli eriti hea teada seda, et Stefan teeb samuti fotosid erineva suurusega avadega. Ma ise teen alati, kui aega on, samamoodi. Nt selle šokolaadikoogi pidin külla kaasa võtma ja me olime juba niigi hiljaks jäänud, niiet tegin kiirustades mõne klõpsu. Pärast aga vaatasin, et selle pildi/koogi puhul suur ava ennast üldsegi ei õigusta, vaid parem oleks olnud pildistada väiksemaga, et kook tervikuna oleks terav, mitte ainult üks tükk ja vaarikas paremal ääres:) Niiet kui oleks ava suurust muutnud ja mitu pilti teinud, sh ka väikse(ma)ga, oleks ehk parema foto blogisse saanud ... :)

Kõik laupäeva õhtul võõrustajate poolt valmistatud suupisted olid muidugi hästi maitsvad, aga "kummitama" jäi meid kõiki just toiduajakirjanik ja toitumisspetsialisti Anna Sjögreni küpsetatud traditsiooniline kook kladdkaka, mis on rootslaste üks lemmikuid. Kui koostisosade järgi võiks eeldada midagi keeksilaadset ja kuiva, siis tegelikult on kook pehme, niiske ja suussulav. Selle küpsetise omapära seisneb selles, et koostises ei ole kergitusaineid. Tõeliselt hea, eriti kui natukene alkoholi ja kohvi lisada;-) Kladdkaka tegemisõpetus on pärit siit ja pidi olema Arla veebilehel kõige otsitum retsept.

Mina muidugi tegin retseptis juba väikesed muudatused, kasutades nisujahu asemel rukkijahu (sobis väga hästi), lisasin kirsilikööri ja tegelikult suhkrukogust soovitan ka natukene vähendada - ma ise panen edaspidi 225 g asemel 200 g.

Eriti heaks teevad šokolaadikoogi lisandid, sest koogis endas midagi hapukat ei ole, mistõttu sobivad siia juurde ideaalselt igasugused värsked marjad ja toormoosid, nt maasika oma, samuti vaniljekaste v -jäätis. Mündilehtedega soovitan veel värskust juurde anda ning ongi jube hea ja lihtne magustoit valmis. Ja võid kindel olla, et vähemalt üks inimene seltskonnast küsib pärast retsepti;-)

Koogi jaoks läheb vaja:
100 g võid
2,5 dl (225 g) suhkrut (pool sellest tume muscovado)
2 muna
90 g nisujahu (kasutasin rukkijahu)
45 g kakaopulbrit
2 tl vaniljesuhkrut

Soovi korral võid lisada:
2 spl alkoholi (nt cointreau, frangelico vm)
2 spl kanget külma kohvi
hakitud pähkleid v mandleid ja/või šokolaaditükke

Sulata või ja lase sellel u 10 minutit jahtuda. Lisa suhkur ja munad ning sega ühtlaseks. Sega jahu kakaopulbri ja vaniljesuhkruga ning lisa seejärel läbi sõela ülejäänud tainale. Sega ühtlaseks ja lisa meelepärased lisandid - mina panin seekord 2 spl kirsilikööri. Tõsta tainas võitatud ja jahuga (sobib ka mandlijahu) ülepuistatud v küpsetuspaberiga kaetud 24 cm läbimõõduga vormi ning küpseta 175 kraadi juures 15-20 minutit.

• 
  

Koorelikööriga tiramisu

Kuigi klassikaline amarettoga tiramisu mulle väga meeldib, on vahelduse mõttes koorelikööriga variant ka täitsa tore:) Mul on blogis küll erinevaid variatsioone tiramisu teemal, kuid päris klassikalist tiramisu(t)* veel ei olegi .... aga küll see "viga" saab ka varsti parandatud!:)

*Konsulteerisin eile  keele-ekspert Marjuga ja osastvas käändes võib öelda nii tiramisu kui ka tiramisut - mõlemad variandid on korrektsed:)

Mulle meeldib tiramisu teha kas kohupiimapasta v mascarpone v nende kahe seguga, sest nende mõlema maitse on eriliselt hea. Mascarpone on mu suur lemmik ja ma ei tea ise ka, kuidas mulle selle maitse nii väga meeldib, kui samas vahukoort ma üldse ei armasta, va juhul, kui vahukoor on panna cotta v crème brûlée sees. Sellisel juhul on vahukoort kuumutatud ja selle maitset enam tunda ei ole:) Naljakas, et kuigi vahukoor on väiksema rasvasisaldusega kui mascarpone, on vahukoore maitse minu jaoks kuidagi rasvane:) Aga noh, maitse üle loomulikult ei vaielda, niiet igaüks saab teha tiramisut vastavalt oma maitsele - miks mitte kreemile ka vahukoort lisada, kui soovi on:)

Kõige olulisem on minu arvates tiramisu juures alati see, et küpsised/biskviit selles oleks piisavalt läbi imbunud, niiet need "sulavad" kreemiga üheks. Pmst ei ole õige tiramisu puhul üldse aru saada, et selles biskviit on, küll on aga tugev kohvi ja amaretto maitse. Praegune tiramisu ongi peaaegu selline, ainult et amaretto asemel on kooreliköör.

Üks asi, mida ma alati teisiti teen, kui klassikalised resteptid ette näevad, on munavalgete kreemile lisamine. Reeglina segatakse mascarpone hulka vaid munakollased, aga mulle meeldib ka valged eraldi ära vahustada ja kreemile lisada - jääb õhulisem.

Laste jaoks ei ole see magustoit ilmselt parim valik, sest sisaldab päris palju nii likööri kui ka kohvi:) Head tiramisu süües saab aru, miks itaallased sellise nime on magustoidule pannud:) Tirami su tähendab sõna sõnalt "tõsta mind üles", ülekantud tähenduses "tee mind õnnelikuks", ja siit saab küll sellise doosi nii kofeiini kui ka alkoholi, et kohe iga ampsuga tunned, kuidas energia tuleb ning tuju järjest paremaks läheb. Mind teeb tiramisu söömine küll õnnelikuks, niiet nimi on täitsa täppi:):):)

Minu arvates on see magustoit täiesti ideaalne nädalavahetuse hommikusöögiks, kui just ei pea autoga sõitma:):):) Mul on blogis paremal pilvekeses nüüd kategooria "hommikusöök" ja olin postitust kirjutades ikka tõsise dilemma ees, kas mitte seda ka ära märkida, sest mulle tõesti meeldib tiramisut hommikul süüa, aga otsustasin siiski korralikke inimesi segadusse mitte ajada:) Seda enam, et tegelikult on ju tiramisu iga kell hea ;-)

Homme hommikuks teen igal juhul uue portsu valmis ;-) Ilusat nädalavahetust kõigile!!!!

Põhi:
2 muna
0,7 dl suhkrut
2 kuhjaga spl kartulijahu
1 spl naturaalset kakaopulbrit
0,5 tl küpsetuspulbrit

Immutamiseks:
1,5 dl jahutatud kanget kohvi
0,5 dl koorelikööri (mina kasutan iirikreemi-maitselist koorelikööri)

Kreem:
2 muna
0,7 dl koorelikööri
0,7 dl suhkrut
500 g mascarpone't

Peale:

noaga tõmmatud šokolaadilaaste v läbi sõela raputatud naturaalset kakaopulbrit (aga miks mitte ka mõlemat!?) :)

Põhja jaoks vahusta toasoojad munad suhkruga. Sega ülejäänud koostisosad omavahel, sõelu munavahu peale ja tõsta õrnalt segamini. Kalla taigen võiga määritud(!) küpsetuspaberiga vooderdatud 24 cm läbimõõduga vormi ja küpseta ahjus 225 kraadi juures u 8-9 minutit kuni sissetorgatud tikk jääb kuivaks. Kummuta põhi vormist välja suhkru v kakaopulbriga kaetud küpsetuspaberile ja lase jahtuda.

Lõika põhi horisonaalselt kaheks, pane kausi v vormi põhja v taldrikule pool tordipõhjast ning immuta poole kohvi-likööri seguga. 

Täidise jaoks vahusta munakollased suhkruga heledaks vahuks ning seejärel lisa vispliga segades kooreliköör ja mascarpone. Vahusta munavalged ja sega õrnalt mascarpone-segu hulka.

Pane pool kreemist immutatud tordipõhjale, seejärel kata see tordipõhja teise osaga, immuta ülejäänud immutusvedelikuga ning kata mascarpone-kreemiga. 

Pane kausile v vormile toidukile peale ja hoia tiramisu üleöö külmas. Enne serveerimist raputa läbi sõela peale naturaalset kakaopulbrit v tõmba noaga šokolaadilaaste. Eriti hea on tiramisu koos värskete maasikate v vaarikatega.

Sellest tiramisust jätkub ... mmmm ... kahele ... :)

Rabarberimagustoit kohupiimakreemiga

Sel viisil hautatud rabarber sobib imehästi ka pavlova peale hapuks vahekihiks sidruni- vm võide asemel, eriti juhul, kui koogi peale teha vaniljekreem:) Aga niisama kas kohupiima-vahukoore vahu v lihtsalt kohupiimaga on see ka hästi mõnus magustoit, mille valmistamiseks kulub u 15 minutit, sest rabarber on juba u 5 minutiga parajalt pehme. See roog on kohe nii lihtne ja kiire, et olen viimaste päevade/nädala jooksul seda juba mitmeid kordi teinud:) Ja kui vahukoore-kohupiima kreemi asemel süüa  apelsinimahalas ja rummis hautatud rabarberit ainult kohupiimaga, siis ikka üsna lahja ka, niiet sobib magustoiduks kõigile, kes lähenevat rannahooaega silmas pidades kooki ei söö :)

Rabarber:
400 g (u 5 vart) rabarberit
4 spl pruuni suhkrut
2 spl rummi vm kanget alkoholi (soovi korral)
1 apelsini mahl (soovi korral ka peenelt riivitud koor)

Lõika rabarberivarred pikuti pooleks ja siis u 2 cm pikkusteks juppideks. Pane rabarber koos suhkru, rummi ja apelsinimahlaga potti ning kuumuta madalal kuumusel u 5 minutit kuni rabarber on pehme aga ei ole lagunenud (on endiselt ilusti ühes tükis). Kui sulle meeldib krõmps rabarber, siis kuumuta vähem:) Lase natukene jahtuda, seejärel võta rabarber potist välja. Kuumuta vedelikku potis suuremal kuumusel kuni selle konsistents on siirupine. Jahtunud rabarber jaga nelja  kausi v pokaali vahel.

Kohupiimakreem:
200 g vahukoort ja 300 g kohupiimapastat VÕI
600 g kohupiimapastat
4-6 spl suhkrut
1 tl vaniljeekstrakti

peotäis kergelt röstitud mandlilaaste
kaeraküpsiseid (soovi korral)

Vahusta vahukoor suhkruga, sega õrnalt kohupiimapasta ja vaniljeekstraktiga. Võid kasutada ka ainult kohupiimapastat v nt vaniljemaitselist kohupiimapastat - sel juhul lisa suhkrut max 1-2 spl. Kata rabarberid vahukoore-kohupiimapasta vahuga v kohupiimapastaga, puista peale röstitud mandlilaaste ja nirista peale aplesinimaitselist rabarberisiirupit. Soovi korral pudista peale küpsisepuru, nt Digestive'i v kodumaiseid kaeraküpsiseid.

Maasika-semifreddo

Kuigi rabarber ei ole praegu enam nii õrn kui noorukesed kevadised varred ja vajab juba koorimist, siis rabarberimagustoite tuleb blogis sel hooajal kindlasti veel:) Praegu aga vahele üks maasikaretsept, sest maasikaaeg möödub Eestis alati kui unenäos. Mul on alati tunne, et alles sai Jaanipäeva paiku esimesi suuri ilusaid magusaid maasikaid ja juba ongi peenralt viimased pisikesed maasikaraasud kokku korjatud. Kodumaiseid maasikaid jätkubki paraku ainult u paar nädalat ehk maasikaaeg on Eestis nii üürike, et hakkan juba tasapisi ka maasikaretsepte blogisse panema, et kui saabub hetk, et "tähelepanu, valmis olla, start!", siis on juba lemmikud välja valitud:)

Eelmisest aastast on mul blogis juba üks maasikakook ning mõned maasikatega imehästi sobivad juustukoogid nagu nt see, see, see ja see. Muidugi soovitan valmistada ka ühte mu enda lemmik-magustoitudest ehk maasika-rabarberi-ingveri kisselli kohupiimakreemiga ja mandlilaastudega kreemjat vaniljemaitselist kohupiimakooki. Või siis hoopis panna cottat maasikakastmega:)

Semifreddo on mõnusalt värskendav ja jahutav maasikamaius, mis sobib nii kuumal suvepäeval nautimiseks kui ka õhtuse grilli lõpetuseks. Sellest kogusest jätkub u 10-le. Ja seda on äääääääärmiselt lihtne teha!:):):)

Semifreddo: 
300 g maitsestamata kohupiimapastat
200 ml vahukoort
4 spl amarettot
150 g suhkrut
300 g maasikaid

Haki maasikad, sega need kausis rummi ja suhkruga ning lase vähemalt 1 h maitsestuda. Sega  maasikad ja välja tulnud mahl vahustatud vahukoore ja kohupiimapastaga. Pane toidukilega vooderdatud u 1 liitri suurusesse vormi, kata vorm toidukilega ja lase üleöö sügavkülmas seista. Serveerimiseks kummuta vaagnale, lõika kuuma vette kastetud noaga viilud ja serveeri koos värskete maasikate v maasikakastmega.

Rabarberi-kohupiima kook

Seekord lihtsalt tahtsin proovida, kuidas jäävad koogi peal sellised korrapäraselt laotud rabarberiviilud:) Mugavam on küll süüa väikeste rabarberitükkidega kooki, aga viiludega kook on ilmselt veits efektsem, sest inimestes tekkis kohe selline "vau" reaktsioon, mida "tavalise" rabarberikoogi puhul ei teki (vähemalt mitte enne koogi maitsmist) :) 

Küpsetasin koogi 12x38 cm piklikkusse vormi, aga väga hästi sobib selle jaoks ümmargune 23-24 cm läbimõõduga vorm. Kohupiima võib sellisel juhul panna 500 g ja suhkrut ka maitse järgi natukene rohkem, kui retseptis kirjas. Rabarberid võib ümmarguse koogivormi puhul samuti natukene rohkem lisada, lõigates need tavalisteks õhukesteks tükkideks ning lihtsalt koogile puistata. Mina teengi muidu alati nii:)

Selle koogi jaoks sobib hästi paksem (rasvasem) kohupiim. Kasutasin seekord kitsepiimast valmistatud kohupiima, aga Saidafarmi oma oleks selle koogi puhul samuti ideaalne.

Põhi:
2,5 dl nisu- v riisijahu (kasutasin riisijahu)
85 g võid
2 spl suhkrut
1 muna
noaotsatäis soola

Pane jahu, suhkur ja sool köögikombaini, lisa külmad külma või tükid ning töötle puruks. Lisa muna ja töötle ühtlaseks. Võid taina teha ka noaga hakkides/lusikaga segades v kätega pudistades/sõtkudes. Suru tainas ettevalmistatud (st võiga määritud ja jahuga ülepuistatud) koogivormi põhja ja äärtele ja pane 10 minutiks sügavkülma. Seejärel torka tainas kahvliga tihedalt läbi ja küpseta 200 kraadi juures 10 minutit. Võta vorm ahjust ja keera kuumus 180 kraadi peale.

Täidis:
2 muna
3 spl suhkrut
400 g kohupiima
1 tl vaniljeekstrakti

Kate: 
100 g rabarberit
0,5 tl kaneeli ja 1 tl pehmet pruuni suhkrut (soovi korral)

Sega täidise ained kokku ja vala segu eelküpsetatud põhjale. Lõika rabarberivarred pikuti pooleks v neljaks ja siis meelepärase pikkusega juppideks. Kata kohupiimasegu peenikeste rabarberiribadega ja puista soovi korral peale kas kaneeli v kaneeli ja pehme pruuni suhkru segu. Küpseta 180 kraadi juures u 40 minutit. Kõige parem on kook ilmselt samal päeval:)

Praetud halloumi tomatisalsaga ja kutse grillima

Kõigepealt soovisin rääkida ühest toredast grilliõhtust, mis toimub 18. juunil kell 17.00 Food Studios. Koos Mari-Liisi, Tuuli, Juta ja Liinaga grillime koos igasuguseid häid asju (nt kanasüdameid, seafileed, vutti, ananassi, arbuusi jm), õpetame marinaade tegema ning jagame oma nippe ja retsepte kõigile kohalolijatele. Eriti meeldib mulle aga see, et kõik valmistatud toidud saavad kohaolijad ära süüa:):):)

Üritus on tasuta ja OLETE KÕIK OODATUD OSALEMA!!! Selleks tuleb end grilliõhtu Facebook'i lehel registreerida. Kahjuks on kohtade arv piiratud, niiet soovitan kiire olla - hästi tore oleks ju ka päriselus kokku saada! Ma oleks tõesti kohe väga õnnelik, kui saaks mõne (püsi)lugejaga, keda ma veel ei tunne, juttu rääkida:)

Kuna algamas on maasika-aeg (jessss!!!!!), siis magustoiduks grillin seekord maasikaid. Juta teeb seda ka, aga hoopis teistmoodi, niiet kaks põnevat ja lihtsat hooajalist magustoidu retsepti kohe ühe hoobiga:) Enne maasikaid aga pakun vürtsikas kookospiimamarinaadis kana ning grillitud halloumi ja aprikoosi salatit.

Et aga halloumi on väga hea ka praetuna, siis täna panen siia kirja ühe mõnusa suvise retsepti vürtsika tomatisalsaga (muudatustega retsept on ajakirja Woman& Home, Feel Good Food värskest numbrist). Salsa on eriti hea, kui seda valmistada küpsetest tomatitest ja sobib ideaalselt ka grill-liha ja vorstide juurde. Aga halloumiga (olgu siis praetud v grillitud) on see ikka kohe väga hea ja ei sa jätta mainimata, et salsat on hästi lihtne teha ka;-)

500 g halloumit
u 2 spl õli ja musta pipart

Tupsuta halloumi majapidamispaberiga korralikult kuivaks ja lõika u 1 cm paksusteks viiludeks. Kuumuta pannil õli, keera kuumus keskmise peale ja prae halloumi mõlemalt poolt kuldpruuniks. Jahvata peale musta pipart.

Tomatisalsa:
6 kooritud küpset tomatit
1 (punane) sibul
1 tšillikaun
1 küüslauguküüs
peotäis värsket koriandrit v rohelist sibulat
1 sidruni v laimi mahl
soola

Haki sibul, küüslauk, koriander v roheline sibul ja tšilli peeneks, tükelda tomat ja sega kõik kokku, maitsesta soolaga.

Tomati koorimine on imelihtne:) Lõika tomatil noaga ringselt ära roheline varre kinnituskoht ja tee sinna rist (u 1-2 cm igas suunas). Lase vesi potis keema minna ja pane tomatid sisse. U 30 sek pärast tõsta tomatid vahukulbiga jääkülma vette (hea oleks, kui saad mõned jääkuubikud vette panna, et vesi oleks võimalikult külm). Tõmba noaga tomatil nahk pealt ära - see tuleb ülikergelt ilma koorimiseta, pigem ise koorub:)

Peatse kohtumiseni! :)

PS Ja taldrikute eest aitäh Marjule, kellel need suveks Saaremaale kolides üle jäid:)

Rabarberikook martsipani ja beseega

Martsipan ja rabarber koos on superhead ning besee omakorda paneb veel I-le täpi peale:) Rabarberikook on parajalt mahlane, hapu ja magus - nagu üks hea kook olema peab:) Ma armastan martsipani, niiet see kook on üks mu rabarberihooaja lemmikuid, kuigi vist kõige rohkem meeldib mulle ikkagi kohupiima-juustukook:) 

Põhi:
2,5 dl nisu- v riisijahu (kasutasin riisijahu)
3 spl suhkrut
85 g võid
2 munakollast
noaotsatäis soola

Täidis:
100 g martsipani
2 munavalget
5 dl hakitud rabarberit
1 dl suhkrut
kaneeli (soovi korral)

Pane jahu, suhkur ja sool köögikombaini, lisa külmad võitükid ning töötle puruks. Lisa munakollased ja töötle ühtlaseks. Võid taina teha ka noaga hakkides/lusikaga segades v kätega pudistades/sõtkudes. Suru taigen ettevalmistatud 22 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja äärtele (u 1,5 cm kõrguselt) ja pane 10 minutiks sügavkülma. Seejärel torka taigen kahvliga tihedalt läbi ja küpseta 200 kraadi juures 10 minutit.

Täidise jaoks riivi martsipan, tükelda rabarber õhukesteks viiludeks ja vahusta munavalged. Sega rabarber riivitud martsipani, suhkru ja munavalgevahuga. Pane segu eelküpsetatud põhjale ja küpseta 20-25 minutit. Lase koogil enne lahtilõikamist jahtuda. Kõige parem on kook samal päeval, aga järgmiseks niikuinii ei jätku;-)

Astelpajusmuuti

Mõned asjad on nii elementaarsed, et neist on kuidagi naljakas blogida, umbes nagu praemuna v juustuvõileib. Või siis ei ole tegemist eriti retsepti moodi retseptiga (nt tomati- mozzarella salat). See siin on minu smuuti, mida ma teen vist enamikel hommikutel. Kui hommikul ei jõua või on keefir otsa saanud, siis teen marjasmuutit tavaliselt päeva jooksul või vahel hoopis õhtusöögiks. Mõnikord lisan ka peotäie kookoshelbeid. Viimasel ajal teen smuutit reeglina astelpajumarjadega, aga sobivad ideeaalselt ka kõik muud marjad, mida sügavkülmast parasjagu võtta on (mul lihtsalt on hetkel kõik muud peale astelpajumarjade otsa saanud):)

Blenderit kasutan ma just nimelt külmunud marjade pärast. Suvel, kui saab värskeid marju, siis teen banaani kas kahvliga pudiks või jätan üldse ära ja segan kõik ülejäänud koostisosad niisama kausis kokku. Sellisel juhul see muidugi smuuti enam ei ole, aga väga mõnus (hommiku)söök ikkagi;-) Blender on tegelikult hea ka linaseemnete tõttu, sest neid on kasulik süüa just purustatult, kuna nii saab organism kätte ka kõik nendes sisalduvad vitamiinid ja mineraalid, samuti muud kasulikud ained.

Nisu- ja kaerakliid sisaldavad küll mõlemad suures koguses kiudaineid, kuid toiteväärtuselt on  need päris erinevad, sest kaerakliides on ka vitamiine ja beta-glukaani, mis aitab alandada kolesterooli ja veresuhkrut. Mulle endale meeldivad kaerakliid nii maistelt kui tekstuurilt rohkem, aga seekord on smuuti nisukliidega.

Maca-pulber on üks igati huvitav (ja ilmselt väga kasulik) asi, mida ma lisan lihtsalt sellepärast, et mul seda kodus on:) Ja koju sattus mulle maca-pulber ühest ökopoest, kus ma lasin selle endale lihtsalt maha müüa, kui läksin hoopis muid asju ostma:) Aga müügijutt oli lihtsalt nii hea ja veenev, et poes olles tunduski, et tegemist on pmst imeravimiga, ilma milleta on raske elada. Ja ma ei välista üldse, et kui mul see pakk maca-pulbrit otsa saab, et ma siis kohe uut ei osta - pigem vastupidi:) Panin purgi maca-pulbriga igaks juhuks pildile ka, kui kedagi peaks huvitama, milline see välja näeb:) 

Vaja läheb:
1 banaan
2 peotäit külmutatud astelpaju- vm marju (otse sügavkülmast)
1 tl maca-pulbrit
1 spl linaseemneid
2 spl nisu- v kaerakliisid v kamajahu
1-2 dl keefiri v maitsestamata jogurtit (eriti kasulikud on bakteritega tooted, nt Hellus ja Gefilus)

Banaan tee väiksemateks tükkideks. Pane banaanitükid koos ülejäänud koostisosadega blenderisse ja töötle ühtlaseks. Jätkub ühele v kahele:)

Rabarberikattega toorjuustukook

See on üks hästi mahlane hapuka kaneelise kattega juustukook, mille koostisosad on (nagu ikka juhtub vahel) kokku saanud külmkapis olevate asjade ära kasutamise vajaduse tõttu. Rabarberikook on selle koogiga hästi sarnane, ainult et seekord on marjade asemel rabarber kaneeliga ja põhi on riisijahust:)

Põhi:
85 g võid
2,5 dl nisu- v riisijahu (kasutasin viimast)
3 spl suhkrut
1 muna
noaotsatäis soola

Täidis:
400 g toorjuustu
300 g vaniljemaitselist kohupiimapastat
3 suurt muna
100 g hapukoort
100 g kondenspiima (võid asendada suhkruga)
0,5 dl suhkrut
1 tl vaniljeekstrakti (soovi korral)

Kate:
300-400 g rabarberit
1 dl suhkrut
peotäis mandlilaaste
1 tl kaneeli

Katte jaoks tükelda rabarber (võid vaalt kasutada ka köögikombaini), sega suhkruga ja jäta sõelale nõrguma. Aseta sõel kausi kohale ja jäta väljavalgunud vedelik alles.

Pane jahu, suhkur ja sool köögikombaini, lisa külmad võitükid ning töötle puruks. Lisa muna ja töötle ühtlaseks. Võid taigna teha ka noaga hakkides v kätega sõtkudes. Suru taigen ettevalmistatud 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja ja äärtele (u 2 cm kõrguselt) ja pane 10 minutiks sügavkülma. Seejärel torka taigen kahvliga tihedalt läbi ja küpseta 200 kraadi juures 10 minutit.

Sega toasoe toorjuust kondenspiima ja suhkruga vispli abil ühtlaseks, sega hulka hapukoor ja kohupiimapasta, lisa munad ja vispelda ühtlaseks. Soovi korral lisa ka vaniljeekstrakti. Vala täidis eelküpsetatud põhjale ja küpseta 160 kraadi juures 30 minutit. Võta kook ahjust, pane peale nõrutatud rabarberitükid, raputa nendele kaneeli, puista peale mandlilaastud ning küpseta veel u 1 h. Keera ahi kinni ja jäta kook kuuma ahju seisma. Ava ahjuuks u poole tunni pärast ja lase koogil ahjus edasi jahtuda. Kui vorm  ei ole enam soe, siis pane see külma ja lase (üleöö) seista.

Rabarberitest väljavalgunud magusat vedelikku võid 1-2 spl rummiga pliidil natukene maha keeta ja  saadud siirupi koogi kõrvale serveerida.

Maailma ja Eesti 50 parimat restorani

Maailma parimad restoranid aastal 2012 said valitud juba umbes kuu aega tagasi, tabelit saab vaadata siin ja nt siin kirjutatakse natukene TOP-ist (kui peaks huvitama):) Noma sai juba kolmandat korda maailma parimaks restoraniks, kuid rekordiomaniku El Bulli viie esikoha löömiseni on siiski veel paar aastat aega:) Noma peakokk Rene Redzepi on muidugi juba ülemaailma kuulus ja siiani peale Julia Child'i, Alain Ducasse'i ja Ferran Adria ainus kokk, kes on ajakirja Time esikaanel olnud (btw, Ferran Adria on - õigemini oli - El Bulli peakokk). Siin nt on üks intervjuu temaga.

Nomal on "ainult" kaks Michelini tärni ja ka sellel aastal ei saanud resto kolme tärni, mis taanlasi väga häiris ja millest hästi palju ajakirjanduses juttu oli, sest asjaolu, et Michelini kohtunikud ei pea maailma parimat restorani kolme tärni vääriliseks, ei mahu taanlastele kuidagi hinge. Samas pole neil muidugi põhjust nuriseda, sest taanlane Rasmus Kofoed, kes võitis eelmisel aastal Bocuse D'Or'i, on nüüd oma Kopenhagenis asuva restoraniga Geranium jõudnud ka tabelisse (49.koht).

Heston Blumnethali kuulus Fat Duck langes esikümnest välja, see-eest aga tema teine resto Dinner, mis avati alles 2011.a. veebruaris, platseerub suisa 9.-ndal kohal ja sai ühtlasi ka uustulnuka auhinna.

Thomas Keller sai aga lisaks elutöö preemiale (ik Lifetime Achievement Award) ka oma 8-ndat aastat tabelis olnud restorani Per Se eest taaskord parima Põhja-Ameerika resto auhinna. Viimasel kahel aastal hoidis Põhja-Ameerika parima resto tiitlit Alinea Chicagos (ja siin üks intervjuu Alinea peakoka Grant Achatziga).

Et maailma parimates restodes süüa, ei pea alati reisima, sest tabelis uustulnukana 20.-nda koha saavutanud Stockholmi restoran Frantzn/Lindberg tuleb varsti Eestisse:) Lisaks märgiti see resto ära ka kategoorias one to watch ehk siis tasub silma peal hoida, sest on suuri asju oodata:) Märkimisväärne on, et ainult kahe tegutsemisaasta jooksul on nad saanud juba 2 Michelini tärni (sama palju, kui maailma parimal söögikohal Nomal):) Franzen/Lindebergis ei ole menüüd, vaid süüa tehakse igapäevaselt vabas vormis sellest, mida parajasti saada on, tekitades huvitavaid kooslusi ja intigeerivaid maitseid;-) Kuna resto on pisike, siis on kohti sinna päris raske saada. Peaaegu sama popp on 50 maailma parima söögikoha hulgas 41. kohal asuv Mathias Dalgreni restoran ühe tärniga sõsarkohas Matbarenis, mis on üks kolmest Rootsi söögikohast parimate tabelis ja reede õhtul käisime seal söömas. Tegelikult oleks see kogemus muidugi väärt eraldi postitust, aga ma panen esialgu mõne pildi vähemalt :)

Kui aga maailma parimate restoranide osas on pingerida teada, siis Eesti restoranid peavad seekord läbima veel nö teise hindamisvooru. Restoranitöötajate jt toiduga seotud inimeste hääletusetulemusena on küll selgitatud välja 50 parimat söögikohta, aga milliseks kujuneb lõplik järjestus, selgub alles oktoobriks. Kuna suvi on selline aeg, kus enamik restorane on külastajatest pungil ja asjad ei pruugi nii hästi sujuda (seda nii teeninduse kui ka köögi poolel), kui talvisel ajal, kus kliente võib olla restoranis mõningatel juhtudel vähem kui personali, siis on eriti oluline jälgida, et parimad restoranid sälitaksid oma taseme ka kiiremal ajal ja kavliteedis ei esineks kõikumisi. Restorane tuleb suvel testima ka välismaa toiduekspertidest koosne žürii ja nende antud hinded on samuti lõpliku tabeliseisu määramisel olulised.

Et aga klientidel oleks 50 parimat restorani/kohvikut lihtne tuvastada, siis kannavad selle au osaliseks saanud söögikohad alates 30. maist, mil hääletustulemused City Marinas välja kuulutati, oma uste või akende peal ning loodetavasti ka veebilehtedel sellist kleepsu

PS Kirjuatsin postitsue valmis ja istun praegu Kätrini ja Katriniga (toidublogijad) Stockholmis hotelli lobby's ja nemad leiavad, et ma peaks siia juurde lisama oma lemmikud Eesti restode hulgast, mida ma kindlasti soovitan:) Õnneks minu lemmik-restoranid (Põhjaka, Bordoo, Tchaikovsky, Moon, Leib Resto Aed, Alexander, Chedi jpt) on kõik ilusti tabelis sees, niiet mina soovitan selle kleepsu järgi söögikohti valida :):):)