Vahtrasiirupis ja õunaäädikas haudunud seakülg ahjujuurikatega

On retsepte, mis jäävad kummitama või mida nähes sa kohe tead, et pead seda toitu tegema ...:) Lehitsed mõnda toiduajakirja v kokaraamatut, retsept jääb silma ning muudkui mõtled ja mõtled, kunas seda teha õnnestuks. Isegi, kui nägemisest tegemiseni läheb kaua aega nagu nt selle retsepti puhul ehk küpsetasin ajakirja eelmise aasta märtsinumbrist pärinevat rukkijahuga brownie't esimest korda alles selle aasta märtsi alguses, siis sa ikkagi tead, et tehtud see toit saab varem v hiljem (kasvõi paari aasta pärast):) Vahtrasiirupis ja õunaäädikas haudunud seakülje retsepti nähes oli samuti hetkega selge, et valmistamisele see meil kodus läheb:) Väikeste muudatustega retsept on Donna Hay juubelinumbrist.

Seakülje puhul on tegemist läbikasvanud suhteliselt rasvase lihatükiga, aga kõigil searasva pelguritel soovitan lugeda ühte huvitavat artiklit sellel teemal (tänud Tuulile selle jagamise eest!). Sealt lugesin oma suureks üllatuseks, et searasv pidavat nagu oliiviõligi olema enamjaolt monoküllastumata rasv, mis teeb sellest tegelikult tervisele kasulikuma rasvaine kui või, rääkimata igasugustest margariinidest jmt asjadest. Monoküllastumata rasvad ju aitavad teatavasti võidelda haigustega, parandavad insuliini tundlikkust ja vererõhku, tõstavad sportlikku suutlikkust, erinevalt küllastunud- ja transrasvadest, mis ladestuvad arterites, suurendavad südamehaiguste, kõrgvererõhutõve ja diabeedi riski, soodustavad rasvumist ja moodustavad kõhule polstri. Searasv teeb küpsetised (nt pirukataigna), samuti ahjujuurikad ja -kartulid krõbedamaks ning sobib tegelikult väga hästi ka või asemel leivale määrimiseks. 

Ideaalne oleks muidugi seakülge küpsetada nii, nagu seda tehakse Põhjakal sealsete kokkade poolt pitsaahju põhimõttel ehitatud puuküttega ahjus, aga (linna)kodustes tingimustes tuleb paraku tavalise ahjuga läbi ajada... No tegelikult on see seakülg Põhjakal öö otsa 100 kraadi juures tavalises ahjus olnud ja saab selles puuahjus viimase lihvi ehk kerge suitsumeki ja krõbeda kooriku tänu searasvaga kastmisele:)

Kui aga öö otsa pole võimalust seakülge küpsetada, siis ühe alternatiivse variandi jaoks läheb vaja:

u 1,5 kg kondi ja nahaga seakülg

1 suur sibul

1 küüslauk

suur peotäis tüümianioksi

250 ml vahtra- või suhkruroosiirupit

250 ml õuna(siidri)äädikat

50 g pruuni roosuhkrut v -fariinsuhkrut

värskelt jahvatatud musta pipart ja soola

Soojenda ahi 180 kraadini. Pane sealiha nahk allpool kõrgete äärtega ahjupotti koos sektoriteks lõigatud sibula, pooleks lõigatud koorimata küüslaugu, tüümiani, siirupi, äädika ja pruuni suhkruga. Jahvata peale soola ja musta pipart ning pane potile kaan peale. Küpseta ahjus 2h, keera siis liha nahapool üles ning rösti veel u pool tundi, kuni liha on pehme ja kleepuv. Serveeri ahjus küpsetatud juurviljadega ja tõsta peale küpsetusvedelikku.

Ahjujuurikad tegin seekord niimoodi:

2 väikest peeti

1 väike kaalikas

3 suurt porgandit

5 küüslauguküünt

värsket v kuivatatud tüümiani v punet

u 2 spl oliiviõli v padri-, hane- v searasva 

värskelt jahvatatud musta pipart ja soola

1-2 spl vahtra- või suhkruroosiirupit

Koori aedviljad ja lõika meelepärasteks tükkideks. Koori küüslauguküüned, lõika pooleks, eralda süda ja suru noaga lapiti puruks. Pane kõik aedvilajd ahjupotti v -vormi, lisa kas tüümianioksad v kuivatatud tüümian v pune, jahvata peale musta pipart ja meresoola ning tilguta kõik üle oliiviõliga v lisa rasva ja sega läbi. Võid rasvaine asemel kasutada ka liha küpsetamisvedelikku.

Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 45 minutit v rohkem, kuni aedviljad on sinu jaoks parajalt pehmed. Sega aeg-ajalt aedvilju, et need ühtlaselt küpseks. Ahjust välja võetud juurikatele tilguta peale vahtra- v suhkruroosiirupit ja sega läbi.

Tervislikud trühvlid :)

Need kommid on parimad magusaisu-äravõtjad, aga samas igati tervislikud. Seda juhtub küll harva, et need kaks omadust on ühes asjad koos, aga kui tõesti on nii hästi läinud, siis tasub seda ära kasutada, onju!?:) Mina teengi neid trühvleid viimasel ajal iga nädal ja alati erinevalt, sõltuvalt sellest, mida kappides parasjagu on. Piltidel olevad trühvlid on tehtud mustadest ploomidest, mandlitest, goji marjadest ja röstitud sarapuupähklitest.

Vaja läheb:
200 g kuivatatud puuvilju v marju (jõhvikad, kirsid, mustiakd, aprikoosid, rosinad, ploomid, viigimarjad vm)
suur peotäis (u 15 g) goji marju
200 g mandleid v pähkleid (pistaatsia, sarapuu, Kreeka, India vms)
0,5 tl kaneeli
2 spl vahtrasiirupit v vedelat mett
kookoshelbeid (paar peotäit)

Töötle kuivatatud puuviljad ja goji marjad köögikombais pulse režiimiga ühtlaseks ja vala kaussi. Goji marjade asemel võid kasutada ka lihtsalt rohkem teisi kuivatatud puuvilju. Purusta pähklid köögikombainis peeneks ja lisa need puuviljasegu juurde. Eriti mõnusad on kommid siis, kui kasutada (kasvõi osaliselt) röstitud ja kooritud sarapuupähkleid. Lisa segule vahtrasiirup v mesi ja kaneel ning sega ühtlaseks. Vormi märgade kätega segust pallid ja veereta neid kookoshelvestes.

Retsepti kogusest saab u 30 trühvlit, hoida tasuks neid külmas.

Koorelikööriga toorjuustu-kohupiimakook

Viimasel ajal olen päris palju kordi iirikreemi-maitselist toorjuustu-kooki küpsetanud. Reedeks telliti minult üheks juubeliks seda suisa viis(!) tükki ja et lugupeetud juubilari sooviks oli kohupiimaga kook, siis sai pool toorjuustust kohupiimapastaga asendatud ja retsepti sellest tulenevalt veidikene muudetud. Panen muudatustega retsepti igaks juhuks kirja, sest äkki on teisigi, kellele meeldib kohupiimaga kook rohkem kui ainult toorjuustuga.

Ühtlasi on põhjus õpetada ka šokolaadilaastude tegemist, millega on hea torti kaunistada. Tumeda šokolaadiga kaunistamise tõttu aga mõtlesingi asendada koogipõhjas iirikreemimaitselised küpsised hoopis šokolaadi omadega. Aga loomulikult võid kasutada ükskõik milliseid meelepäraseid v kodus kapis olevaid küpsiseid (miks mitte nt Digestive'i v kondenspiimamaitselisi). Lihtsalt koos tumedast šokolaadist kaunistustega paistsid šokolaadiküpsised seekord hästi sobivat. Ja minu arvates on see kook koos tumeda šokolaadiga kohe eriliselt hea:)

Iirikreemimaitselise likööri (e Baileys'e) asemel võid kasutada ka muid analoogseid koorelikööre. Kuna pärast reedest tordirallit sai viimanegi tilk Baileyst kodust otsa, siis proovisin teha Vana Tallina šokolaadimaitselise koorelikööriga ja tulemus oli samuti igati hea:)

Põhi:
180 g šokolaadimaitselisi küpsiseid
1 kuhjaga spl tumedat rafineerimata roosuhkrut v fariinsuhkrut
70 g sulatatud võid

Täidis:
300 g toorjuustu
300 g vaniljemaitselist kohupiimapastat
4 spl suhkrut
4 muna
4 kuhjaga spl hapukoort + 2-3 spl hapukoort koogi peale pärast ahjust välja võtmist
150 ml Baileys likööri

Kaunistuseks (soovi korral):
100 g tumedat šokolaadi
0,5 tl kookos- vm toiduõli (soovi korral, et šokolaadi vedelamaks teha ja läiget anda)
värskeid maasikaid

Purusta küpsised, sulata või ja sega koos tumeda pehme suhkruga ühtlaseks. Suru segu 24 cm läbimõõduga koogivormi põhja.

Vispelda toasoe toorjuust suhkruga kergelt ühtlaseks, lisa toasoojad hapukoor ja kohupiimapasta. Vispelda ükshaaval sisse toasoojad munad ning seejärel liköör. NB! Vispliga ei ole vaja otseselt vahustada, vaid pigem segada.

Vala täidis küpsisepõhjale ja küpeta ahjus 150 kraadi juures u 50 minutit. Lase lahtise uksega ahjus jahtuda ja taheneda vähemalt pool tundi ning määri seejärel koogi pinnale ühtlaselt hapukoor. Hapukoort tasub alati kohupiimaga kookide peale panna, et need kuivaks ei muutuks. Kõige parem on kook siis, kui see saab enne söömist üleöö külmas seista. Kaunista šokolaadilaastude, maasikate, granaatõunaseemnetega vms.

Šokolaadilaastude tegemise idee sain Donna Hay ajakirja juubelinumbrist ja see on täiesti geniaalselt lihtne moodus saada tordile efektsed kaunistused. Siin ma juba rääkisin, kuidas teha krobelise šokolaadiga kaunistusi, aga kodustes tingimustes on see proua DH meetod (minu jaoks vähemalt) oluliselt mugavam. Ühele koogile peale ja külgedele piisava koguse šokolaadilaastude saamiseks on vaja sulatada 100 g šokolaadi. Seejärel ajada see ühtlaselt laiali küpsetuspaberile (võta 1 leht, u 30X40 cm), panna peale teine küpsetuspaberileht ja tõmmata suure spaatli, joonlaua vmt asjaga pind siledaks. Keera paberid, mille vahel on šokolaad, u 2,5 cm rulliks, pane rull külmkappi ja hoia paar tundi külmas. Külmkapist võetud rull keera lahti, tõmba pealmine paber ära ja ongi šokolaadiribad valmis, mida saad vastavalt oma soovile koogile paigutada (ülejäänud puru saad samuti ära kasutada). Tõeliselt lihtne ja mugav:)

Alumisel pildil on šokolaadilaastud täpselt nii tehtud nagu ma kirjeldasin. Ülemistel piltidel oleva koogi puhul tegelikult ka, aga kuna ma kasutasin reedest ülejäänud šokolaadi, mille hulka lisasin piima, et seda uuesti üles sulatada, siis on need kaunistused natukene pehmemast šokolaadist, mida andis ka rulli keerata. Tavaliselt jäävad ülal kirjeldatud viisil tehtud šokolaadilaastud õhukesed ja kõvad nagu järgmisel pildil näha.

Peedipesto Mooni moodi

Paar kuud tagasi oli meil üks eriliselt tore õhtu Moonis, millest Tuuli on väga ilusti ja talle omase põhjalikkusega kirjutanud. Toitudest ma ei hakkagi ise enam rääkima, küll aga panen kirja Mooni perenaise Jana poolt õhtusöögi juurde valitud veinid, sest häid sommeljeesid on oluliselt vähem, kui seda nime kandvaid ja vastavat diplomit omavaid inimesi, niiet ehk on need asjatundja-soovitused veinide valikul abiks mõnele blogilugejale. Ja mis seal salata - endalgi hea teinekord spikerdada, kui on vaja mõnda nö kindla-peale-mineku veini;-) Mõlemad veinid sobivad erinevate toitudega igati hästi. Eriti muidugi meeldis mulle pearoogade juurde Jana poolt valitud punane Montepulciano vein, mille täisnimi on: Vino Nobile de Montepulciano DOCG 2007. Aga ka eelroogade juurde joodud Verdicchio viinamarjast vein (täisnimega Verdicchio dei Castelli di Jesi Classico Superiore DOC 2010 Macrina Garofoli, Marche) oli tõeliselt mõnus nii toitude kõrvale kui ka vahele rüüpamiseks:)  

Ise ma muidugi, arvestades selle õhtu pikkust, ei suutnud veinide nimesid nii detailselt meelde jätta, aga kuna veinid olid tõesti sellised, mida jooks hea meelega teinekordki, siis aitas mind täpsete nimetustega abivalmis ja särasilmne Jana. Väga kena temast!:) Kogu õhtusöök ja seltskond (Mooni Jana ja Roman ning blogarditest lauakaaslased) olid nii inspireerivad, et tekkis tahtmine hakata ise kodus erinevaid Mooni toite järgi tegema. Mari-Liis nt tegi Mooni kuulsat viinalõhet, mis on minu lemmik juba Mooni algusaegadest. Vahepeal käis see lõhe küll puhkusel, aga õnneks on rahva tungival soovil taas menüüs. Ja eriti lahe on see, et Roman Zaštšerinski jättis Mari-Liisi postituse juurde ka Mooni viinalõhe PÄRIS retsepti, niiet igaüks saab kodus ise järgi teha, kuigi teades Mari-Liisi asjatundlikkust kalade osas, usun, et tema variant on samuti väga hea:) 

Piret aga tegi Mooni-ainetel tatrajahust pliine, mille piltide vaatamine on isegi täiskõhuga piin ja vägisi meenuvad Moonis pakutavad mõnusad soojad pliinid hakitud sibula, hapukoore ja siiamarjaga. Pireti retsept on ainult tatrajahuga, mistõttu sobib see ideaalselt ka gluteenitalumatusega inimestele. Ja sarnaselt Mooniga on Piret teinud kiirkääritust ehk kasutanud õlut, mis on minu arvates täiesti geniaalne nipp! Soovitan igal juhul proovida:) Kui mul kodus tatrajahu oleks, siis oleksin hetkel juba pliidi ääres:)

Mina ise aga ei hakanudki midagi leiutama, sest olin tegelikult juba ammu plaaninud valmistada peedipestot Eesti Ekspressis sügisel ilmunud Roman Zaštšerinski restepti jägi. Moonis pakutakse seda nt lisandiks veiseliha juurde. Ma ise olen peedipestot teinud teistmoodi ja pean tunnistama, et retsepti järgi pestot teha ehk kõiki koostiosi täpselt ära kaaluda on sama raske, kui pestoretsepti kirja saada:) Aga hakkama ma Romani peedipestoga sain - olen enda üle igati uhke!:D - ja tulemus oli väga hea:) 

Vaja läheb:
200 g peeti
1 küüslauguküüs
20 g parmesani
50 g extra virgin oliiviõli
20 g metsapähkleid (kasutasin röstitud ja kooritud pähkleid)
soola
2-3 pipraveski ringi musta pipart
veits sidrunimahla

Koori ja viiluta peet ning küpseta 180 kraadises ahjus 20 minutit. Mina kasutasin niimoodi ahjus küpsetatud peete. Jahuta ning töötle blenderis v köögikomainis koos kõigi teiste koostisosadega ühtlaseks. Maitsesta soola, värskelt jahvatatud pipra ja sidrunimahlaga.

Mulle meeldib peedipestot süüa tatra ja kinoaga, tõmmates noaga peale veel parmesanilaaste ning tilgutades oliiviõli. Ja väga hea on see pesto ka röstleival ja sinna peale kuluvad muidugi ka parmesanilaastud v juustuviil marjaks ära:)

Ahjupeedi-mozzarella pirukas

Ahjus küpsetatud peedid on niiiiiiii head, et mina söön neid lihtsalt tükkide kaupa ilma midagi lisamata:) Kui ma eile peete Tartus küpsetasin, siis ka mu ema ja Karina sõid ahjupeete täpselt sama hea isuga, niiet ilmselt on see peedi-armastus meil ikka perekonna "viga":) Kui sa tahad lihtsamalt ja kiiremalt läbi ajada, siis võid piruka tegemisel kasutada ka keedupeeti v siis peedi niimoodi ahjus koos koorega ära küpsetada. Sellisel juhul aga maitsesta pirukat kindlasti soola ja pipraga.

Kõige paremaid ahjupeete saab nii, et tuleb kõigepealt peedid pesta, ära koorida ja tükeldada ning panna koos küüslauguviilude ja värske tüümianiga fooliumisse. Iga fooliumitüki sisse aseta üks tükeldatud peet, üks väike peenelt hakitud v viilutatud küüslauguküüs ja mõned tüümianivarred. Nirista peale oliiviõli, jahvata musta pipart ja soovi korral ka soola ning keera fooliumi otsad kokku. Tõsta peedid ahjuvormi v -plaadile ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 1 tund kuni need on pehmed.

Mina küpsetan sel viisil tavaliselt kohe terve ahjuplaaditäie peete, sest lisaks niisama söömisele on neid hea panna salatite, pirukate ja suppide (nt selle peedisupi) sisse, samuti võib teha peedipestot.

Põhja tegemisel kasutasin seekord ära eelmise päeva lõunasöögist järele jäänud keedetud kartulid, aga kui sul selliseid ülejääke külmkapis ei ole, siis võta nt see retsept asendades soovi korral nisujahu kas osaliselt v täielikult rukki- v täisteranisujahuga. Kui aga paar väikest keedukartulit on külmkapis olemas, siis saad taigna teha nii:

150 g rukkijahu

80 g võid

2 väikest keedetud kartulit (kaalusid kokku 100 g)

soola, värskelt jahvatatud musta pipart 

0,5 tl kuivatatud tüümiani, köömneid v punet

2 spl külma vett

Pane kõik ained köögikombaini, töötle ühtlaseks (pulse-nupp sobib hästi), tee taignast pall, keera see kilesse ja lase vähemalt 30 min külmkapis seista. Rulli külmast võetud taigen lahti ja aseta 24 cm läbimõõduga ettevalmistatud (st võitatud ja rukkijahuga ülepuistatud) vormi põhja ja servadele (u 1,5 cm kõrgused ääred). Võid taigna ka lihtsalt vormi suruda.

Täidis:

300 g ahjus küpsetatud peeti

1 suur punane sibul

250 g mozzarellat

soola, värskelt jahvatatud musta pipart (soovi korral)

balsamicokreemi

värsket tüümiani

Sibul lõika pooleks, siis peeneteks viiludeks ja prae madalal kuumusel või sees pannil klaasjaks (ära pruunista). Nõruta ja viiluta v rebi lihtsalt tükkideks mozzarella. Lõika küpsetatud v keedetud peedid õhukesteks viiludeks v tükkideks. Lao pool mozzarella kogusest piruka põhjale, kata peedi- ja sibulaviiludega. Maitsesta soovi korral soola ja pipraga. Puista aedviljadele tüümianilehti (väike peotäis) ning lao peale ülejäänud juustuviilud. Küpseta 190 kraadi juures ahjus u 30 minutit. Serveeri koos värske tüümiani (lehtede) ja balsamicokreemiga.

Rukki-brownie

Selle retsepti võtsin ajakirjast "Toit&Trend" ja tegelikult kandis see kook nimetust "rukkikrõbe brownie", kuna ma aga krõbedust ei suutnud brownie puhul tabada, siis jätsin selle osa pealkirjast välja, et mitte lugejaid eksitada:) Üldiselt täitsa mõnus, mahlane ja piisavalt šokolaadine kook, niiet võib teinekordki teha;-) Boonusena on tavapäraselt magusates kookides kasutatav rafineeritud nisujahu, mis on isegi kõrgema glükeemilise indeksiga kui valge suhkur, asendatud tervisliku rukkijahuga. Kuna rukkitera tuumast on idu ja kliisid raske eemaldada, on rukis väga toitainerikas,  sisaldades lisaks kaaliumile, rauale, magneesiumile, tsingile ja fosforile ka mõingaid B-rühma vitamiine:)

Igaks juhuks mainin ka, et mina kasutasin (tegelikult kasutan alati, st kõigis küpsetistes, kus rukkijahu vaja) täistera-rukkijahu. Kuigi retsept nägi ette 4,5-5 dl rukkijahu, panin mina 4 dl ja seda oli juba täiesti piisavalt. Arvan, et rohkem rukkijahu võib selle koogi natukene kuivaks teha, pigem võiks ehk veelgi vähemaga piirduda kui seekordne 4 dl. 

Sarapuupähklite asemel võid koogi sisse panna ka muid pähkleid, nt India, Kreeka v pistaatsiapähkleid, samuti mandleid. Kui aga lisad sarapuupähklid, siis toimi nendega eelnevalt nii nagu selles retseptis kirjas ehk rösti ahjus ja eemalda kestad.

Ilusa pildi eest aga aitäh Marjule! Sellel rukkijahust brownie'l oli nimelt austav ülesanne olla modelliks Marju poolt teistele toidublogijatele korraldatud fotokoolitusel. Aga me mitte ainult ei piirdunud selle koogi vaatamisega, vaid ikka sõime kõik ära ka, niiet julgen retsepti soovitada küll:)

Vaja läheb:
120 g (toasooja) võid ja 3/4 dl (maa)pähkli- v kookosõli VÕI 200 g võid
300 g tumedat šokolaadi (mul oli 60%-lise kakaosisaldusega)
3 suurt v 4 väikest muna
3,5-4 dl heledat v tumedat pruuni rafineerimata roosuhkrut v fariinsuhkrut (mul oli tumepruun roosuhkur)
3/4 dl kanget musta kohvi
4-5 dl rukkijahu (võid osaliselt nisujahuga asendada)
3/4 tl küpsetuspulbrit
100-150 g röstitud sarapuupähkleid

Sulata suuremas potis v kausis vesivanni kohal või, lisa õli ja võta pott v kauss pliidilt. Lisa potti/kaussi šokolaaditükid ja sega, kuni šokolaad on sulanud. Mina kasutasin ainult võid ja sulatasin selle koos šokolaadiga vesivannil.

Seejärel klopi hulka munad, suhkur ja kohv. Sega omavahel jahu ja küpsetuspulber ning lisa šokolaadisegule. Kõige lõpuks lisa pähklid (soovi korral tükeldatult).

Vala segu 20X30 cm fooliumiga vooderdatud vormi ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 30 minutit.

Astelpaju-šokolaadi trühvlid

Retsept on Põhjaka kokalt Joelilt, teostus minu ja Joeli poolt ning pildid tegin mina v Põhjaka kokk Märt (pole lihtsalt kindel, kes täpselt millise pildi puhul nupule vajutas):) Kuna Põhjaka on tänasel naistepäeval eriti popp koht, siis kõik hommikused trühvlid said lõuna ajal laiali jagatud ning tegin juba uue segu, mis veel ootab vormimist:) Ilusat naistepäeva kõigile!!! 

Trühvlid:

300 g tumedat 70 %-ilise kakaosisaldusega šokolaadi
200 g võid
3 muna
35 g tumedat rafineerimata roosuhkrut (meie kasutasime indiaani suhkrut)
35 g mandlijahu
35 g piima
35 g toorjuustu
astelpajunapsi
külmutatud astelpajumarju
naturaalset kakaopulbrit

Parima tulemuse saad, kui mandlijahu enne 200 kraadi juures ahjus u 5 min röstid. Kui mandlijahu ei ole, siis kasuta nisujahu v jahvata mandlitest kohviveskiga ühtlane jahu.

Või ja šokolaadi sulatada, munavalged vahustada kõvaks vahuks. Šokolaadisegu hulka segada suhkur, munakollased, mandlijahu, piim ja toorjuust (toorjuust enne piimaga ühtlaseks massiks segada). Viimasena lisada õrnalt spaatliga alt üles tõstes munavalgevaht. Saadud segu laotada ühtlaselt küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpsetada ahjus 150 kraadi u 10 minutit.

Ahjust võttes tuleb segule helde käega astelpajunapsi peale raputada

Tõsta segu plaadilt kaussi, kauss külma. Kui segu on piisavalt kõva, vormida pallid, sisse panna sügavkülmast võetud astelpajumari ja veeretada trühvleid kakaopulbris. Hoida külmas ja tarbida koos astelpajunapsuga :)

Quinoa ahjulõhe ja sooja sidrunikastmega

Kinoa (ik quinoa) e Tšiili hanemalts e "taimetoitlaste kaaviar" e "inkade kuld" on üks tõeliselt hea asi! Ehk on minu suure sümpaatia põhjuseks ka asjaolu, et nagu hiljuti teada sain, on kinoa kahe mu lemmik-köögivilja - peedi ja spinati - sugulane:):):) Aga kuigi ma natukene siin juba kinoa kasulikkusest rääkisin, ei saa siiski jätta kordamata, et kinoa sisaldab arvestatavas koguses rauda, fosforit, kaaliumi, magneesiumi ning muid vitamiine ja mineraalained ning selles on valku rohkem kui piimas. Lisaks on kinoas olemas peaaegu ideaalses vahekorras kõik kaheksa asendamatut aminohapet:) 

Mulle meeldib kinoa koos ahjus küpsetatud lõhega, millele sobib eriti hästi peale ülilihtne soe sidrunikaste. Seekord oli mul külmkapis üks kurk, aga selle asemel või koos sellega võid kasutada (kirss)tomatit, avokaadot, punast sibulat, ahjus küpsetatud peeti jmt, samuti võid teha sidrunikastme asemel hoopis jogurti-mündikastme. 

Alusta lõhe küpstamisest. Vaja läheb:

lõhefileed

heledat rafineerimata roosuhkrut

värskelt jahvatatud musta pipart ja meresoola

tilli

sidruniviile 

Võid lisada maitseks ka tillivarred, aga pärast küpsetamist viska need ära. Pane puhastatud lõhefileele, millel on luud keskelt pinsettidega välja tõmmatud, maitseained, till ja sidruniviilud, keera fooliumisse ning küpseta ahjus 100-170 kraadi juures pehmeks. Mida madalam temeperatuur, seda parem tulemus, aga kui sul pole aega, siis 170 kraadi juures kulub u 20 minutit, et lõhe oleks söömiseks parajalt küps. Õnneks ei ole fooliumis seda ohtu, et lõhe liiga kuivaks muutuks, aga ikkagi küpseta lõhet pigem vähem kui lauem - oluliselt parem on, kui lõhe jääb nö pooltoores kui see liiga kuivaks küpsetada...

Vaja läheb veel:

200 g kinoad
soovi korral puljongit
loorberileht
soola
tilli, rohelist sibulat, leht-peterselli
(ahjus küpsetatud) lõhet
värsket kurki

Kinoad tuleb enne toiduks tarvitamist külma vee all korralikult loputada, sest seemned on kaetud kibeda saponiinikihiga, mis kaitseb neid lindude ja putukate eest. Keeda quinoa vastavalt pakendi juhistele kas puljongis v vees pehmeks (kulub u 15 minutit). Pane keeduvette ka üks loorberileht. Mina kasutasin seekord sügavkülmast võetud pardipuljongit, aga aedvilja- ja kanapuljong sobivad samuti väga hästi. Pärast keetmist võid jätta veel natukeseks (u 10 min) kaane alla seisma, seejärel kurna vajadusel, eemalda loorberileht, maitsesta soolaga ja sega sisse hakitud roheline kraam (till, roheline sibul, petersell). Pane kinoa taldrikule, tõsta peale tükk ahjulõhet ja tõmba kurgist juustu- v aedviljakoorimisnoaga juurde värske kurgi laastud. Serveeri koos sooja sidrunikastmega.

Kaste:

suurema sidruni rivitud koor ja mahl

1 spl oliiviõli

2 spl heledat rafineerimata roosuhkrut

2 spl vett

soola, pipart

Pane kõik kastmeained väiksesse potti ja lase madalal tulel podiseda mõned minutid. Ära kaant peale pane ja sega aeg-ajalt kastet. 

Cao lau nuudliroog

Cao lau on üks Hoi An'i spetsialiteetidest, millest natuke kirjutasin ka Hoi An'i postituses. Et see on imemaitsev, siis jagan hea meelega ka cao lau retsepti. Tegevuskäik on jäädvustatud koos piltidega:)

Koostisosade nimekiri ise on järgmine (kuuele inimesele):
1 kg cao lau nuudleid (võib kasutada ka muid nuudleid)
1 kg sealiha
Marinaadiks:
2 kurkumi juure tükki
4 küüslauguküünt
5 sidrunheina vart
2 tl Hiina five spice segu
5 spl sojakastet
1 tl soola
1 tl musta pipart
1 spl pruuni suhkrut
cayenne'i pipart
mett
Serveerimiseks:
100 g cao lau riisikrõpse
idusid
värskeid ürte
laimi

Nuudlid supi jaoks ostetakse Hoi An'is turult, et need oleksid värsked, mitte kuivad nagu poes müüdavad. Kõik piltidel olevad nuudlid on riisijahust (st riisinuudlid); kollased on värvitud kurkumiga kollaseks, pruunid ehk cao lau nuudlid on aga tänu tuhale oma värvi saanud. Pmst on pildil olevad turul müüdavad nuudlid juba valmis keedetud, sest kodus tuleb need lihtsalt 30 sekundiks keeva vette panna ja ongi valmis. Igaüks saab neid nuudleid oma käega võtta, st kilekotti endale sobiva koguse tõsta :)

Cao lau nuudlid on pruunid tänu tuhastatud La Gai lehtedele. Tuhk pannakse vette ja riisinuudleid hoitakse selles pruuni värvi saavutamiseks üleöö.

Turult saime ka värske kurkumi, mis välimuselt meenutab natukene ehk ingverit ja galangali ning samamoodi tuleb seda koorida ka. Ainult et sisemus on kurkumikollane;-) 

Värske sealiha saime ka turult ja võtsime ikka korraliku pekiribaga tüki, mitte "tourist pork'i"

Kõigepealt tuleb sealiha tükid panna marinaadi, milleks tuleb sidrunhein peenelt hakkida. Kõige parem on sidrunhein enne lõikumist nuiaga pehmeks tampida. Kasutatakse ainult sidrunheina alumist osa ja enne tükeldamist tuleb paar välimist kihti eemaldada

Marinaadi jaoks tuleb hakitud sidrunhein, kurkum, tšilli ja küüslauk peeneks uhmerdada

Kui kõik ained on uhmris ühtlaseks pastaks muutunud, siis tuleb segu valada sealihale

ja lisada sool, pipar, Hiina 5-spice segu, mesi ja sojakaste

kõik hoolikalt läbi segada ja jätta seisma soovitavalt mitmeks tunniks kuni üleöö

Kui liha on saanud piisavalt marineeruda, siis tuleb lihatükid pannil õli sees mõlemalt poolt pruunistada, lisada vesi ja kogu marinaad ning jätta madalale kuumusele küpsema. Liha peab küpsema pehmeks ja selleks kulub u 45 minutit.

kui liha on pehme, siis lõigata viiludeks; küpsetamisevedelik läheb aga nuudlite peale

Nuudlid ja idud tuleb enne 30 sekundiks keeva vette panna (blanšeerida). Eriti mugav on seda teha nii, et nuudlid ja idud on sõela sees, mida 30 sek keeva veega potis hoiad. Serveerimiskaussi tuleb kõigpealt panna nuudlid, idud, sealiha küpsemisvedelikku natukene ja värsked ürdid (münt, koriander, spinat, Tai basiilik, fish herb, rice paddy herb jt). Peale pigista soovi korral laimimahla

siis sealihaviilud

ja lõpuks riisipaberist tšipsid (õlis küpsetatud riisipaber)

Riisipaberit saab Vietnamis turult osa ka lahtiselt ja cao lau jaoks sobibki ideaalselt pildil olev seesamiseemnetega variant.

Kui riisipaberi tükid pannile kuuma õli sisse panna, siis muutuvad nad hetkega selliseks. Pärast kerget pruunistamist võib need sõelale nõrguma panna

Kuna tuha-nuudlite asemel võib kasutada ka tavalisi nuuldeid ja kurkumijuure asemel pulbrit, siis on tegelikult võimalik seda rooga väga lihtsalt kodus teha. Värsket sidrunheina pidi juba enamikes poodides saada olema ja värskete ürtide osas ka üht-teist leiab, niiet head kokkamist!:)

Suitsubroileri-toorjuustu quiche

See on üks mõnus mahlane pirukas, kus on päris suur kogus liha sees. Broileri kintsuliha on mahlane ja suitsumeki tõttu sobib minu arvates ideaalselt igasugustesse pirukatesse ja salatitesse. Täidis on tänu toorjuustule (mulle meeldib soolastes pirukates kasutada vana head naturaalset Merevaiku) aga niigi piisava rasvasusega, et tagada kreemjat katet, niiet selles quiche'is võib rahulikult kasutada (vahu)koore asemel piima ilma, et maitse v konsistents kannataks. Mina ise ostan enamjaolt koju 3,5%-lise rasvasisaldusega piima (ikkagi nagu "päris" piim, erinevalt 2,5%-lisest, mille kohta oleks õigem ilmselt "piimajook" öelda) ja see sobib sellise juustuse täidisega pirukasse väga hästi:)

Broileri kintsuliha on küll mõnus mahlane, aga isegi kui nahk eemaldada, on see üsna rasvane, niiet kaalujälgijatele v kevadistele paastujatele soovitan kasutada hoopis samalt tootjalt pärinevat suitsutatud kalkuni rinnafileed, mis on küll natukene ehk kuivapoolne, aga samas lahjem ja kergem. Küpsetamisel kasutatud Rannamõisa ja Santa Maria tooted on mulle nende ettevõtete poolt proovimiseks toodud.

Põhi:
180 g nisu- v riisijahu (mina kasutasin viimast)
50 g hapukoort
1 muna
80 g võid
soola, pipart v Santa Maria laimipipart (värskelt jahvatatud)

Täidis:
300 g suitsutatud broileri kintsuliha (Rannamõisa)
1 väiksem porru
200 g toorjuustu (kasutasin Merevaiku)
2 suurt muna
1,5-2 dl piima v (vahu)koort
soola, pipart v Santa Maria laimipipart (värskelt jahvatatud)

Sega toasoe või, hapukoor, muna, jahu ja maitseained ühtlaseks, vormi palliks, keera kilesse ja lase külmkapis vähemalt 30 min seista. Rulli tainas laual lahti ja aseta ettevalmistatud (st võitatud ning jahuga ülepuistatud) 24-26 cm läbimõõduga küpsetusvormi põhja ja äärtele. Kui kasutad 24 cm läbimõõduga vormi, siis võiks piruka äär olla ligi 2 cm kõrge, sest täidist on üsna palju. Torka tainas kahvliga tihedalt läbi ja küpseta pirukapõhi ahjus 200 kraadi juures kergelt pruunikaks (kulub u 15 minutit).

Haki porru peeneteks rõngasteks ja küpseta pannil või sees madalal kuumusel pehmeks, aga ära pruunista. Vala eelküpsetatud pirukapõhjale. Lisa põhjale ka tükeldatud broileri kintsuliha. Sega omavahel toasoe toorjuust, piim v (vahu)koor ja munad, maitsesta ning vala vormi. Küpseta ahjus 200 kraadi juures u 30 min kuni täidis on hüübinud.

Quiche'i juurde sobib alati väga hästi värske salat:) Mina kasutasin seekord erinevaid rohelisi salateid ja kirsstomateid ning kastme tegin nii:
1 spl laimi- v sidrunimahla
1 spl vedelat mett v vahtrasiirupit
1 tl palsamiäädikat
u 0,5 dl extra virgin oliiviõli
värskelt jahvatatud soola (nt Santa Maria kivisoola) ja pipart (nt Santa Maria Tellicherry pipart)

Vispelda laimi- v sidrunimahl, mesi v vahtrasiirup, balsamico ja maitseained omavahel kergelt läbi ning lisa vispeldades oliiviõli. Võid teha kastme pannes kõik ained kaanega purki ja need purgis segi loksutades. Purki on eriti hea teha suuremat kogust (korruta kastmeained nt 2 kuni 4-ga), sest siis on ülejäänud kastet hea purgis säilitada ja külmkapist lihtsalt võtta, kui salati isu on. Kuni nädalakese peaks see kaste külmas hoides küll ok olema.