On retsepte, mis jäävad kummitama või mida nähes sa kohe tead, et pead seda toitu tegema ...:) Lehitsed mõnda toiduajakirja v kokaraamatut, retsept jääb silma ning muudkui mõtled ja mõtled, kunas seda teha õnnestuks. Isegi, kui nägemisest tegemiseni läheb kaua aega nagu nt selle retsepti puhul ehk küpsetasin ajakirja eelmise aasta märtsinumbrist pärinevat rukkijahuga brownie't esimest korda alles selle aasta märtsi alguses, siis sa ikkagi tead, et tehtud see toit saab varem v hiljem (kasvõi paari aasta pärast):) Vahtrasiirupis ja õunaäädikas haudunud seakülje retsepti nähes oli samuti hetkega selge, et valmistamisele see meil kodus läheb:) Väikeste muudatustega retsept on Donna Hay juubelinumbrist.
Seakülje puhul on tegemist läbikasvanud suhteliselt rasvase lihatükiga, aga kõigil searasva pelguritel soovitan lugeda ühte huvitavat artiklit sellel teemal (tänud Tuulile selle jagamise eest!). Sealt lugesin oma suureks üllatuseks, et searasv pidavat nagu oliiviõligi olema enamjaolt monoküllastumata rasv, mis teeb sellest tegelikult tervisele kasulikuma rasvaine kui või, rääkimata igasugustest margariinidest jmt asjadest. Monoküllastumata rasvad ju aitavad teatavasti võidelda haigustega, parandavad insuliini tundlikkust ja vererõhku, tõstavad sportlikku suutlikkust, erinevalt küllastunud- ja transrasvadest, mis ladestuvad arterites, suurendavad südamehaiguste, kõrgvererõhutõve ja diabeedi riski, soodustavad rasvumist ja moodustavad kõhule polstri. Searasv teeb küpsetised (nt pirukataigna), samuti ahjujuurikad ja -kartulid krõbedamaks ning sobib tegelikult väga hästi ka või asemel leivale määrimiseks.
Ideaalne oleks muidugi seakülge küpsetada nii, nagu seda tehakse Põhjakal sealsete kokkade poolt pitsaahju põhimõttel ehitatud puuküttega ahjus, aga (linna)kodustes tingimustes tuleb paraku tavalise ahjuga läbi ajada... No tegelikult on see seakülg Põhjakal öö otsa 100 kraadi juures tavalises ahjus olnud ja saab selles puuahjus viimase lihvi ehk kerge suitsumeki ja krõbeda kooriku tänu searasvaga kastmisele:)
Kui aga öö otsa pole võimalust seakülge küpsetada, siis ühe alternatiivse variandi jaoks läheb vaja:
u 1,5 kg kondi ja nahaga seakülg
1 suur sibul
1 küüslauk
suur peotäis tüümianioksi
250 ml vahtra- või suhkruroosiirupit
250 ml õuna(siidri)äädikat
50 g pruuni roosuhkrut v -fariinsuhkrut
värskelt jahvatatud musta pipart ja soola
Soojenda ahi 180 kraadini. Pane sealiha nahk allpool kõrgete äärtega ahjupotti koos sektoriteks lõigatud sibula, pooleks lõigatud koorimata küüslaugu, tüümiani, siirupi, äädika ja pruuni suhkruga. Jahvata peale soola ja musta pipart ning pane potile kaan peale. Küpseta ahjus 2h, keera siis liha nahapool üles ning rösti veel u pool tundi, kuni liha on pehme ja kleepuv. Serveeri ahjus küpsetatud juurviljadega ja tõsta peale küpsetusvedelikku.
Ahjujuurikad tegin seekord niimoodi:
2 väikest peeti
1 väike kaalikas
3 suurt porgandit
5 küüslauguküünt
värsket v kuivatatud tüümiani v punet
u 2 spl oliiviõli v padri-, hane- v searasva
värskelt jahvatatud musta pipart ja soola
1-2 spl vahtra- või suhkruroosiirupit
Koori aedviljad ja lõika meelepärasteks tükkideks. Koori küüslauguküüned, lõika pooleks, eralda süda ja suru noaga lapiti puruks. Pane kõik aedvilajd ahjupotti v -vormi, lisa kas tüümianioksad v kuivatatud tüümian v pune, jahvata peale musta pipart ja meresoola ning tilguta kõik üle oliiviõliga v lisa rasva ja sega läbi. Võid rasvaine asemel kasutada ka liha küpsetamisvedelikku.
Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 45 minutit v rohkem, kuni aedviljad on sinu jaoks parajalt pehmed. Sega aeg-ajalt aedvilju, et need ühtlaselt küpseks. Ahjust välja võetud juurikatele tilguta peale vahtra- v suhkruroosiirupit ja sega läbi.