Kartuli-kala kotletid

Päevad on suvisel ajal nii sassis, et hommikul kerisin muudkui Delfit alla ja mõtlesin, et kus ometi LP artiklid on :):):) Päris alla jõudnuna tuli meelde, et vist ei olegi täna reede, vaid hoopis neljapäev. Ehk siis kalapäev, nii et üks kerge suvine kalaretseptike kuluks igati ära;-)

Ilmus see kalakookide tegemisõpetus juba mõni aeg tagasi siin ja rääkisin selle juurde muuhulgas ka kartulist, mis on igati kasulik ja tervislik vili. Olen kartuli headest omadustest varemgi kirjutanud (nt siin ja siin). Õnneks on suvine värske kartul lisaks headele omadustele ja toitainetesisaldusele ka väga maitsev, seega mul endal on see väga sageli laual. Eriliselt head on kartulid muidugi kukeseenekastmega, aga sobivad ideaalselt ka igasugustesse salatitesse. See suitsulõhega salat on üks mu lemmikuid, mida praegusel ajal teen roheliste ubadega, sest sparglihooaeg on ju juba möödas. Aedubadest kirjutasin lähemalt siin ja needki on minu jaoks suvise toidulaua "kohustuslik" osa :)

Pildistamisel tuleb Sofi sageli "appi" :)

Nii kala kui ka kartul peaksid kotletitainale lisamiseks olema jahtunud, seega on neid mõttekas teha ülejäänud keedetud kartulist ja küpsetatud kalast. Minu jaoks ongi sellised kartulikotletid ja igasugused -vormid heaks heaks võimaluseks eelmisest päevast ülejäänud keedetud kartulid ära kasutada. Aga ülejääke saab ära kasutada ka pirukapõhjas (nt siin ja siin). 

Eriti mõnusad kergeks suvõhtu eineks koos kerge salati ja värske soolakurgiga.

Vaja läheb:

2 lõhesteiki (kaal kokku  350-400 g)

soola, pipart

õli praadimiseks

300 g keedetud kartulit

1 suur muna

4 sl maisi- või nisujahu + paneerimiseks

1 tl mädarõigast või mahedat sinepit

peotäis hakitud tilli või murulauku + peale raputamiseks

salatilehed, kirsstomatid ja sidrun

Maitsesta steigid soola ja pipraga ning prae pannil läbi. Eemalda steikidelt nahk ja luud ning tõmba kala kahvliga väikesteks tükkideks. Vajuta keedetud kartulid kahvliga pudruks. 

Klopi muna kergelt lahti, lisa purustatud kartul, kala, jahu, maitseained (mädarõigas või sinep, musta pipart ja soola maitse järgi) ja maitseroheline ning sega ühtlaseks massiks. Aseta kauss pooleks tunniks külmkappi ja vormi seejärel massist 8-10 u 1 cm paksust kotletti, veereta neid jahus ja prae pannil keskmisest pisut kõrgemal kuumusel mõlemalt poolt kuldseks. 

Naudi koos värske salatiga. Peale puista veel hakitud tilli või murulauku ja pigista sidrunimahla. 

Värsked hapukurgid ehk soolakurgid ning üks lihtne keefirimarinaad kanale

Avastasin oma blogist taaskord mõned vanad head retseptid, mis veel postituseks saamata ja alles draft'ina ootel. Üks on kergelt vürtsikas keefiriga kana marinaad, mida olen üsna palju kasutanud. Teine on kiirete soolakurkide tegemisõpetus, mis mul suviti pidevalt käiku läheb. Ilmusid need retseptid tegelikult juba rohkem kui paar aastat tagasi siin, aga tore ju, kui need lõpuks blogissegi jõuavad - endalgi lihtsam üles leida, kui jälle neist mõnda kasutan:)

Rääkides veel aga suvetoitudest, siis lisaks krõmpsule suvikõrvitsale, aromaatsetele tomatitele ja värskele kartulile kasutan toitudes praegusel ajal hästi palju kukeseeni ja erinevaid marju. Eelmisel reedel olid Nädalalõpuleht LP-s hõrgud kukeseenetoidud, sel nädalal aga ootavad toiduhuvilisi suus sulavad marjamaiused. Nimelt leiab LP toidurubriigis kohupiima ja vaarikatega tartletid, mustikate ja martsipaniga saiakesed ning sõstardega mahlase keeksi. Kuna ma palavalt armastan pärmitainast, siis muidugi ahjusoojad martsipanikeerud on neist kolmest mu lemmikud, kuid teised kaks kooki on ka väga head ;-)

Seda kefirimarinaadis kana saab aga vihmase ilma korral või ka muidu ahjus küpsetada. Keefir vm bakteritega piimatoode teeb kana eriliselt pehmeks, seetõttu kasutan seda alati eelkõige kana rinnafilee puhul. Kintsufilee on oluliselt mahlasem ja rasvasem ning mu köögis tinduvalt sagedamini kasutusel. Ka sisefilee meeldib mulle rohkem, kui tavaline rinnafilee, kuid keefir ja vürtsid teevad isegi viimasest täiesti söödava tooraine :) 

Keefirimarinaadis kana

800 g kana sise-, kintsu- või rinnafileed
3-4 küüslauguküünt
2 dl keefiri, hapu- või petipiima, Skyr AB jooki
1-2 sl karripulbrit
0,5 tl cayenne’i pipart

Tükelda kana meelepärasteks tükkideks või jäta taerveks. Haki puhastatud küüslauguküüned peeneks, sega kausis läbi keefiri ja maitseainetega ning aseta kana marinaadi sisse. Sega korralikult läbi nii, et kanatükid oleks kõigist külgedest marinaadiga kaetud. Kata kauss kaane või toidukilega ning aseta vähemalt neljaks tunniks külkmkappi maitsestuma.

Enne grillimist lase kanal u pool tundi toatemperatuuril seista, eemalda seejärel üleliigne marinaad, puista peale soola ja grilli liha keskmisest kõrgemal kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks ja seest küpseks. 

Kana võib küpsetada ka ahjus valmis, kui ilm õues grillimist ei soosi. Ahjus 220 kraadi juures kulub sõltuvalt tükist 10-20 minutit, et liha valmis saaks. Kõige kiiremini küpseb sisefilee, seejärel kintsufilee ja kõige rohkem kulub aega rinnafilee puhul. 

Värsked hapukurgid ehk soolakurgid

Olen vahel kasutanud ka ühe sõbra soovitatud nippi, et kurke enne marineerimist mõned tunnid (veel parem üleöö) jääkülmas vees hoida. Siis pidavat tulemuseks olema eriti krõmpsud kurgid, sest kuum vesi pärast jääkülma pidi niimoodi mõjuma. 

Kui kurkidega on kiire, siis tasub neil otsad ära lõigata.  Sellisel juhul on kurgid kindlalt juba 12 h pärast valmis, alloleva retsepti järgi on need parimad 24 h pärast. 

Vaja läheb
1 kg kurke
2 sl (mere)soola
1 sl suhkrut
peotäis mustsõstralehti
2-3 küüslauguküünt
peotäis tilliõisikuid ja -varsi

tükike mädarõikajuurt (soovi korral)

Lahusta ühes liitris keedetud vees sool ja suhkur. Lao anumasse (klaaspurki, potti, vms) kurgid kihiti mustsõstralehtede, puhastatud ja tükeldatud või lõikelaual noaga lapiti puruks vajutatud küüslauguküünte, tillivarte ja -õisikutega ning kooritud ja viiludeks lõigatud mädarõikaga. Vala soe soolvesi peale. Kurgid peavad olema üleni veega kaetud, need võib ka vajutuse alla panna. Mina hoian kurke köögis toasoojas marineerumas ja juba 12 h pärast on kurgid söömiseks valmis. Süüa tasuks soolakurgid ära ühe päeva jooksul, sest siis ei ole need veel liiga pehmed ega hapud.

Kodujuustu-suvikõrvitsa kotletid

Suvikõrvitsaid on hetkel ohtralt saada - kel aias mõni taim, see teab, kuidas vilju igapäevaselt juurde tuleb:) Ma ise kasutan tsukiinit suvisel ajal peaaegu igapäevaselt toidus ning blogiski on juba ohtralt erinevaid soolaseid toitusid (nt pajaroogi, salateid), saiu, küpsetisi, omlette, pirukaid, kotlette ja kooke, mis suvikõrvitsat sisaldavad. Neid saad vaadata (ja loomulikult kodus järele teha) siit.

Ja loomulikult tuleb suvikõrvitsat sisaldavate roogade retsepte aina juurde:) Kuigi ise tegin just eile taaskord Katalooniast pärinevat mõnusat juustu-tsukiinivormi, siis blogisse saab seekord hoopis kodujuustuga kotlettide retsept. 

Mulle meeldib burgereid (sh pihve nende vahel) alati otsast lõpuni ise teha - poest ei ole ma mitte kunagi ühtegi kotletti ega lihapalli ostnud. Blogiski on olemas nii "tavalised" kotletid (isetehtud hakklihast ning peedi ja tuunikalakastmega) kui ka terve hulk erinevaid lihavabasid taimseid pihve. Peediga on suisa kaks varianti - feta ja tatraga -, lisaks aga leiab ka kikerhernestega ning loomulikult suvikõrvitsaga kotlettide retseptid. 

Aga siiski lisan neidki retsepte järjest juurde, sest ega ju küll küllale liiga tee ja ma ei tea, kuidas teiega, aga minul on küll pidevalt (ehk igapäevaselt) toidulaual vaheldust vaja. Mulle meeldib süüa teha ning just erinevaid uusi ja huvitavaid asju proovida, kuigi samas mõned vanad ja head asjad tulevad ikkagi aeg-ajalt kordamisele :) Eriti juhul, kui keegi külla tuleb või on vaja midagi kaasa küpsetada või valmistada, sest siis tahaks ikka kindlapeale välja minna ja mitte riskida esmakordse katsetusega.

Igal juhul neid suvikõrvitsa ja kodujuustuga burgereid võid ka külalistele pakkuda, sest retsept on paika timmitud ja korduvalt järele proovitud. Soojalt sobivad need pihvid nii värske salati kui ka suviste maitserikaste kartulite juurde; külmi suvikõrvitsa-kodujuustu kotlette võib aga nautida mõne dipikastmega suupistena. 

Praadimisel soovitan kasutada keskmisest pisut madalamat kuumust, et pätsikesed ka seest ilusti ära küpseks ja väljast samas kõrbema ei läheks, vaid oleks mõnusalt krõbedad. 

Vaja läheb:

500 g suvikõrvitsat

soola

4 muna

200 g kodujuustu

100 g kõvemat laagerdunud juustu

150 g nisu- või toortatrajahu

värskelt jahvatatud musta pipart

0,5 tl tšilli- või paprikapulbrit või mõlemat (soovi korral)

õli praadimiseks

Riivi suvikõrvits, sega läbi soolaga ja jäta sõelale vähemalt 10ks minutiks (vabalt võib kauem hoida) nõrguma. Seejärel pigista käte vahel või suru supilusika abil võimalikult palju vedelikku viljadest välja.

Klopi munad kergelt lahti, sega läbi kodujuustu ja riivitud juustuga. Sega hulka sõelutud jahu, seejärel suvikõrvits. Maitsesta soola ja pipraga, soovi korral lisa ka jahvatatud paprikat või tšillit või mõlemat nagu mina seda teen. Aseta tainas pooleks tunniks külmkappi, et jahu saaks paisuda.

Kuumuta pannil õli, tõsta sellesse supilusikaga kotletid ja prae keskmisest madalamal kuumusel mõlemalt poolt kuldpruuniks. 

Krõbedad kanasnäkid peedi-fetadipiga

Maisihelvestes paneeritud kanasnäkid, mis meeldivad nii lastele kui ka täiskasvanutele, on minu arvates täiesti universaalne toit. Neid võib pakkuda kodus eelroana või nt salatiga, samas on kanaampsud väga mõnusad ja mugavad aiapeol, piknikul või isegi (raba)matkal näksimiseks. Lisaka aitavad valgurikkad snäkid teekonnal kõhtu kauem täis hoida. Kui aga peate metsas või rabas pikniku, sobib juurde mõni toitev dipikaste. Seekord tegin kanasnäkkide lisandiks maitserikka peedi-fetadipi, aga loomulikult sobivad ka muud kastmed, nt guacamole, samuti jogurti-mündikastme, paprika- ja baklažaanidippiga on need ampsud väga head. 

Maisihelbed võiksid olla kas vähemagusad või magustamata, samuti sobivad nt maisi-tatrahelbed. Praadimisel peaks temperatuur olema mõõdukas, et ka liha sees ära küpseks ja paneering liialt samas ei pruunistuks ega kõrbema läheks. 

Dipikastme jaoks võib peet olla ahjus röstitud, keedetud või aurutatud, samas võid ka poest osta juba keedetud (ja riivitud) peedi, et peaks suvisel ajal veelgi vähem köögis aega veetma. Peedi-feta dipp sobib suurepäraselt ka viimasel ajal poppide tortilla- ja leivakrõpsudega, samuti saab seda kasutada röstleiva või -saia määrdena. 

Nii dipikastete kui ka kanasuupisteid hoia kuni söömiseni (või matkale minekuni) külmkapis. 

Retsept ilmus koos teiste matkaks sobivate toitudega (Caesari vrapp kanaga ja halvaa-rabarberikoogiga) mõni nädal tagasi Nädalalõpuleht LP-s. 

Peedi-feta dipp

400 g riivitud küpsetatud peeti

150 g fetajuustu

1-2 keskmist küüslauguküünt

1 tl jahvatatud vürtsköömneid (soovi korral)

soola

Aseta riivitud ja üleliigsest vedelikust nõrutatud peet koos tükeldatud juustu ja küüslaugu ning maitseainetega köögikombaini. Töötle ühtlaseks massiks, vajadusel lisa soola, aseta õhukindlalt suletavasse anumasse (nt purki või karpi) ja hoia külmkapis. 

Kanasnäkid

2 suurt kanafileed (kaal u 500 g)

100 g maitsestamata jogurtit või keefiri

1 sl meelepärast kanamaitseainet

150 g magustamata maisihelbeid

1 tl soola

õli praadimiseks

Lõika kanafilee u 2 cm tükkideks (lõika fileest u 1 cm jämedused viilud ja need omakorda ristipidi kolmeks). Aseta kanatükid kaussi, sega läbi maitseainega, seejärel jogurti või keefiriga ning lase vähemalt paar tundi (veel parem üleöö) külmkapis seista. 

Võta kana vähemalt pool tundi enne praadimist toatemperatuurile. Purusta maisihelbed koos soolaga köögikombainis. Aseta maisihelebepuru taldrikule ja veereta selles kanatükke nii, et need oleksid korralikult maisihelvestega kaetud. 

Prae kananagitsaid pannil õli sees keskmisel kuumusel, kuni need on kuldpruunid. Kui kanasnäkid on jahtunud, aseta õhukindlasse anumasse ja hoia külmkapis. 

Eriliselt lihtne ja kiire kodune marjakook

See lihtsamast lihtsam kook on küll tehtud rabarberiga, kuid see on igati hea ka erinevate marjadega, eriti hästi muidugi sobivad sellesse vaarikad, mustikad, kirsid, sõstrad ja tikrid. Retsepti sain oma ema käest ja tema valmistab seda kerget küpsetist päris sageli. Minu arvates võiks igal perenaisel/-mehel olla repertuaaris üks kook, mis ei nõua ei erilisi oskusi ega suurt ajakulu, aga aitab alati hädast välja, kui on vaja kiirelt midagi magusat valmistada. Selle küpsetise saab pingutuseta valmis ka juhul, kui ei ole aega kokata või soovi poodi minna. Mahlane kook valmib asjadest, mis reeglina kodus alati olemas on, ning peale rabarbri viilutamise ja koostisainete kokkusegamise rohkem vaeva ei ole vaja näha. Kui kasutad marju, siis on muidugi veelgi vägem aega vaja. 

Võid taina koguse kahekordistada ja teha koogi näieks neljakandilisse (mõõdud 20x30 cm) vormi. Või hoopis kolme- või neljakordistada ning kasutada küpsetamiseks suurt ahjuplaati. Lisaks vanillisuhkrule saab maitset täiustada jahvatatud kaneeli või ingveriga, samuti peenestatud kardemoniga. Ja loomulikult ei tee üldse paha lisada 1-2 sl alkoholi (brändit, konjakit, rummi, likööri Vana Tallinn) või külma kanget kohvi.

Pildil olev kook on rabarberiga. Hetkel on veel seda saada (täna korjan viimased peened punased varred koduaiast koos suvikõrvitsatega Tallinnasse kaasa), kuid juba lähiajal saad seda kooki küpsetada suvste marjadega; sügisel aga õunte ja pohladega :)

Mõnusat nädalat kõigile!

Vaja läheb:

1 muna

1 dl suhkrut

1 dl keefiri

1 dl õli

2 dl nisujahu ja 1 tl küpsetuspulbrit või
2 dl toortatrajahu ja 2 tl küpsetuspulbrit

1 sl vanillisuhkrut
4-6 dl tükeldatud rabarberit
tuhksuhkrut (soovi korral)

Sega lahti klopitud muna suhkru, keefiri ja õliga läbi. Lisa sõelutud küpsetuspulbriga segatud jahu ja vanillsuhkur ning sega ühtlaseks tainaks.

Vala tainas ettevalmistatud (st võiga määritud ja jahuga üle puistatud) 24 cm läbimõõduga ümmargusse koogivormi, laota ühtlaselt peale rabarber ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 25 minutit kuni kook on läbi küpsenud ehk ääred on kergelt pruunistunud ja keskossa sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Jahtunud koogile puista soovi korral tuhksuhkrut. 

Mandli-kohupiima kook maasikatega

Maasikahooaeg on täies hoos ja loodetavasti jääb niisama söömisest mõni mari üle ka küpsetamiseks :) Kuigi maasikad on minu arvates kookide ja tortide juures parimad just kaunistusena ehk värskelt või pudrunuiaga kergelt laiaks vajutatult (suhkruta) toormoosina, siis vahel võib neid proovida ju küpsetise sisse panna. Parim see tulemus ei ole - maasikad ei talu kuumutamist just eriti hästi - kuid vahelduseks täitsa mõnus. Kuna ma armastan kohupiima ja mandlijahu, siis minu jaoks on see kook suhteliselt ideaalilähedane ka maasikatega tehtult:) Küpsetis ise on juba nii mahlane, et toormoosi pole juurde vajagi, aga samas kui soovid, siis võid ülejäänud marjadest selle siiski valmistada.

Koogi retsept jääb kindlasti mu püsirepertuaari - mõnus mandlitest tulenev martsipanimekk koos mu teise lemmiku ehk kohupiimaga, kuid maasikad jätan edaspidigi siiski pigem kaunistamiseks ja koogi sisse lisan muid marju - vaarikaid, kultuurmustikaid, tikreid, sõstraid, pohli. Samuti on küpsetiste sees suurepärased tükeldatud rabarber ja hapukad õunad. Tärklise võid nende kõigi puhul ka lisamata jätta või kasutada 1 sl asemel seda vaid 1 tl.  

Taina valmistamisel võib kasutada ka magusat kohupiima, nt vanillimekiga või rosinatega varianti. Sel juhul vähenda suhkru kogust u 50 g. Mandlijahu võiks olla tavaline mandlitest jahvatatud nö jämedakoeline, mida müüakse kõigis poodided mitmetetelt erinevatelt tootjatelt, mitte kuiv ehk vähendatud rasvasisaldusega. Kui soovid ise kodus mandlijahu teha, siis parima tulemuse saab mandlilaaste köögikombainis jahvatades. 

Vaja läheb: 

120 g toasooja võid

160 g peensuhkrut

1 sl vanillisuhkrut

4 muna

200 g maitsestamata kohupiima

250 g mandlijahu

300 g maasikaid + kaunistamiseks 

1 sl maisitärklist

suurem peotäis mandlilaaste

tuhksuhkrut (soovi korral)

Vahusta või suhkrutega, lisa edasi vahustades ükshaaval munakollased. Seejärel sega hulka kohupiim ja mandlijahu. 

Vahusta munavalged tugevaks vahuks ja sega õrnalt ülejäänud taina hulka. Seejärel sega õrnalt sisse tärklisega segatud maasikad (jäta marjad terveks, vaid suuremad lõika pooleks).

Vala tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga ülepuistatud) 24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, silu pind ja puista ühtlase kihina peale mandlilaastud. Küpseta 170-kraadises ahjus 50-60 minutit, kuni kook on tahenenud ja pealispind hakkab kergelt kuldseks muutuma.

Lase koogil vormis jahtuda. Enne serveerimist sõelu soovi korral peale tuhksuhkrut ja kaunista maasikatega või paku juurde maasikatest tehtud suhkruta või vähese suhkruga toormoosi. 

Retsept valmis koostöös D-kokaraamatuga.

Suitsulõhesalat spargli ja värske kartuliga

Sattusin just lugema huvitavat artiklit lugemise kohta ja sain üksiti teada, et selline sõna nagu "bibliotherapy" olemas on:) Lugemine teeb tõesti inimesi õnnelikumaks - mina olen selles küll veendunud. Loen hetkel juba 30-ndat raaamatut sel aastal ja ausalt öeldes ei kujuta elu ilma selle tegevuseta üldse ette. Nt telekast ma võin vabalt loobuda - olen elanud aastaid ilma selleta, samuti nii, et on küll aparaat olemas, aga pole kaablit ehk ühendust televisooniga, st et vaadata saab vaid DVD-sid, kuid ma pole kunagi elanud nii, et ma ei loeks raamatuid. Juba väiksest peale olen seda teinud, sest kui mul juhtus igav olema ja seda vanematele kurtsin, siis suunasid nad mind alati raamaturiiulite poole:) Ka maal vanaema juures oli lugemine üks ajaviitmise viisidest ja seal ma lugesin suvede jooksul läbi vist kõik raamatud, mis majas või pööningul leida oli. Isegi Pavlik Morozovi eluloo :) :):) 

Hakkasin selle aasta alguses kasutama goodreads'i (konto tegin küll juba novembris ära) ja nüüd on mul lõpuks ometi ka ülevaade sellest, kui palju tegelikult loen. Endalegi üllatuseks on raamatuid kokku päris palju, kuigi enamik neist on u 400-leheküljelised paksud teosed. Õnneks ootab ees mitu päeva Muhumaal (ilma arvutita), nii et juba ootan, et oleks võimalus raamat välja võtta ja kasvõi mõni lehekülg lugeda :)

Neljapäev on olnud traditsiooniliselt kalapäev ja selleks puhuks on pakkuda üks ülimõnus ja -tervislik salat, mis on nii toitev, et sobib ka põhiroaks (eriti soojal suveõhtul). Sõna otseses mõttes suus sulavad värsked kartulid on juba kohale jõudnud. Spargel on sel aastal pisut hilisem ja seda on poodides veel õnneks saada, kuid suvel, mil sparglihooaeg möödas,  tasub salatit teha spargli asemel hoopis roheliste ubadega. 

Retsept ilmus paar nädalat tagasi Nädalalõpuleht LP-s.

Salat:

600 g värsket kartulit

1 punt (200 g) peeneid sparglivarsi 

4 muna või 12 vutimuna

400 g suitsukana või - kala (lõhet, foelli, makrelli, heiki vm meelepärast)

100-150 g redist

1 sl nõrutatud kappareid

värskelt jahvatatud musta pipart

Jogurtikaste:

200 g paksu maitsestamata jogurtit

2 sl paksu majoneesi

1 tl sinepit

1 tl vedelat mett

1-2 purustatud küüslauguküünt

sidrunimahla ja riivitud koort (soovi korral)

soola

Keeda või auruta kartul pehmeks. Kui soovid kõrbedat kartulit, siis lõika kartul ratasteks ja prae pannil õlis kergelt kuldseks. 

Sparglil murra kindlasti ära paks varreosa. Sparglit keeda paar minutit keevas vees, loputa koheselt külma veega ja nõruta. Lõika need kaheks või kolmeks. Sparglit võib ka ahjus röstida. Selleks laota varred ahjuvormi, nirista peale oliiviõli ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 15 minutit sõltuvalt spargli paksusest. 

Aseta vutimunad külma veega kastrulisse ja lase veel keema tõusta. Kui soovid kõvaks keedetud kollasega muna, siis keeda 1-2 minutit, kui aga vedelamat sisu, siis võta kastrul kohe pliidilt, kui vesi keema läheb. Aseta vutimunad külma veega nõusse, lase pisut seista ja eemalda koor. 

Tükelda kala või kana, lõika redised õhukesteks ratasteks.  Aseta kõik salati komponendid vaagnale või kaussi. Jahvata peale musta pipart.

Sega omavahel kastme ained ja paku salati kõrvale või tõsta supilusikaga salati peale.

Ahjukana aedviljadega

Olen juba väiksest peale suur ahjus küpsetatud kana fänn. Kuigi tol ajal sai kodus ikka seda "päris" ehk puuküttega ahjus küpsetatud, siis tavalises ahjus saab ka igati maitsva tulemuse. Mul on blogis tegelikult juba paar erinevat ahjukana retsepti kahelt mu suurelt kulinaarselt eeskujult - Kellerilt ja Bordainilt -, kuid see lihtne aedviljadega variant on minu jaoks kõige nö igapäevasem. Olen seda kümneid kordi küpsetanud, kuid igakord on erinevad aedviljad juures vastavalt sellele, mida parajasti kodus on või poest saab. Eelviimasel korral tegin kana kaalika ja porgandiga, sest siis oli veel eriolukord ega tahtnud ekstra poodi minna. Viimasel korral aga sai ahjuvormi kana juurde sätitud lisaks kartulitele ja porganditele ka sparglit ja tomatit, mis poes silma jäid.

Igaks juhuks mainin, et aedviljad ja nende kogused on retseptis lihtsalt kirja pandud nii, nagu kahel viimasel korral seda rooga tegin. Et oleks umbakudseks näidiseks, aga see ei ole koogi küpsetamine, et peaks koostisosades ja nende kogustes näpuga järge ajama. Samas aga erinevalt aedviljadest, mida võib kana kõrvale sättida vastavalt sellele, mida kodus leidub või poe- või turuletil silma jääb, on oluline just kana õige küpsetamine, et see ikka ilusti läbi küpseks - mitte liiga vähe ega ka mitte liiga palju. Ei tohi seest tooreks jääda ega ka samas üle küpsetada ehk ära kuivatada. Kui mul muidu enamasti on lihatermomeeter kasutusel, siis kana puhul lähtun tegelikult lihtsast testist ehk kui on kahtlusi, siis torkan terava noaga koiva sisse ja vaatan, kas eralduv mahl on selge või punakas. Kui kana on küps, siis ei ole vedelik enam punakas. Ideaalne ahjukana on krõbeda nahaga ja mahlase lihaga - minu arvates toit, mis tekitab sõltuvust ja millest kunagi küll ei saa :)

Vaja läheb:

1 kana (1,5-2 kg)

1 küüslauk

1 suurem kaalikas ja 4 suurt porgandit või
1,5 kg kartulit ja 2 keskmist porgandit
200 g sparglit ja 200 g tomatit (soovi korral)

soola, pipart
õli

Võta kana u tunnike enne küpsetamist külmkapist toatemperatuurile.

Lõika aedviljad u 2 cm suurusteks tükkideks ja aseta suurde ahjuvormi. Kartulid lõika neljaks, väikesed pooleks. Küüslaugu küüned jäta terveks. Maitsesta soola ja pipraga, lisa paar sl õli ning sega läbi.

Hõõru kana soola ja pipraga, piserda peale õli. Aseta kana köögiviljade peale. 

Kuumuta ahi 230 kraadini, aseta vorm koos kana ja köögiviljadega ahju ja küpseta 15 minutit. Seejärel keera kuumus 200 kraadi peale ja küpseta kana ahjus veel vähemalt 1 h sõltuvalt selle suurusest. Paaril korral küpsemise ajal kasta kana vormi tekkinud vedelikuga või keera seda hoopis korra ümber. Ma ise kasutan alati teist varianti, sest siis pruunistub kana mõlemalt poolt ilusti.

Kui kasutad sparglit ja tomatit, siis lisa need ahjuvormi teiste asjade juurde u 20 minutit enne küpsetamise lõppu.

Võta kana ahjust, kui see on läbi küpsenud, st torgates terava noaga kanakoiva lihaselisse ossa on eralduv mahl selge mitte verine. Lase kanal enne lahti lõikamist u 15 minutit seista.

Rabarbri crumble pähklite ja kaerahelvestega

Hetkel saab juba iga päevaga üha enam erinevaid värskeid asju nii aiast kui ka turult, nii et söögitegemine võtab suhteliselt vähe aega. Nende imeilusate palavate ilmadega polnudki muidugi ka suurt soovi aeganõudvaid ahju- või pajaroogi vaaritada, vaid pigem just isu kergema suutäie järele. Ja seda ka magusa vallas :) Seetõttu ongi suvised magustoidud minu blogiski eriti lihtsad, nagu nt see mõnus crumble. 

See on üks neist magustoitudest, mille valmistamine on tõeliselt kiire (üle 10 minuti ei kulu + küpsemisaeg), kuid mis reeglina meeldib enamikele inimestest, sest magus pähkline krõmpsuv pealispind ning mahlane hapukas sisu täiendavad teineteist suurepäraselt. Krõbeda kattega puuvilja- või marjamaius (ingl k crumble) on üks lihtsamaid viise, kuidas kevadisest rabarberist, suvistest marjadest või sügisestest puuviljadest (pirnid, ploomid või õunad) teha üks maitsev magustoit eriti vähese vaevaga. Loomulikult sobivad ka aprikoosid, virsikud ja nektariinid. 

Muide, crumble on küll minu arvates parim ahjusoojalt koos vanillijäätisega, aga kui seda eelmisest päevast üle jääb, siis on see suurepärane hommikul kohvi kõrvale koos maitsestamata jogurti, kohupiima(kreemi) või keefiriga süüa ehk pmst nagu müsli, ainult et hapuka lisandiga :)

Kuigi rabarberiisu hakkab raugema, saab selles magustoidus siiski veel viimaseid varsi ära kasutada või siis juba lisada maasikaidki - umbes poole rabarberist võid asendada maasikate vm marjadega (nt vaarikatega). Ja kindlasti jäta rabarber koorimata (vähemalt need ilusad punase koorega peened varred), et saada ilus roosa sisu :)

Retsept ilmus koos kahe teise mõnusa rabarbrimaiusega Nädalalõpuleht LP-s.

Täidis:
600 g rabarbrit
50 g suhkrut
0,5 tl peenestatud kardemoni või 1 tl jahvatatud kaneeli
2 sl tsitruslikööri (soovi korral)

Lõika rabarber u 1 cm tükkideks. Jämedad varred tuleks enne pikuti pooleks lõigata. Aseta koogivormi ning sega läbi suhkru ja maitseainega, soovi korral ka alkoholiga.

Purukate:
80 g nisu- või toortatrajahu
80 g kaerahelbeid
100 g (pruuni) suhkrut
100 g külma võid
50-100 g jämedalt hakitud sarapuu- või Kreeka pähkleid

Sega kuivained omavahel. Lisa tükeldatud või ja haki noaga või näpi sõrmedega purutaoliseks massiks. Sega hulka jämedalt hakitud pähklid.

Laota purutainas rabarberitele ja küpseta ahjus 200 kraadi juures u 30 minutit kuni kate on pealt kuldne ja krõbe ning rabarber on pehme. Eriti hea just ahjusoojalt koos vanilli- vm meelepärase jäätisega, jahtunult aga on see eriti hea vanillikastme või -kreemiga. 

Suvine šokolaadi-maasikamagustoit kohupiimaga

Praegune meeleolu kahjuks blogimist ei soosi, sest sellise ilusa kuuma ilmaga on soov toas ja arvuti taga aega veeta paraku suhteliselt nullilähedane:) Ja ega pikalt köögis toimetada väga ei viitsi, vaid pigem tahaks toidu kiiresti valmis saada, et seda aeda või terrassile nautima minna. See maasika-rabarberikastmega kiire maius on just praeguseks ajaks ideaalne, sest ära saab kasutada kodumaist värsket kraami (koduaia rabarbrid ja maailma parimad ehk Eesti maasikad), kuid samas ei ole vaja pikalt kokkamisega vaeva näha. 

Tänases LP-s on aga kolm lihtsat retsepti, mida valmistada, kui on soov matkama minna. Nii Caesari wrap kanaga ja krõbedad kananäksid peedi-fetadipiga kui ka maasika-halvaakook on lihtsad teha ja samas maitsevad ühtviisi hästi nii aiapeol kui ka rabajärve ääres. Kõik need kolm on sellised toidud, mida ma ise suurima heameelega söön :)

Igal juhul täna pikemalt ei kirjutagi, vaid soovin kõigile suurepärast nädalavahetust! Nautige ilusat ilma seni, kuni saab :)

Vaja läheb:

200 g valget šokolaadi
200 g maitsestamata jogurtit
300 g vanillimaitselist kohupiimapastat
200 g vanillimaitselist kohupiima

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. Klopi jogurt kohupiima ja -pastaga läbi, lisa sulatatud šokolaad ja sega ühtlaseks. Jaga nelja magustoidupokaali vm -anuma vahel ja aseta vähemalt tunniks külmkappi tahenema. 

Rabarberi-maasikakaste

200 g rabarberit

400 g maasikaid

100 g suhkrut

2 sl tsitruslikööri (soovi korral)

Aseta tükeldatud rabarber ja maasikad (suuremad marja lõika pooleks, teised võivad terveks jääda) koos suhkru, likööri ja 2-3 sl veega potti, lase keema tõusta ning lase madalal temperatuuril kergelt podisedes keeda 15-20 minutit kuni rabarber on lagunenud ja kaste pisut paksenenud. Vala kaste kaussi ja lase enne serveerimist täielikult jahtuda.