Käisin hiljuti Saksamaal
konverentsil Future Farming Dialogue Tomorrow Belongs to All of Us, kus 40 riigi farmerid, (toitumis)teadlased, professorid ja ajakirjanikud arutasid teemadel, kuidas leida tasakaal toidu tootmise ja meie planeedi loodusressursside säilitamise vahel. Kuigi eemalt vaadates (ehk neile, kes ise tegelikult põllumajandusliku tootmisega ei tegele) võiks ideaalis justkui kogu põllumajaandus olla mahe ja mõndade jaoks isegi “nii, nagu vanasti", on paraku selge, et selle mineviku “vana hea” hobuse ja kondijõu abil töötamise juurde enam tänapäeval tagasi keegi minna ei soovi. Vähemalt mitte need, kel endal talumajapidamine olemas :) Eriti veel arvestades tänapäevaseid tehnoloogilisi jm lahendusi ning kolme suurimat põllumajanduse väljakutset:
1. kliimamuutused;
2. kasvav rahvastik;
3. piiratud loodusressursid.
Põhiküsimus põllumajanduses ongi tänapäevael, kuidas säilitada loodust ja toota loodusvara võimalikult vähekahjustaval viisil, samal ajal aga kõik inimesed ära toites.
Kliimamuutuste puhul on farmerite jaoks kõige hullem määramatus. Ilmaennustused ei pea enam paika ja nendega ei saa arvestada; ühes kohas on suured põuad, teises üleujutused jne jne. Väga palju saagist Põhja-Ameerikas (USA ja Kanada) hävineb just drastiliste ilmastikuolude tõttu. Samas isegi kui Euroopas elades rahvastiku suurenemist eriti ei märka, siis India, Hiina jt riigid, kus inimeste arv ületab juba niikuinii miljardi(!!!) piiri, on elanikkond plahvatuslikult kasvanud ja need piirkonnad kannatavad veelgi enam ülerahvastuse käes. Viimase 13 aastaga on maailma lisandunud miljard inimest! Igal aastal tuleb maailma juurde u 80 miljonit inimest ja aastaks 2050 on meid tõenäoliselt 10 miljardit.
Üks asi, mida konverentsil mainiti ja mille kohta olen viimasel ajal usaldusväärsetest allikatest lugenud, on GMO (Genetically Modified Organism). Kahjuks ei olnud GMO küll eraldi teemana kavas, küll aga tuli see põgusalt jutuks seoses mõne teise teemaga, näiteks maisi kasvatusega, kuna USA-s on nüüd juba paljudes farmides kasutusel lühike (st oluliselt lühem kui tavaline) GM-mais, mis peab paremini vastu tormidele jm ilmastikutingimustele, mis muidu põhjustasid saagi hävinemise. Tornaadod ja põuad on ühed sagemini esinevad ilmastikumuutused, millega talupidajad Ameerika kontinendil peavad rinda pistma ning tänu lühemale ja tugevamale varrele on mais üle elanud ka suured tormid, mis tavapärase kõrge maisi maha murravad.
Olen viimasel ajal GMO-de (ehk organismide, kelle pärilikkustegureid on tänapäeva biotehnoloogia abil muundatud viisil, mida looduses ei esine) kohta päris palju lugenud, siis mõtlesin mõningaid teaduspõhiseid artikleid ka blogis jagada. Saan küll aru, et sellest teemast hetkel rääkimine - eriti juhul, kui see on positiivses võtmes - on umbes sama, mis mõned aastad tagasi tõdemine, et gluteen ei ole tegelikult paha, kuid mis teha ... Keegi peab ju alati see esimene olema, kes teema puhul otsa lahti teeb ... :)
See on uskumatu (ja muidugi hullult tore!) kui popiks Eestis on viimasel ajal kvaliteetseid saiatooteid valmistavad pagarikojad, -ärid, restod jms saanud. Olen muidugi ise neist, kes selle trendi tõusule oma meeletu saialembusega pidevalt kaasa aitab:D Mind võib näha nii Röstis, Kozebue Bakery’s kui ka mujal saiapätse, kaneeli- jm saiakesi ostmas; Bekkerist ja Moonist pirukaid soetamas; nüüd, kui on olemas
Kaja Pizzaköök, olen hakanud pitsat sööma, ja (liiga) sageli igal hommikul värskelt valmistatud makaronidest tehtud imemaitsvat pastat nautima pärast seda, kui Kopli tänava algusesse saabus
Jahu resto.
Endises Põhjala tehases asuva Karjase saia toodete järele aga looklevad pikad järjekorrad (uskumatu, et praegusel ajal on veel defitsiitseid kaupu ja
käib tõeline “saiamöll”) :) Niiet soojad saiad lähevad nagu soojad saiad :D Ja tuleb ilmselt nõus olla ühel naljakal dieedisaidil kirjutatuga, et “gluteen - rahvavaenlane#1 nisutooted on oma sandistavad kombitsad ajanud sügavale ühiskonda” :D :D :D
Nali naljaks, aga räägin (käsitöö) saiatoodete tohutust populaarsusest just seetõttu, et ei ole kuigi kaua aega möödunud sellest, kui kirjutasin nii
Nädalalõpuleht LP-s kui ka
blogis, et terve inimene ei pea gluteeni vältima. Tookord said mõlemad lood väga palju tagasisidet, tometusse saabus isegi kiri ühelt isehakanud “eksperdilt” ja paar inimest ründas mind nii mu enda blogi kommentaaruimis kui ka ühes FB foorumis. Muide, üks neist inimestest oli
Tervise Arengu Instituudi (TAI) töötaja! TAI peaks aga teaduspõhist lähenemist toitumisele propageerima, niiet ma loodan, et see ei ole nende ametlik seisukoht. Viitan väga sageli nii artiklites kui ka blogis TAI (eelkõige
siin olevale) infole, mis siiani on kõik õnneks adekvaatne olnud. Väike kahtlus on muidugi alati hinges pärast seda gluteeni-teemat, aga õnneks pole siiani pseudoteadust TAI veebilehelt avastanud ja jääb lootus, et see oli vaid ühe töötaja isiklik võitlus “paha” gluteeni vastu ...
Aga miks ma üldse seda vana “unustatud” gluteeniteemat meenutan, on see, kuidas võib ühest väga ebapopulaarsest asjast (jah, see gluteenitalumatus oli vahepeal moehaigus, kuigi vältima peaksid seda vaid need, kellel on tsöliaakia või arsti poolt kindlaks tehtud talumatus/allergia), saab kiirelt väga popp asi ehk mood läheb mööda ja pseudo”info” saab ikkagi lõpuks ümber lükatud. Ma usun, et sama saab olema ka GMO-de puhul. Sest kõige põhjal, mida olen teaduspõhistest ja usaldusväärsetest allikatest lugenud, saab järeldada, et mingit alust neid karta ei ole.
Olen võtnud suuna, et nii blogis kui ka kõigis artiklites erinevatele väljaannetele lähtun vaid teaduspõhisest infost, usaldan teadlasi ja arste (kui vastava ala spetsialiste) ning umbluu-lehtedelt “teavet” ei omanda. Ka selle teema puhul lugesin kümneid artikleid erinevatest teaduspõhistest allikatest ja tegin endale teemat nii palju selgeks, kui vähegi võimalik. Sellest hoolimata lasen pigem rääkida teistel (hästi palju viiteid on siin postituses), sest info läbi töötamine ei tee veel minust eksperti, kellel võiks teemast mingi “arvamus” olla :)
Alustada võiks sellest, et sain alles hiljuti
sellest artiklist teada, et teadlaste avastuse kohaselt on mitmed taimed juba looduslikult GMO :) Nö teaduslik konsensus on, et geenidega laboris “töötamine”
ei ole kuidagi kahjulikum kui muutuste esilekutsumine traditsioonilise sordiaretuse kaudu (nt kuidas suurest hundist sai nunnu pisike sülekoerake?), kuid samas võib GMO-del olla eeliseid suurema vastupanu võime osas ilmastiku tingimustele (sh vaja vähem pestitsiide kasutada) ja suurema toitainerikkuse osas. Siiani ei ole ühtegi tõendit, et mõni inimene oleks haigestunud või keskkonnale oleks kahju tekkinud, kuid kuna GM-viljad on suhteliselt uus nähtus, on ka liiga vara teha laiapõhjalisi järeldusi. TÜ teadur Tuul Sepp on kirjutanud
väga hea artikli ja see tasub kindlasti läbi lugeda. Samuti tasub lugeda
intervjuud Toivo Maimetsaga, kes ilmselt tutvustamist ei vaja.
Ei ole alust väidetel, et GMO on iseenesest kahjulik. See juba aastal 2008 ajalehes Sirp ilmunud artikkel on muideks väga hea - seletab hästi lahti nii poolt- kui ka vastuargumente. Ja kahjuks on siin ka tõdemus, mida olen korduvalt mujaltki kuulnud:
rahvastiku kasvu arvestades on pikemas perspektiivis valida pestitsiididega mürgitatud toidu, GMOde ja nälja vahel. Et GMO vilju tuleb vähem või üldse mitte “mürgitada”, olen muide mitmest kohast lugenud, sh
siit.
Nagu ka kliimamuutuse osas, mis samuti lisaks teadusele kätkeb suurt raha, võimsaid korporatsioone, meeletut lobitööd, äraostetavaid või teadust ignoreerivaid poliitikuid, vandenõuteoreetikuid jne jne üle maailma, ei ole ka GMO-de osas siiski päris 100%-list konsensust, kuid ikkagi üle 90% teadlastest on arvamusel, et GMO-d ei kujuta inimese tervisele ohtu. Vaidlus nende üle, nagu nt vaksiinide puhulgi,
pole mitte teaduslik, vaid ideloloogiline ja emotsionaalne, nagu kirjutab üks mu lemmikteadlasi
Yvette d’Entremont (SciBabe) ühe dokumentaalfilmi (mis ka ETV-s oli) selgituseks. Teadus ei eksisteeri vaakumis, niiet kui pead teadust tõepäraseks kliimamuutuse osas, siis peaksid seda laiendama ka GMO-dele, arvab SciBabe. Teadusel pole niikuinii vahet, kas sellesse uskuda või mitte :) Kui aga kliimamuutuste osas on küsimus, kus tekib see vastuseis ja -“argumendid”, siis tuleb ikka vaadata,
kes neid rahastab. Sama on tegelikult ka GMO-dega.
Ilmselt seetõttu on ka Greenpeace endiselt nende vastu, kuigi
107 Nobeli preemia laureaati on esitanud kirja Greenpeace’ile, et see lõpetaks GMO-dele oponeerimise, ja üks professor ka otsesõnu ütleb, et on üllatav, et organisatsioon usaldab teadlasi kliimamuutuste ja vaktsiinide osas, aga GMO-de suhtes leiab, et teadlased valetavad. Loomulikult on Greenpeace'il seda alusetut hirmu kultiveerides võimalik saada rohkem rahastust, sest enamik inimesi siiani usub, et GMO-d on kahjulikud, kuid see ei ole kuidagi eetiline. Kusjuures, GM-riisi blokeerimine (sh Greenpeace’i sellealase tegevuse tõttu) on
Briti ajalehe The Guardian kohaselt kaasa toonud miljonid surmad ja põhjustanud laste pimedaks jäämist:
Vitamin A deficiency is practically unknown in the west, where it is found in most foods. For individuals in developing countries, however, vitamin A is a matter of life or death. Lack of it is believed to be responsible for killing more children than HIV, tuberculosis or malaria – around 2,000 deaths a day. On a global scale, about a third of children under five suffer from the condition which can also lead to blindness.
Nii, nüüd sai kirja hunnik viiteid artiklitele, kuid tegelikult on neid veel ja veel. Aga kusagil peab ju lõpetama :) Loodan, et viitsisite süveneda ja mõtlete sel teemal - kui kasvõi mõni inimene seda teeb, siis tasus mu vaev ära ;-)