Šokolaadikook vaarikatega

See kook jõuab blogisse, mõeldes lähenevale esimesele septembrile. Loomulikult on suuremale seltskonnale sobivad igasugused plaadikoogid (nt kohupiimaga purukook on alati kõigi lemmik), kuid kui rõhk on pigem soolasel toidul ja plaan on vaid nö suu magusaks teha, siis see šokolaadiküllane küpsetis on ideaalne. Kook on tummine, särtsakatelt vaarikatelt saadava mõnusa hapuka nüansiga. Sellist tüüpi intensiivne šokolaadimaius, mida võtad pigem väiksema tüki koos espressoga eine lõpetuseks nagu trühvlikommi. 

Viimasesse Nädalalõpuleht LP-sse aga said kooli alguse puhul metspähklibesee ja vanillikreemiga hõrk kihiline kook ning mesiste viigimarjadega kreemjas juustukook. Kuna armastan vanilli- ehk keedu- ehk kondiitrikreemi, siis esimene neist kookidest meeldib mulle kohe eriti ja võiksin selle koguse seda maiust ka lihtsalt niisama korraga ära süüa ilma, et seda veel krõbisevate beseede ja hapukate marjadega "tuuniks":)

Vaarikad võib selle koogi jaoks võtta otsa sügavkülmast, kui värskeid enam saada ei õnnestu. Külmutatud marju ei ole vaja eelnevalt sulatada. 

Vaja läheb:

200 g vaarikaid

200 g suhkrut

300 g tumedat šokolaadi

100 g toasooja võid

3 suurt muna

150 g jahvatatud mandleid (mandlijahu)

50 g jahu

50 g kakaopulbrit

150 g hapukoort

Aseta vaarikad koos 1 sl vee ja 50 g suhkruga kastrulisse ning kuumuta u 7 minutit kuni need on pehmed ja kergelt lagunenud. Lase jahtuda. 

Tükelda 230 g šokolaadi ja sulata vesivannil. Vahusta või ülejäänud suhkruga kohevaks vahuks, lisa edasi vahustades ükshaaval munad, seejärel sega hulka omavahel segatud kuivained (mandlid, jahu, kakaopulber) ja hapukoor. Sega ühtlaseks ning lisa sulatatud šokolaad. 

Vala pool tainast ettevalmistatud (põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 20-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ning aja ühtlaselt laiali. Laota keskele marjasegu (äärtest 2 cm jäta puhtaks) ja sellele omakorda ülejäänud tainas.

Küpseta ahjus 180 kraadi juures u 40 minutit kuni on läbi küpsenud. Lase koogil täielikult vormis jahtuda. Aseta serveerimisalusele ja riivi peale ülejänud šokolaad. Soovi korral puista ka (külmutatud) vaarikaid. 

Retsept ilmus mõni kuu tagasi siin

Suvine sõstra-õunamoos

Mulle meeldivad enda tehtud moosid jm hoidised, seega on blogissegi juba omajagu erinevaid retsepte kogunenud. Sel aastal olen ma tegelikult suhteliselt laisk olnud, sest lisaks oma traditsioonilisele maasika-rabarberimoosile, mida ma igal aastal teen, olen keetnud vaid tikrimoosi ja punase sõstra-õunamoosi. Õnneks aga on enam-vähem kõiki muid hoidiseid, sh salateid veel piisavalt aega valmistada, kuna puu- ja aedvilju ning marju kasvab veel rikkalikult :) Maasika-, vaarika- jmt aeg on küll läbi saanud, kuid õunu, ploome, pirne, kurke, tomateid, sibulaid jmt saab veel ilusti. 

Seekordne moos valmis viimastest punastest sõstardest ja esimestest kodumaistest õuntest (mina kasutasin Valget Klaari). Tulemuseks oli väga mõnus keedis, mida ilmselt järgmisel aastal kordan. See on küll magus, kuid samas on ka hapusust piisavalt, nii et minu jaoks on see täpselt paras. Suhkrukogust ma vähendada ei soovita - see on niigi juba moosi kohta väga väike -, kuid juurde võib ikka lisada. Kindlasti aga pane rohkem suhkrut sisse (vähemalt 200 g, aga parem ikka rohkem), kui kasutad moosisuhkru asemel tavalist suhkrut. Ja tavaline suhkur vala potti kohe koos marjade ja õuntega mitte hiljem nagu moosisuhkur. Erinevalt moosisuhkrust ei ole tavalises suhkus pektiini, mis aitaks moosil pakseneda, seega tuleks suhkrut lisada rohkem või siis osta poest eraldi pektiini, kui vana kooli tulimagus keedis ei meeldi :)

Mina kasutan püreestamiseks saumikserit, sest seda on lihtsam pesta ja see on kõige mugavam (ei pea moosi ühest anumast teise valama), kuid loomulikult sobivad ka köögikombain ja kannmikser, vanast heast pudrunuiast rääkimata ;-)

Moos on üsna vedel, kuid jahtudes see pakseneb. Eriti paksuks läheb see külmkapis, toatemperatuuril seistes on see vedelam. 

900 g -1 kg magusaid suveõunu (nt Valge Klaar)

900 g - 1 kg punaseid sõstraid

600 g moosisuhkrut

Aseta puhastatud ja u 1 cm tükkideks lõigatud õunad ning sõstrad koos 2 dl veega potti. Lase poti sisul keema tõusta ja keeda keskmisest pisut madalamal kuumusel 10-15 minutit kuni marjad on katki ja õunad pehmed. 

Püreesta poti sisu saumikseriga või muul viisil (nt köögikombaini kasutades). Segu ei pea olema ühtlane tükkideta püree (seal võib vabalt tükke olla), sest oluline on vaid (suurem osa) punase sõstra seemneid purustada. 

Lisa suhkur ja keeda moosi madalal tulel aeg-ajalt segades u 10 minutit. Lase moosil u 15 minutit seista ja vala seejärel steriliseeritud purkidesse. 

Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Kohupiima-leiva tort šokolaadi ja mustikatega

See kook on mõnusalt mahlane, homseks pidupäevaks ideaalne (tänu kodumaistele koostisosadele)  ja õnneks ka lihtne teha, kuid kõigepealt alustame sellest, mis päev see homme ikkagi on:) Nimelt toimus 30 aastat tagasi Eesti taasiseseisvumine ehk iseseisvuse taastamine, seega on 20. august taasiseseisvumispäev. Lihtne ju!;-) 

Soovin kõigile homse tähtsa päeva puhul palju õnne - on ikka suur rõõm, et oleme juba suisa 30 aastat saanud elada vabas Eesti riigis! Kui vaadata idanaabri juures toimuvat, siis on selle üle kohe mitmekordselt hea meel, et on õnnestunud jõuda nende ikke alt taaskord eurooplaste hulka, kuigi 50 aastaga kaasa saadud taagast vabanemine võtab paraku veel omajagu aega ... Samas on mul hullult hea meel näha, kui palju on inimesi, kes on hingelt ja südamelt Euroopa väärtusruumi jõudnud ja hindavad kõiki kaasmaalasi sõltumata nende soost, nahavärvist, sättumusest, perekonnaseisust jms. Inimesed, tänu kellele on hea meel ja uhke tunne olla EESTLANE, kes hoolivad ja amastavad ning keda õnneks on enamus. Aitäh Teile kõigile!

Rääkides aga koogist, siis see kihiline maius on mõnusalt mahlane ja maitseküllane. Tummine musta leiva kiht tasakaalustab šokolaadi magusust, kohupiim teeb aga kreemi mahedamaks.

Kui soovid kasutada homse koogi valmistamiseks musta leiba, kuid see maius siin ei isuta, siis on mul blogis veel mitu varianti eestlaste lemmiktoiduaine ehk musta leivaga:) Nimelt kerge kohupiima ja marjadega purukook, kodujuustu ja vaarikakattega kook ning kihiline kohupiimakreemi ja marjadega tort; soolastest aga kihiline (klassikaline) võileivatort ning suitsulõhe, kalamarja ja kodujuustuga tort. Kõik need viis kooki (nii soolased kui ka magusad) on sellised, mida julgen tõesti soovitan kõigile musta leiva armastajatele ja mida naudin ka ise, sest kuulun samuti meie kodumaise supertoidu austajate hulka :)

Praegusel ajal on rukkililleõisi võimalik korjata või osta, kuid talvisele ajale mõeldes soovitan suvel sügavkülma panna lisaks marjadele ka karbike rukkililleõisi, et sellega vabariigi aastapäeval vm tähtpäevadel küpsetisi ja suupisteid kaunistada. Samuti tasub sügavkülma varuda karbike pohlavarte ja -lehtedega, mida on samuti hea talvisel ajal, mil värsket kraami napib, kookide kaunistamisel kasutada. Rukkilille õisi saab ka kuivatada, samuti mõnest (väiksemast spetsiifilisest) toidupoest osta (nt Piprapoes on need olemas). 

Siin koogis on väga hea kodumaine mustikatükkide ja õhtitud riisiga šokolaad, mida mina hästi palju küpsetamisel kasutan. Sobib loomulikult ka tavaline valge šokolaad. Kohupiima asemel võib kasutada 400 g kodujuustu. Sel juhul lisa u 3 sl suhkrut. 

Hetkel leiab mustikaid veel metsast, kuid talvisel ajal soovitan kasutada pigem kultuurmustikaid, sest neid saab värskena poest osta. Kui soovid siiski keset talve metsmustikatega torti valmistada, siis sulata ja nõruta need üleliigsest vedelikust enne täidisele lisamist. Kaunistamisel aga piirdu siis rukkilillidega. 

Tainas:

300 g klassikalist seemneteta musta (täistra)leiba (u 9-10 viilu)

80 g võid

3-4 sl mett

0,5-1 tl jahvatatud kaneeli

Murra leiva viilud tükkideks ja töötle köögikombainis ühtlaseks puruks. Lisa sulatatud või ja mesi ning töötle köögikombainis veel pisut, kuni need on leivaga segunenud. 

Kreem:

300 g (mustikaga) valget šokolaadi

200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima

2 dl (1 pakk) vahukoort

u 100 g mustikaid

Tükelda šokolaad ja sulata vesivannil. 

Samal ajal sega kausis visplit kasutades toorjuust kohupiimaga. Teises kausis vahusta vahukoor tugevaks vahuks. Sega sulanud šokolaad toorjuustu-kohupiima segu hulka, seejärel lisa õrnalt spaatliga alt üles tõstes hulka vahustatud vahukoor. 

Kaunistamsieks:

peotäis rukklilille õisi või õielehti

u 100 g mustikaid

Aseta 20 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse koogivormi põhja küpsetuspaber ja kui soovid, kata ka ääred küpsetuspaberi riba või toidukilega. Laota põhja kolmandik leivapurust ja suru supilusika seljaga ühtlaseks. Leivakihile määri omakorda pool kohupiima-šokolaadikreemist ja sellele puista pooled mustikad. Suru mustikaid kreemi sisse. 

Nüüd laota peale teine kolmandik leivapurust, sellele omakorda teine pool kohupiimakreemist ja ülejäänud mustikad (suru neidki kreemi sisse). Kõige peale laota viimane kolmandik leivasegust. Aseta kook külmkappi vähemalt kolmeks tunniks tahenema. 

Serveerimiseks eemalda kook vormist, kaunista rukklille õite ja mustikatega.

Retsept ilmus Vabariigi aastapäeva puhul siin

Tomati-galette fetaga

Neil õnnelikel, kel endal kasvuhooned, on hetkel tõeline tomatiuputus :) Õnneks õnnestub minul osa saada teiste tublide inimeste tomatisaagist, seega olen siiani ilma kasvuhooneta hakkama saanud. Imemaitsvad kodumaised pmst otse kasvuhoonest korjatud tomatid on nauditavad ka niisama süües, aga loomulikult on need ideaalsed nii võileiva peale kui ka erinevate toitude juurde või sisse, nagu näiteks pirukatesse ;-)

Muretainast põhjal lahtine vabakujuline küpsetis võib olla nii soolase kui ka magusa täidisega. Kusjuures, blogis ongi mul hetkel ainult üks taoline pirukas - ploomigalett mandlitega. Seekord teeme lahtise rustikaalse piruka suvistest magusatest tomatitest ja feta-juustust, mida värsked ürdid eriti maitsvaks teevad. Tomati-galette on igati maitsev suvine amps, mida saab erinevate veinidega kokku sobitada. 

Tomatigaleti valmistamiseks kasuta meelepäraseid ürte, samuti muid lisandeid. Punase sibula asemel võib kasutada nii porrut kui ka tavalist valget sibulat, kuid neid soovitan enne piruka täidisele lisamist praadida. Lisada võib ka õhukesi suvikõrvitsaviile või anda maitset kuivatatud tomatite või kapparitega. Ürtidest sobivad eriti hästi tüümian, pune ja basiilik, kuid kui soovid, haki peale hoopis lehtpeterselli, rohelist sibulat või tilli. Salveifännid võivad aga selle taime lehtedega pirukat maitsestada. 

Juustudest on minu arvates eriti head pehmed kitsejuustud, samuti feta-juust ja mozzarella, kuid vabalt võib riivida juurde ka mõnda kõvemat laagerdunud juustu.

Väga oluline on tomatite eelnev nõrutamine, sest muidu tuleb piruka täidis liialt vesine. Eelnev soolaga läbi segamine aitab liigset vedelikku tomatitest välja viia. Ei ole vaja muretseda, et see tomatid kuivaks teeks - need jäävad ikkagi mõnusalt mahlased. 

Muretaina valmistamiseks peavad nii või kui ka vesi olema jääkülmad. Seega soovitan palaval suvepäeval või enne tükeldamist u 10ks minutiks sügavkülma panna; vee sisse aga asetada kääkuubik. Nii tuleb krõbe ja kergelt kihiline muretainas, mis viib keele alla. 

Põhi:

270 g jahu

1 tl soola

170 g külma võid

1 tl õuna või valge veini äädikat

Sega sõelutud jahu soolaga ning lisa tükeldatud külm või. Haki noaga või töötle köögikombainis ühtlaseks purutainaks. Lisa 0,6 dl jääkülma veega segatud äädikas ja sega kahvli abil ühtlaseks tainaks. Vajadusel lisa veel külma vett. 

Mätsi tainas kokku palliks, keera kilesse, vajuta lapikuks ja aseta vähemalt tunniks külmkappi tahenema. Seejärel rulli tainas jahusel pinnal u 30 cm läbimõõduga kettaks ja tõsta see tainarulli abil küpsetauspaberiga kaetud ahjuplaadile. 

Täidis:

u 500 g tomateid

1 väike punane sibul

150-200 g kitse- või feta-juustu

hakitud värskeid ürte

soola

värskelt jahvatatud musta pipart

extra virgin oliiviõli

1 muna (piruka äärte määrimiseks)

Täidise jaoks viiluta sibul õhukeselt, tomatid aga lõika u 0,5 cm jämedusteks viiludeks. Aseta need kaussi, sega läbi soolaga, kummuta kausist sõelale ja jäta u 15 minutiks nõrguma. Laota kandikule vm pinnale majapidamispaber ja aseta tomativiilud sellele nõrguma. 

Klopi muna lahti, sega läbi u 1 sl vee või piimaga, ning pintselda sellega pirukataias. Laota peale osa murendatud juustust ja hakitud üridid, seejärel sibul ja tomativiilud. Jäta piruka äärtest u 2 cm vabaks. Puista peale ülejäänud juust, nirista oliiviõli ja jahvata pipart. Tõsta ääred täidise peale ja vajuta pisut kokku. Määri taina ääred munaga. 

Küpseta 200-kraadises ahjus u 40 minutit kuni piruka ääred on kuldpruunid. Enne lahtilõikamist lase pirukal u 30 minutit taheneda ja jahtuda. Enne söömist puista peale veel värskeid ürte, nt tüümani või basiiliku lehti, samuti võid soovi korral jahvatada musta pipart.

Retsept ilmus mõned nädalad tagasi siin.

Küpsetamata šokolaadikook suviste marjadega

Selle suus sulava koogi valmimiseks ei lähe vaja ahju, vaid piisab külmkapist. Samuti ei ole tarvis erilisi oskusi ega teadmisi, sest tuleb lihtsalt ained omavahel kokku segada ja šokolaad sulatada:) Seejärel pista kook külmkappi ja oota selle tahenemist;-)

Šokolaadi-pähklikreemikreem tasub alati ise teha - see ei ole keeruline, kuid maitse ja koostise vahe on tohutult suur. Blogiski on mõned retseptid, nt see on väga hea kodune "Nutella" :) Kui ostad selle kreemi siiski poest, siis soovitan kindlasti enne pakendilt koostist vaadata. Müügil on ka mahedaid (st ökoloogilisi) kreeme, mille koostisosad pärinevad mahepõllumajandusest ja milles on isegi sarapuupähkleid sees, mida kahjuks enamikes odavates suurtootjate kreemides praktiliselt ei ole. Ka suhkru ja õlide kogus erinevates "Nutella"-kreemides on väga erinev. 

Kui hoida kooki külmkapis õhukindlalt suletud anumas ja maasikaid mitte tordi peale panna, võib see säilida isegi kuni nädal aega. Maasikaid ja muid marju saab lisada iga kord, kui koogist endale tüki lõikad. 

Gluteenivaba koogi jaoks kasuta gv kaerahelbeid ja küpsiseid - neid mõlemaid on hetkel enamikes poodides saada. Toorjuust ja šokolaadikreem võiksid olla toasoojad, kuna siis on need kreemja mitte kõva konsistentsiga ja neid on lihtne ülejäänud tainaga segada. 

Põhi:

100 g võid

200 g šokolaadiküpsiseid

50 g täisterakaerahelbeid

2 sl toasooja šokolaadi-pähklikreemi (ehk Nutellat)

Tükela või ja sulata. Purusta küpsised köögikombainis, pudrunuiaga või muul viisil ning sega läbi sulatatud või, kaerahelveste ja šokoladikreemiga. 

Suru segu 22-24 cm läbimõõduga lahtikäiva ümmarguse küpsetusvormi põhja. Vorm võiks olla eelnevalt kergelt õliga määritud ja põhja asetatud küpsetuspaber, et kook pärast lihtsamini kätte saada. Suru  tainas ühtlaselt vormi põhja ja aseta vorm täidise valmistamise ajaks külmkappi.

Täidis:

400 g (2 pakki) toasooja toorjuustu

400 g (2 pakki) vanillimaitselist kohupiima 

100 g toasooja šokolaadi-pähklikreemi (ehk Nutellat)

200 g tumedat šokolaadi

vähemalt pool kilo maasikaid kaunistamiseks

Vala nii toorjuustu- kui ka kohupiimapakkidest üleliigne vesi ära. Aseta need kaussi, lisa šokolaadikreem ja sega ühtlaseks. Tükelda šokolaad, sulata vesivannil ja sega kreemi hulka.

Tõsta täidis vormi põhjale, aja ühtlaselt laiali ja hoia vähemalt paar tundi külmkapis. 

Tahenenud kook võta vormist ja aseta serveerimisalusele. Kaunista värskete maasikate, vaarikate, mustikate või sõstardega. 

Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

Mahlane sõstrakeeks väikese suvikõrvitsaga

Sõstrad on valmis ja suvikõrvitsat on praegu ohtralt, nii et paneme need maitsvad ja kasulikud viljad keeksi sisse kokku :) Nii sõstrad kui ka tsukiini annavad magusale küpsetisele vajalikku mahlasust, samas aga teevad maiust toitainerikkamaks (eelkõige vitamiinide ja mineraalainete osas). 

Praegusel ajal - nagu igal suvel - on mul suvikõrvits peaaegu igapäevaselt menüüs:)  Täna võtsin ette kodujuustuga pihvide tegemise, mis on ühed mu suured lemmikud. Need on väljast kergelt krõbedad ja hästi mõnusalt mahlased kotletid, mis minu jaoks on ka igati tervislikud. Suvisel ajal head kerged ja suhteliselt lihtsad teha:) Kui aga näiteks keeksi jaoks ei ole vaja suvikõrvitsast liigset vedelikku eemaldada, siis pihvide puhul tuleb seda teha, et need ilusti koos püsiksid ega liialt vesised ei jääks. Mina riivin selleks suvikõrvitsad köögikombainis, segan läbi soolaga, nõrutan sõelal (lasen seista u pool tundi ja käin vahepeal supilusikaga pressimas) ning pigistan seejärel käte vahel siis veel nii palju vett välja kui vähegi saan. Vee eemaldamise etapp on aeganõudev, kuid edasi on vaid taina kokku segamise ja praadimise "vaev" :)

Igaks juhuks mainin, et blogisse on aastate jooksul päris palju erinevaid suvikõrvitsatoitusid kogunenud. Mulle meeldib see vili nii soolastes kui ka magusates roogades ja küpsetistes, seega leiab mõlemaid retsepte omajagu. 

Mõned näpunäited aga keeksi jaoks igaks juhuks ;-)

* Marjade jahuga segamine enne tainale lisamist on oluline, et need ühtlaselt jaotuks ega küpsemisel põhja ei vajuks. 

* Eriti magusa ja hõrgu keeksi saad, kui lisad sellele 100 g hakitud valget šokolaadi või martsipani, kuid sel juhul võid suhkru kogust vähendada. 

* Sõstrad võid asendada ka tükeldatud hapude õunte või hoopis kivideta kirssidega, samuti sobivad kultuurmustikad ja vaarikad.

* Kui kasutad nisujahu, siis ole taina segamisega eriti ettevaatlik (sega nii vähe, kui võimalik) ning lisa küpsetuspulbrit kahe teelusikatäie asemel vaid 0,5 tl. Liigne segamine aktiveerib gluteeni varakult ja pärast küpsetades ei anna see enam piisavat kohevust. 

* Kindlasti tuleb keeksi pärast vormist võtmist lasta restil jahtuda, et õhk käiks läbi ja põhja ei koguneks kondentsvedelik, mis selle alt lödiks teeb.

Vaja läheb: 

1 suur muna

140 g suhkrut

0,8 dl neutraalsse maitsega õli

100 g hapukoort

1-2 sl kanget alkoholi (brändi, konjak vms) või külma kohvi

100 g riisijahu

100 g maisijahu + 2 sl sõstardega segamiseks

2 tl küpsetuspulbrit

0,5 tl soodat

näpuotsatäis soola

1 väiksem (150-200 g) suvikõrvits

150-200 g sõstraid 

tuhksuhkrut

Klopi muna kausis kergelt lahti ning sega läbi suhkru, õli, hapukoore ja alkoholi või kohviga. Sega teises kausis sõelutud jahud küpsetuspulbri, sooda ja soolaga. Lisa kuivained ülejäänud tainale ja sega ühtlaseks. Lisa riivitud suvikõrvits, seejärel 2 sl jahuga läbi segatud sõstrad ja sega õrnalt läbi. 

Tõsta tainas ettevalmistatud (määritud võiga ja jahuga ülepuistatud, põhjas küpsetuspabeririba) piklikkusse vormi ja küpseta 170-kraadises ahjus 55-60 minutit kuni pealispind on kuldpruun ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Kui keeks küpsemise ajal äärtest liigselt pruunistub, kata see fooliumiga. 

Lase keeksil pärast ahjust võtmist u 15 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Lase enne sööma hakkamist küpsetisel täielikult jahtuda. Enne serveerimist sõelu peale tuhksuhkrut. Hoia keeksi kas õhukindlas anumas või paberisse või kilesse mässituna toatemperatuuril. 

Mandlitäidisega tikrikook

Tikrid on valmis saanud ja õnneks on nende näol tegemist ka väga tervislike marjadega:) Kui toitainerikkad need viljad on, sellest kirjutan lähemalt tänases Nädalalõpuleht LP-s (minu artikkel koos tikrimoosi ja -smuuti retseptidega on online'is saadaval alates ülehomsest). Mulle meeldib tikreid väga ka niisama süüa, kuid oma hapu maitse tõttu on karusmarjad kohe eriti head magusatesse küpsetistesse, seega tasub neid igasugustesse kookidesse lisada. Eelkõige soovitaksin suus sulavat martsipaniga kooki ja teiseks eriti mahlast kohupiima-purukooki - mõlemasse on tikrid ideaalselt sobivad. Blogis on ka üks karusmarja-mandlikoogi retsept (samuti mandlikreemi ja muretainaga) ning see on läbi aastate väga populaarne olnud (mis nii hea koogi puhul pole muidugi üllatav) :)

Tuletan igaks juhuks meelde, et muretaina valmistamiseks peavad komponendid olema külmad, seega tasub selliste kuumade ilmadega või enne tükeldamist umbes kümneks minutiks sügavkülma asetada ning vee sisse mõni jääkuubik panna. Oluline on ka taina külmkapis hoidmine, sest see aitab kergendada rullimist, samuti vältida taina kokkutõmbumist küpsetamisel. Eriti olulised on need nipid eelkõige praeguste palavate ilmadega, aga ka muul ajal tasub tähelepanelikult retsepte järgida ;-)

Tähtis on ka koogi vormist välja võtmine ja restile jahtuma asetamine. Siis käib õhk taina alt läbi ja see jääb krõbe; vormis seistes aga tekib põhja alla kondentsvedelik, mis teeb taina vesiseks ja lödiks. 

Kui kasutad gluteenivaba jahu, siis lisa ka 2 tl küpsetuspulbrit. Mul oli seekord riisi- ja maisijahu segu. Gluteenivaba tainast ei saa kahjuks sama mugavalt rullida, kui nisujahust valmistatut, seega võid selle ka niisama sõrmedega ühtlase kihina põhja ja äärtele suruda.

 

Põhi:

250 g jahu

0,5 tl soola

2 sl peen- või tuhksuhkrut

1 sl vanillisuhkrut

130 g külma võid

Sõelu jahu kaussi ning sega läbi soola ja suhkrutega. Lisa tükeldatud külm või ning töötle kas noaga hakkides, sõrmedega nö pudistades või köögikombainis saiapurulaadseks tainaks. Lisa 3-4 sl jääkülma vett ja mätsi ühtlaseks tainaks. Vormi tainas õrnalt palliks, keera kilesse, vajuta lapikuks ja aseta pooleks tunniks külmkappi. 

Rulli tainas jahusel pinnal laiali ja kata sellega 24 cm läbimõõduga lahti käiva ümmarguse koogivormi põhi ja ääred u 2 cm kõrguselt. Vorm võiks olla ette valmistatud, st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud. Aseta vorm veel 15 minutiks külmkappi. 

Kata tainas küpsetuspaberi ja raskusega (nt keetmata riis, kuivatatud herned v oad) ja küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit. Eemalda paber koos raskusega ja kui tainas tundub niiske, siis aseta see veel viieks minutiks ahju. Lase seejärel põhjal mõni minut jahtuda ja alanda ahju kuumus 180 kraadini.

Täidis:

150 g toasooja võid

150 g peensuhkrut

180 g mandlijahu

2 sl jahu

1 sl vanillisuhkrut

1 sl konjakit või brändit (soovi korral)

2 suurt toasooja muna

300 g tikreid

tuhksuhkrut (koogi peale)

Vahusta või suhkruga heledaks vahuks. Lisa jahu ja vanillisuhkruga segatud mandlijahu ning soovi korral alkohol. Sega õrnalt läbi, seejärel sega hulka munad. Hoidu üle segamast. 

Laota täidis ühtlaselt vormi, sellele aga omakorda tikrid. Küpseta 180-kraadises ahjus u 40 minutit kuni täidis on tahenenud ja pealt kergelt kuldpruun. 

Lase koogil vormis 15 minutit taheneda. Seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud koogile soovitan sõeluda enne serveerimist tuhksuhkrut.

Minu retsept ilmus ka D-kokaraamatus

Mandlipõhjal vaarikakook auhinnatud rose'ga

Vaarikaaeg on lõpuks käes :) Imelised punased marjad ei ole mitte lihtsalt ilusad ja suus sulavad, vaid ka väga tervislikud (vaarika kasulikest omadustest olen näiteks siin kirjutanud). Seega soovitan neid süüa nii palju kui saab, sest imemaitsvate kodumaiste vaarikate aeg on peaaegu sama napp kui maasikaperiood. Kui aga vaarikaid niisama nautida ei soovi, siis sobita neid toitude sisse (blogis on terve hulk vaarikatega retsepte) või küpseta hoopis seda kerget suus sulavat maiust :)

Seekordseks kaaslaseks vaarika-mandlikoogile on tüüpilisest Toskaana viinamarjasordist Sangiovese (lisatud on ka Syrah'd) valmistatud puuviljane Casa Charlize roosa vein. Selle aromaatse veini puhul on eriti tähelepanuväärne asjaolu, et hetkel müügil olev aastakäik (2019) valiti Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni (ESA) poolt üheks hõbedase medali väärilistest veinidest. Kokku maitsesid Eesti paremikku kuuluvad sommeljeed pimedegustatsioonil 408 veini 35 erinevalt maaletoojalt, hinnates neid 100 punkti skaalal. Üle 90 punkti saanud veinid said kuldse, üle 83 punkti hõbedase ja üle 77,5 punkti pronksmedali. Vähema punktide hulgaga jäänud veinid jäid tunnustuseta ja neid olid peaaegu pooled. Seega arvestades tihedat konkurentsi, on medalile jõudmine suur tunnustus, eriti veel hõbedase saavutamine ;-) Ning võttes arvesse veel selle rosé hinnaklassi, on tegemist ülihea hinna-kvaliteedi suhtega joogiga. Ja näeme ühtlasi ka seda, et saab küll alla 10 euro eest ikkagi häid veine (vähemalt Eesti tippsommeljeede arvates) :)

Selles puuviljases veinis on kerget magusust, mis on just perfect match vaarikatega. Seega sobitasin selle  kokku mandlite ja vaarikatega koogiga, mis on suviselt kerge ja värske. Veini kulub koogi jaoks vaid väike klaasitäis, kuid loomulikult saad ülejäänud veini kas kõrvale või niisama või hoopis enne maiustamist koos mõne sobiva grillroaga (nt lõhe) ära tarbida ;-) Kusjuures, see rosé oli just üllatavalt hea vaarika-mandlikoogi kõrvale jooduna - soovitan proovida! :)

Kuigi tegemist on äärmiselt lihtsa ning vähe aega ja vaeva nõudva koogiga, panen siiski igaks juhuks mõne nipi ja soovituse kirja, et küpsetamine veelgi libedamalt kulgeks :)

* Et munakollaseid valgetest paremini eraldada, võta munad otse külmkapist. Külmadel munadel, erinevalt toasoojatest, on munakollane reeglina ilusti eraldi. Samas vahtu läheb just toasoe muna paremini, kuid see vahe on väga väike ;-)

* Vorm valmista kõige alguses ette ja aseta see põhja valmistamise ajaks külmkappi, sest nii jääb või ilusti vormi külge kinni. Vormi korralik võiga määrimine on oluline, sest koogis eraldi rasvainet pole, seega määrimata vormist võib olla seda raske eemaldada (see võib sinna kinni jääda). 

* Veinisegu soovitan pärast valmimist kastrulist kaussi valada, et see kiiremini jahtuks. Võid selle korraks ka külmkappi panna, aga ole ettevaatlik, et see liigselt ei tarretuks enne koogile lisamist. 

Põhi:
100 g jahvatatud mandleid
50 g tuhksuhkrut

1 sl vanillisuhkrut
2 munavalget

Sega jahvatatud mandlid suhkrutega ja vahusta munavalged. Sega mandlisegu ettevaatlikult munavahu hulka. Laota tainas ühtlase kihina 21-22 cm läbimõõduga lahtikäivasse koogivormi, millel on põhjas küpsetuspaber. Nii see paber kui ka vormi ääred peaksid olema võiga määritud; äärtele raputa ka kergelt jahu. 

Küpseta koogipõhja ahjus 200 kraadi juures 15-20 minutit kuni põhi on äärtest ja pealt kergelt pruunistunud. Lase põhjal jahtuda ja aseta see siis serveerimisalusele.

Kate:

400-500 g värskeid vaarikaid

4 lehte želatiini

2 dl roosat poolkuiva veini

1 sl suhkrut

Laota vaarikad ühtlaselt koogipõhjale. 

Vala vein ja 1 dl vett kastrulisse, lisa suhkur ja kuumuta madalal kuumusel, kuni suhkur on lahustunud. Leota želatiinilehti külmas vees u 10 minutit, pigista vesi välja ja sulata need nõrgal tulel veinisegus samal ajal segades. 

Lase vedelikul jahtuda, kuni see hakkab kergelt tarretuma. Tõsta veinisegu supilusikaga marjadele ja pane kook veel pooleks tunniks külma. Serveerides puista soovi korral peale mündi- või melissilehti, samuti sobivad söödavad õied. 

Postitus valmis koostöös Casa Charlize'iga.

Kohupiimaga vaarikatartletid

Suvisel ajal on blogimine ausalt öeldes vägagi keeruline 😊 Nii palju on suurepärast värsket kraami, millest toidu tegemiseks ei ole vaja ei aega ega oskusi, rääkimata retseptidest. Värske kartul, porgand, kapsas, suvikõrvits, tomatid, aedoad, salat jne jne - ainus vaev on need aiast, turult, talunikult või poest koju tuua, kuid toidud nendest valmivad praktiliselt ise 😁 See viimane on nüüd küll väike liialdus, aga no ei ole ju vaja suurt vaeva näha, et keeta värske kartul, teha juurde kukeseenekaste ja mõni suvine salat. Või viilutada aromaatne tomat, korjata rõdult või aiast basiilikut ja nautida seda headust burrata'ga?!? Seega on keeruline ka retsepte jagada, sest neid lihtsalt ei ole ju suviseks kokkamiseks eriti vaja 😊

Kui aga on soov midagi tavapärasest teistmoodi teha, siis on blogisse aastate jooksul kogunenud terve hulk erinevaid retsepte, näiteks maasikatest ja suvikõrvitsast. Kui on soov valmistada mõnda "keerukamat" salatit, siis eelmisesse LP-sse panin kirja retsepti maasikate, virsikute, jamon serrano ja grilljuustuga. Küpsetamisefännidele on aga viimases lehes tomati-juustu galette ning kirsstomatitega focaccia. Sel reedel aga on staariks noor kapsas, millest saab nii salatit ja suppi kui ka grilltoitu teha 😎

Et aga vaarikad on valmis saanud, siis on aeg nendega ka küpsetada 😉 Vaarikate ja kohupiimaga väikesed tartletid on väga mõnusad - krõbeda põhja ja mahlase sisuga. Vaarika-tartelette on maitselt mahe, sest hapukad marjad tasakaalustavad magusat kooki hästi. Vaarikatartlett on igati hea ka mandli- ehk frangipane-täidisega, kuid kohupiimaga on see kuidagi kergem ja suviseks maiustamiseks eriti hästi sobiv 😊 

NB! Mainin siinkohal ka igaks juhuks ära, et see väike muretainapõhjal koogike on eesti keeles tartlett, mitte "tartalett" (sest omlett, mitte omelette). Väike asi, aga tekitab palju segadust 😀 Teisedki minu poolt kasutatud sõnad (vaarikatartlett ja vaarika-tartelette) on õiged muide 😉

Kui teed gluteenivabu kooke, siis kasuta riisi- ja maisijahu segu ning lisa 0,5 tl küpsetuspulbrit. Vaarikate asemel võid kasutda mustikaid, kivideta kirsse või sõstraid. 

Põhi:

180 g jahu

100 g jahvatatud mandleid

40 g tuhk- või peensuhkrut

120 g külma võid

1 külm muna

Sega sõelutud jahu mandlite ja tuhksuhkruga. Haki noaga, näpi sõrmedega või töötle köögikombainis tükeldatud külm või jahuseguga nii, et tekib purutainas. Lisa kergelt lahti klopitud muna, sega läbi ja mätsi ühtlaseks tainaks. Tee sellest tainapall, vajuta lapikuks, mässi kilesse ja hoia 30 minutit külmkapis. 

Määri kas kuus 8-sentimeetrist või neli 12-sentimeetrist lahtikäivat ümmargust vormi võiga ja puista üle jahuga. Jaga tainas kas neljaks või kuueks võrdseks tükiks ja rulli kahe küpsetuspaberi vahel lahti nii, et sellega saaks katta vormi põhja ja ääred. Torka põhi tihedalt kahvliga läbi ja aseta vormid taas 30ks minutiks külmkappi. 

Aseta igasse vormi tükk küpsetuspaberit ja sellele omakorda raskuseks kuivatatud herned, oad või riis. Küpseta põhja ahjus 180-kraadises ahjus 10 minutit. Eemalda küpsetuspaber koos raskusega. 

Täidis:

300 g kohupiimapastat

1 sl vanillisuhkrut

2 muna

100 g peensuhkrut

200 g vaarikaid

tuhksuhkrut (soovi korral)

mündilehti

Sega kohupiim suhkrute ja lahtiklopitud munadega. Jaga kohupiimasegu võrdselt vormide vahel ja tee sama 100-150 g marjadega. Küpseta kooke ahjus 25-30 minutit (sõltuvalt vormi suurusest), kuni täidis on äärtest tahenenud, kuid keskelt veel kergelt pehme, aga mitte enam võbelev. 

Lase kookidel vormis 10 minutit taheneda, eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. Jahtunud kookidele puista peale ülejäänud marjad, mündilehed ja sõelu soovi korral enne serveerimist tuhksuhkrut. 

Krõbedal põhjal mahlane porgandipirukas

See küpsetis on maiuspala kõigile porandipiruka fännidele! 😍 Ohtralt mõnusat mahlast porganditäidist ja suhteliselt õhuke krõbe kihiline võiga valmistatud põhi on väga maitsev kooslus. Nüüd on juba üle kuu aja ka värskeid eriti mahlaseid ja toitainerikkaid porgandeid saada, nii et pirukas saab eriti maitsev 😉 Seda küpsetist on muide hea ka (raba)matkale ja piknikule kaasa võtta, samuti aia- või terassipeol (eelroaks) pakkuda. Nagu fotol näha, sai see pirukas pildistatud märtsis, et anda kevadpühadeks idee ülejäänud keedumunade ära kasutamiseks, aga loomulikult on see hetkel veelgi parem just nimelt värskete porgandite tõttu, mis on eriliselt maitserikkad. Ja muide, keha saab porgandist kõige rohkem toitaineid just siis, kui see on kuumutatud ja koos rasvainega 😎

Pärmi-lehttainast tasub sulatada aeglaselt külmkapis mitte toatemperatuuril, samuti ei tasu seda liiga vara sügavkülmast välja võtta (piisab reeglina paarist tunnist). Liiga pikalt soojas olnud tainas hakkab juba enne küpsetamist kerkima, mis tähendab, et pärast küpsemise ajal kerkib see vähem, ning tulemuseks on kuivem, tihkem (st vähem õhulisem) ja tuimem küpsetis. 

Vaja läheb: 

400 g (1 pakk) võiga pärmi-lehttainast

selitatud võid või õli praadimiseks

400-500 g riivitud porgandit

1 muna

100 g hapukoort

2-3 keedetud muna

0,5 tl soola

1 sl suhkrut

0,25 tl riivitud muskaatpähklit

värskelt jahvatatud pipart  

Lase tainal külmkapis sulada. Võta pakendist ja kas rulli jahusel pinnal pisut suuremaks või aseta kohe küpsetuspaberiga vooderatud 20X30 cm vormi ning laota selle põhja ja 1-2 cm kõrguselt ka äärtele. 

Kuumuta suurel pannil keskmisel kuumusel rasvaine, lisa riivitud porgandid ja prae neid aeg-ajalt segades u 10 minutit. Võid porgandit praadida ka kahes osas, kui sul on väike pann.

Klopi muna kergelt lahti, sega hulka hapukoor, porgandid ja maitseained. Tee keedetud munad kahvliga puruks ja lisa ülejäänud täidisele.

Laota porgandisegu ühtlaselt vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus u 30 minutit kuni ääred on pruunistunud. Lase enne ruutudeks lõikamist u 10 minutit taheneda. Eriti hea on pirikas ahjusoojalt, kuid ka jahtunult on igati nauditav. 

Retsept ilmus mõned kuud tagasi siin