reede, 4. november 2022

Imelihtne ja -maitsev martsipani-šokolaadikook


Isadepäev on küll alles järgmisel pühapäeval, aga otsustasin hakata juba jagama selliseid retsepte, millega lapsedki hakkama saavad ja mis reeglina kõigile meeldivad. Esimene neist on tummine ja maitserikas šokolaadi, metspähklite ja martsipaniga maius, mis sobib suurepäraselt nii isadele kui ka lastele ning on samas lihtsamast lihtsam ja valmib väga vähese vaevaga. Tänapäeval on muidugi üks argument selle koogi puhul ka asjaolu, et see ei vaja küpsetamist ja ahju pole vaja sisse lülitada;-) Kook taheneb külmkapis, nii et elektrikulu minimaalsele ajakulule ei lisandu :) 

Ilmselt paljud juba teavad, aga eelmisel nädalal lahkus meie seast vaid 49-aastasena tuntud toiduentusiast Julie Powell. Juliet teatakse peamiselt ta projekti tõttu, mille eesmärgiks oli valmistada legendaarse telekoka ja kokaraamatute autori Julia Childi kõige kuulsama raamatu "Mastering the Art of French Cooking" järgi prantsuse klassikalisi roogasid ja sellest vändatud filmi "Julie & Julia" järgi. Olen sel nädalal sellega seoses üsna palju lugenud guru-staatuses Julia Childi kohta. Üks asi, mis mind on eriti kõnetanud, on tema lause:
"In the 1960s, you could eat anything you wanted, and of course, people were smoking cigarettes and all kinds of things, and there was no talk about fat and anything like that, and butter and cream were rife. Those were lovely days for gastronomy, I must say."

Tänapäeval on kuidagi eriti palju sellist dieedihullu-tüüpi toidusse suhtumist, paastumist ja näljutamist, mis paneb teatud asju suisa "patuseks" nimetama ja nende nautimist "patustamiseks" pidama. Koledad sõnad, mis minu, kes ma toitu jäägitult armastan, arvates kohe kuidagi toiduga kokku ei sobi. Ja kuna neid kasutatakse reeglina just selliste asjade kohta, mida ma ise palavalt armastan nagu või, värske sai, martsipan, šokolaad jms, siis häirib see mind seda enam. Kogu elu ei saa ju keedetud brokolit või lehtkapsast närida (need mõlemad on muidugi "patuvabad") ...

Nii et loodan, et see kook toob palju rõõmu ja head meelt, sest see on tõeliselt nauditav:) Ega see tõesti suures koguses igapäevasele toidulauale või terve eraldi einena ei oleks hea mõte, kuid selles maiuses ei ole kindlasti mitte midagi patust, vaid see on puhas nauding. Piisab ju täitsa ühest tükist, sest see on piisavalt tummine ja maitsekas.

Paar nõuannet ka:

* Šokolaad ei pea olema mõru, vaid pigem magusapoolne. Soovitan valida 50-70%lise kakaosisaldusega tumeda šokolaadi.

* Et martsipani oleks lihtsam hakkida, hoia seda enne külmkapis või aseta 10ks minutiks sügavkülma. Vali võimalikult suure mandlisisaldusega variant.

Vaja läheb:
200 g tumedat šokolaadi
100 g pähklite või mandlitega piimašokolaadi
200 g võid
200 g küpsiseid
100 g hapukaid marmelaadikomme
100 g sarapuupähkleid või mandleid
100 g martsipani

Tükelda šokolaadid ja või. Aseta need kastrulisse ja lase madalal tulel aeg ajalt segades sulada. Sega ühtlaseks.

Murra küpsised väikesteks tükkideks ning haki marmelaad, pähklid ja martsipan. Lisa need šokolaadisegule. Sega läbi.

Laota mass u 20X20 cm läbimõõduga neljakandilisse vormi, mis on kaetud küpsetuspaberiga. Hoia vähemalt kaks tundi külmkapis, kuni kook on tahenenud. Seejärel lõika ruutudeks. Hoia kooki külmkapis õhukindlalt suletud nõus. 


Retsept ilmus aasta tagasi siin

teisipäev, 1. november 2022

Mahlane kõrvitsakook pähklite, porgandi ja kohupiimakreemiga




Ilmad lähevad järjest jahedamaks, päevad lühemaks ja loodus üksluisemaks (kuigi pildil olevad saialilled korjasin oma aiast alles eelmisel nädalal), nii et tuleb ennast lähinädalatel pigem tubaste tegevustega rõõmustada. Mind hetkel tõesti enam eriti õue ei kisu, samas kui suvel näiteks üritan iga võimalust vältida siseruumides aja veetmist. Just praegu on kuidagi eriti mõnus sooja teki all end kerra tõmmata, nautida head enda korjatud taimedest tehtud teed (viimasel ajal on peamiselt nurmenukutee mu tassis) ja võta kätte mõni köitev raamat, mis end käest panna ei lase (hetkel loen Obama teost "A Promised Land", mida väga soovitan). Hea raamat on muidugi igal aastaajal mu truu kaaslane, sest ega muidu ju jõuaks aastas üle 50 teose lugeda, kui seda iga ilmaga ei teeks;-)

Ja sombusel sügisõhtul sobib sooja tee kõrvale loomulikult ideaalselt üks mõnusalt mahlane ja maitserikas kook, kus köögivilju suisa kaks - kõrvits ja porgand. Kokku on aedvilju küpsetises pool kilo(!), nii et seda võib vist kohe päris tervislikuks koogiks pidada;-) Ja krõmpsuvaid metspähkleid leiab selles maiuses suisa kahes kohas - nii koogi sees kui ka selle peal:) Kuna toorjuustukreem pole tehtud võiga, vaid hoopis kohupiimaga, siis seda enam võib selle küpsetise puhul välja tuua selle kasulikkust ja taljesõbralikkust. Kui nii palju maiustada nagu mina seda teen, siis on ühe koogil puhul päris oluline, et see on toitainerikas ega pole ülemäära rammus, nii et võib vabalt kasvõi õhtul süüa:D 

Eriti hõrguks teevad selle koogi minu arvates aromaatsed maitseained, mida võib loomulikult rohkem lisada, kui retseptis kirjas on. Nii kõrvitsa kui ka porgandi seltsiliseks sobivad erinevad vürtsid suurepäraselt; lisaks kaneelile ja muskaatpähklile võib vabalt sobitada tainasse näiteks kardemoni, nelgi ja ingveri. Kui soovid magusamat kooki, siis soovitan hakkida sisse 100 g (valget) šokolaadi või lisada 100 g rosinaid või tükeldatud kuivatatud aprikoose. Igaks juhuks mainin, et see kook on üksnes mõõdukalt magus (vähemalt siis, kui täpselt retsepti järgi teha), nii et suurematel magusasõpradel tasub täitsa mõelda lisandite poole, kuigi mulle endale meeldib see kook sellisena nagu see on:)

Sarapuupähklite asemel võid kasutada Kreeka või pekaanipähkleid, samuti sobivad mandlid. Tainasse lisamiseks hakin pähklid üsna jämedalt, sest mulle meeldivad koogi sees suured pähklitükid, kuid katte peale tuleb pähklid üsna peeneks teha. Loomulikult - kui eelistad pigem peenemat pähklipuru koogi sees, siis haki ka taina jaoks pähklid väiksemaks, kuid vabalt võid pähklid ka üldse välja jätta :) 

Gluteenivaba koogi jaoks võta 1,5 tl küpsetuspulbrit rohkem (kokku 3 tl). Kasutasin seekord toortatrajahu, kuid sobivad ka muud meelepärased gluteenivabad jahud. 

Koogi võib vabalt ka horisontaalselt pooleks lõigata ja kreemi nii vahele kui ka peale panna. Kuigi kreemikiht on siis õhem, jätkub sellest siiski ilusti. 



Vaja läheb:
3 muna
180 g suhkrut
1 dl neutraalse maitsega õli
200 g kõrvitsapüreed
180 g jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
1,5 tl jahvatatud kaneeli
0,5 tl riivitud muskaatpähklit
näpuotsatäis soola
300 g peenelt riivitud porgandit
100 g hakitud sarapuupähkleid

Klopi munad suhkruga kergelt lahti ning sega läbi õli ja kõrvitsapüreega. Teises kausis sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega ning seejärel sega õrnalt ülejäänud taina hulka. Viimasena lisa riivitud porgand ja hakitud pähklid ning sega kergelt läbi.

Vala segu 22-24 cm läbimõõduga ümmargusse lahtikäivasse vormi, mis on ette valmistatud (st et põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud). 

Küpseta 180-kraadises ahjus 40-45 minutit (sõltuvalt eelkõige vormi suurusest), kuni kook on pealt kuldne ja sisse torgatud tikk tuleb puhtalt välja. Lase koogil u 15 minutit taheneda, seejärel eemalda vormist ja jäta restile jahtuma. 

Jahtunud koogile võid raputada tuhksuhkrut, kuid soovi korral tee koogi peale kate. Selleks on vaja:
200 g (1 pakk) vanillimaitselist kohupiima
200 g (1 pakk) toasooja toorjuustu
50 g tuhksuhkrut
u 50 g peenelt hakitud sarapuupähkleid

Sega visplit kasutades kohupiim, toorjuust ja tuhksuhkur. Laota kreem jahtunud koogi peale ja soovi korral ka äärtele. Puista peale ja äärtele hakitud pähklid. 


Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

      reede, 28. oktoober 2022

      Õuna-pohla Tosca kook


      Olen ise sel nädalal kõrvitsaküpsetiste lainel, sest esmaspäeval on ju Halloween:) Eile küpsetasin vürtsika kõrvitsakoogi, mille sees sarapuupähklid ja riivitud porgand (köögivilju on koogis muide pool kilo!), peal aga kohupiimakreem. Blogisse jõuab see mahlane kook juba järgmisel nädalal;-) Tänases Nädalalõpuleht LP-s on aga pontšakad pannkoogid, lihtne kohupiimakook ja kohevad saiakesed, milles kõigis on omajagu kõrvitsapüreed. 

      Mõeldes aga homsele nädalavahetusele ja sellele, et veel on ju koduaia õunu saada, soovin meelde tuletada ühte vana head kooki, mida tegin seekord hapude koduaia Antonovkate ja metsast korjatud pohladega. Tosca on mandlimekiga mahlane küpsetis, mis reeglina meeldib kõigile, seega tasub seda katsetada:) Blogiski on Tosca juba mitu korda aastate jooksul olnud ja ma ei välista, et satub siia edaspidigi:) Kusjuures erinevalt paljudest kookidest on Tosca minu arvates eriti hea järgmisel päeval pärast küpsetamist.

      Kevadisel ajal võid õunte ja pohlade asemel lisada u 300 g tükeldatud rabarberit, suvel aga näiteks mustikaid, vaarikaid, sõstraid, põldmarju või tikreid.

      Gluteenivaba koogi jaoks asenda nisujahu riisi- ja maisijahuga ning lisa 1,5 tl küpsetuspulbrit (kokku läheb tainasse 3 tl). 

      Vaja läheb: 
      150 g toasooja võid
      100 g suhkrut
      1 sl vanillisuhkrut
      3 toasooja muna
      180 g jahu 
      1,5 tl küpsetuspulbrit
      näpuotsatäis soola
      250-300 g tükeldatud hapusid õunu
      peotäis või paar pohli
      1 sl calvadost vm brändit (soovi korral)

      Vahusta või ja suhkrud heledaks kohevaks vahuks. Lisa edasi vahustades ükshaaval munad. Sega sõelutud jahu küpsetuspulbri ja soolaga, lisa võivahule ja sega õrnalt läbi. Sega õrnalt hulka õunad ja pohlad, soovi korral ka alkohol. 

      Tõsta tainas ettevalmistatud (st põhjas küpsetuspaber, ääred määritud võiga ja jahuga üle puistatud) 24-cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi ja küpseta 180-kraadises ahjus 30 minutit kuni kook on pealt tahenenud. 

      Kate:
      100 g võid
      4 sl suhkrut
      2 sl jahu
      100 g mandlilaaste 
      4 sl täispiima

      Aseta tükeldatud või ja suhkur paksupõhjalisse potti ja lase sulada. Seejärel lisa jahu ja sega ühtlaseks. Sega hulka mandlilaastud ja piim ning kuumuta madalal tulel katet kuni see veidi pakseneb (ära keema lase). 

      Laota kate koogile, aja ühtlaselt laiali ja küpseta veel 20-25 minutit kuni kate on tahenenud ja kergelt pruunistunud. Lase koogil u 10 minutit pärast ahjust väljavõtmist taheneda, seejärel tõsta restile jahtuma. Serveeri seda kooki jahtunult. Hoia õhukindlas anumas või kilesse mässituna toatemperatuuril. 


      Retsept ilmus paar kuud tagasi siin

      esmaspäev, 17. oktoober 2022

      Õuna-pirni vorm martsipaniga



      Värskes Nädalalõpuleht LP-s kirjutasin lähemalt portveinist, mille erinevate variantide ja tootmisega ma paar nädalat tagasi Duoros olles lähemalt tutvusin. Sel korral käisin nii Quinta de Ventozelo's, mis on piirkonna üks suurimaid veinimõisaid laiudes üle 400 hektaril, kui ka Quinta de Bofim'is, kes valmistab selliseid kuulsaid portveine nagu Graham's, Dow's, Warre's ja Cockburn's. Duoro jõe org on minu jaoks üks ilusamaid veinipiirkondi, nii et sel aastal nautisin seda juba suisa teist korda. Kevadel olin lisaks Duorole ka Aveiros ja Portos ning kirjutasin pikemalt hoopis Portugali toidust. Paar aastat tagasi viibisin pikemalt Lissabonis ja selle lähistel Sintras ning panin muljed ja soovitused kirja siia. 

      Põhimõtteliselt võib portveini (nii Tawny kui ka Ruby stiili, kuid ka valget ja roosat) väga hästi kokku sobitada selle õuna-pirni crumble'iga, mille katte valmistasin seekord martsipaniga. Krõbeda pealispinnaga puuviljavorm on lihtne maius, mille valmistamine käib kiirelt. Seda võib nautida vanillikreemi, -kastme või -jäätistega, kuid see on ka lihtsalt niisama äärmiselt maitsev. Sellistes krõbedikes soovitan kasutada magusamaid õunu, kuigi muidu on küpsetistes parimad just hapukad õunad.


      Kui pirne ei ole, siis asenda need õuntega; samuti võid mõlema puuvilja asemel hoopis ploome kasutada, kuid sel juhul ei ole sidrunimahla vaja lisada. Aga minu arvates kõige mõnusam on ikkagi siis, kui on parajalt nii pirne kui ka õunu. 

      Gluteenivaba koogi jaoks kasutasin mina riisi- ja maisijahu segu ning lisasin 0,5 tl küpsetuspulbrit. 

      Täidis:
      500 g õunu
      500 g pirne 
      poole sidruni mahl
      2-4 sl (pruuni) suhkrut (nt tumedat muscovado't)
      1 tl jahvatatud kaneeli
      2 sl calvados't vm brändit (soovi korral)

      Lõika puhastatud õunad ja pirnid max 1 cm jämedusteks viiludeks. Sega need läbi sidrunimahla, suhkru ja kaneeliga, soovi korral lisa ka alkohol. 

      Laota puuviljad neljakandilisse u 20X30 cm läbimõõduga vormi. Küpseta õunu ja pirne 180-kraadises ahjus u 15 minutit kuni hakkavad pehmemaks muutuma. 

      Tainas:
      200 g jahu
      50 g (pruuni) suhkrut
      150 g külma võid
      200 g külma martsipani

      Asea jahu ja suhkur köögikombaini, lisa tükeldatud või ja töötle kiirelt saiapurulaaseks tainaks. Võid seda teha ka sõrmedega pudistades või noaga hakkides. Lõika martsipan u 1 cm tükkideks ja sega purutaina hulka. 

      Võta vorm ahjust, sega puuviljad korra läbi ja laota tainapuru ühtlaselt peale. Küpseta ahjus veel 35-40 minutit kuni vormi pealispind on pruunistunud ja puuviljad pehmed. 

      Naudi kohe soojalt koos vanillijäätisega või jahtunult koos vanillikastme- või kreemiga. 


      Retsept ilmus üle kuu aja tagasi siin

      neljapäev, 6. oktoober 2022

      Kookospiimaga ja pak choi'ga lihtne kalaroog



      Pak choi, mis on küll ühe suure poeketi pakendil nimetatud Hiina lehtkapsasaks, on tegelikult eesti keeles hiina lehtnaeris või paksoi. Inglise keeles on aga sel kapsaliste perekonda kuuluval viljal veelgi rohkem nimetusi - pak choi, bok choy, horse's ear, Chinese celery cabbage ja white mustard cabbage, nii et paksoi vili on igal juhul suurepärane näide sellest, et heal lapsel mitu nime ;-)

      Paksoi on igati vitamiinirikas (sisaldades C-, E-, K- ja A-vitamiini ning foolhapet), samuti leidub selles omajagu mineraalaineid (seleeni, kaaliumi, kaltisumi, tsinki, magneesiumi, rauda jt). Hiina lehtnaerist on aga lisaks tervislikkusele ka väga lihtne ja mugav kasutada ning see küpseb kiiresti ja säilitab oma ilusa rohelise värvuse. 

      Eriti hea on pak choi igasugustes aasiapärastes toitudes, sobides hästi voki- ja pajaroogadesse ning suppidesse. Samuti on paksoi paslik erinevate liha-, kana-, pardi- ja kalatoitude lisandiks kas praetult, aurutatult või keedetult. Kuigi teoreetiliselt sobib see spinatit ja kapsast meenutav vili ka värsketesse salatitesse, siis parim on paksoi ikka läbi küpsetatult. 

      Mina soovitan paksoi heleda ja kõvema alumise osa ning ülemise tumeroheliste lehtede osa küpsetada eraldi, sest alumine pool vajab küpsemiseks kauem aega. Kui aga soovid, et alumine osa oleks endiselt krõmps, siis võid kogu paksoi korraga potti või pannile lisada. Pisemad/nooremad viljad saab aga ka tervelt ehk viilutamata lisada, samuti nii, et lõikad need viilutamise asemel enne pikuti pooleks või neljaks. 

      See kala ja kookospiimaga vürtsikas toit on lihtne ja valmib ühel pannil. Selle puhul on kõige olulisem võtta lihtsalt eriti suur pann või vähendada retseptis olevaid koguseid (nt poole võrra). Sellele roale olen lisanud varssellerit, kirsstomateid, spinatit, lillkapsast, nii et tegelikult on see retsept - nagu soolaste toitude puhul ikka kipub olema - rohkem näidiseks ja ideeks, kui näpuga järje ajamiseks. 

      Kala võid lõigata nii väikesteks tükkideks kui ka jätta suuremad fileeribad. Kala küpsemisaeg sõltub kuumusest, tükkide suurusest ja sellest, millises küpsusastmes kala sulle meeldib. Pole vist vaja mainida, et mina lasen kalal võimalikult vähe küpseda ja jätan selle pigem tooremaks kui küpsetan üle, sest siis muutub see kuivaks. Aga tee loomulikult nii, nagu sulle meeldib :)

      Vaja läheb:
      3-4 sl õli või selitatud võid
      4 küüslauguküünt
      u 3 cm pikkune jupp ingverit
      2-4 (kokku 250-500 g) keskmist paksoid
      250 g seeni
      2-3 sl punast karripastat
      2 purki (8 dl) kookospiima
      1 sl kalakastet
      2 sl vedelat mett
      600-800 nahata kalafileed 
      1 laimi peenelt riivitud koor ja mahl
      paar peotäit koriandrit (soovi korral)
      peotäis (röstitud) India pähkleid
      serveerimiseks riisi

      Haki küüslauguküüned peeneks ja riivi ingver. Lõika paksoi heledam alumine ehk nö varre osa viiludeks. Paksoi roheline õhukene leheosa lõika samuti viiludeks või rebi tükkideks ja aseta eraldi kaussi. Lõika seened õhukesteks viiludeks või tükkideks. Lõika kala neljaks viiluks (võid soovi korral kalafilee pooleks lõigata ja pärast küpsetamist need suured tükid omakorda poolitada). 

      Kuumuta pannil õli. Prae selles küüslauku, ingverit ja paksoi heeldat viilutatud varreosa aeg ajalt segades keskmisel kuumusel u 5 minut. Lisa karripasta ja seened ning prae veel aeg-ajalt segades umbes 10 minutit.

      Vala pannile kookospiim, kalakaste, rohelised paksoilehed ja mesi. Sega läbi ja kuumuta peaaegu keemiseni. Lisa pannile kala ja lase 5-10 minutit madalal kuumusel küpseda. Kui kala on valmis, lisa roale laimi koor ja mahl.

      Puista peale India pähkleid, mis on soovi korral röstitud ja hakitud, ning koriandrilehti. Serveeri koos (pruuni) riisiga. 


      Retsept ilmus aasta tagasi siin

      esmaspäev, 3. oktoober 2022

      Kardemoni ja martsipaniga õunagalett



      Krõbe põhi ja hapukas magus pehme täidis - mis saaks siin mitte meeldida?!? :) Mitte ainult see konkreetne õunte ja martsipaniga galette, vaid sellised vabas vormis lahtised pirukad ehk galetid on mulle viimasel ajal sümpatiseerima hakanud, sest need on väga head, neid on lihtne teha ja aega kulub vähe. Tõsi, tainas tahab veidi aega külmkapis olla ja küpsemine võtab samuti aega, kuid just seda ajakulu, mil ise tuleb midagi teha (ehk nö "käed kküljes aega"), on väga vähe. Tainas valmib köögikombainis vähem kui viie minutiga ning täidise tegemiseks läheb vaevalt 10 minutit.

      Asendasin osa nisujahust toortatrajahuga (sellest ka pildil oleva galeti tumedam ja rustikaalsem välimus), ent seda pigem ei soovita teha, sest tainas ei olnud teise jahu lisamisega kergelt rullitav ja muidu töödeldav. Galeti puhul kka töötab kõige paremini nisujahu - sellega tehtud tainast on lihtne töödelda  ja see on elastne, st ilusti ühes tükis ega pragune.

      Kui sulle kardemon ei meeldi, siis jäta see ära või asenda jahvatatud kaneeliga.


      Tainas:
      200 g jahu
      40 g suhkrut
      0,5 tl soola
      0,5 tl peenestatud kardemoni 
      120 g külma võid
      1 sl õunaäädikat

      Aseta jahu, suhkur ja sool kaussi või köögikombaini ning sega läbi. Lisa tükeldatud või ja haki noaga või töötle ühtlaseks tainaks. Töötle täpselt nii vähe, kui saad - pigem las olla mõni suurem võitükk kui ületöödeldud tainas.

      Lisa äädikas ja 2 sl jääkülma vett, mätsi palliks (kehtib sama reegel, st töötle nii vähe, kui saad), keera tainas kilesse, vajuta lapikuks ja aseta pooleks tunniks külmkappi.

      Täidis:
      50-100 g külma martsipani 
      4 keskmist haput õuna (parim on loomulikult Antonovka, aga Granny Smith sobib ka)
      veidi sidrunimahla
      1-2 sl pruuni suhkrut (hele või tume muscovado)
      30 g külma võid
      peotäis pohli (soovi korral)
      1 muna (määrimiseks)
      tuhksuhkrut (peale raputamiseks)

      Rulli tainas jahusel pinnal u 30 cm läbimõõduga ringiks ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. 

      Lõika martsipan õhukesteks viiludeks ja laota tainale jättes äärtest 3-4 cm vabaks. 

      Puhasta õunad, soovi korral ka koori ja lõika õhukesteks viiludeks. Laota kolm õuna koogile laiali (jäta 3-4 cm äärtest ikka vabaks) ja siis neljanda õuna viiludega võid tühimikke täita, kui neid on. Pigista õuntele sidrunimahla. 

      Puista suhkur ühtlaselt õuntele, tee sama tükeldatud võiga. Soovi korral lisa ka pohlad. Tõsta taina ääred pirukale. Klopi muna natukese vee või piimaga lahti ja pintselda sellega galeti ääred. 

      Küpseta kooki 180-kraadises ahjus 35-40 minutit kuni õunad on pehmed ja küpsetise ääred kuldpruunid. Lase galetil u 10 minutit taheneda ja naudi siis kohe soojalt. Eriti hea on see küpsetis minu arvates vanilli- või karamellijäätisega.

       

      Retsept ilmus ka D-kokaraamatus

      kolmapäev, 21. september 2022

      Maitserikas orsoto seentega


      Tervislikus ja maitserikkas itaaliapärases roas on aukohal meie kodumaised traditsioonilised kruubid ja seened. Loodetavasti on tänu viimase nädala vihmadele metsa seeni siiski tekkinud, kuid kui neid ei leia, siis poest ikka saad ;-) Minu arvates on see piisavalt lihtne ja kiire, et seda töönädala sees valmistada, aga samas sobib hästi ka nädalavahetusel nautimiseks, sest see on tõesti maitsev!

      Kruubid on minu arvates ülihead! Kahjuks saan neid küll harva kasutada, sest need pole gluteenivabad, kui kui on vähegi võimalus süüa teha nii, et sööjatele gluteen probleemiks ei ole, kasutan kruupe suurima heameelega :) Kruubid soovitan eelmisel õhtul juba külma veega likku panna, et need kiiremini küpseks. Kindlasti loputa need pärast sõelal korralikult puhtaks. Pikk küpsemisaeg on ka ainus miinus selle täisväärtusliku toiduaine puhul. Odrakruubid on vähe töödeldud (eemaldatud on vaid tera kest), mistõttu need on tõeliselt toitainerikkad. Boonusena on need ka hinnalt soodsad. 

      Erinevalt valgest tärkliserikkast riisist, millega tehakse risotot, sisaldab oder igasuguseid kasulikke aineid. Odrakruubis on ohtralt kiudaineid (suisa 17 g 100 g kohta), samuti vitamiine, eriti just B-grupi vitamiine ja foolhapet. Mineraalainetest on aga lisaks rauale ka kaaliumi, fosforit, magneesiumi ja kaltsiumi. 

      Põhja-Itaaliast pärit odrakruubiroa orzotto nimetus tuleb itaaliakeelsest sõnast orzo, mis tähendab otra. Veini kasutatakse orsotodes ja risotodes, et kiirendada teraviljade küpsemist, kuna selles olev hape aitab teravilja tärklist lagundada, kuid kui sa ei soovi alkoholi lisada, siis asenda see puljongiga. Erinevalt risotost, millele tuleb kuuma puljongit kulbitäie kaupa lisada ja pidevalt küpsemise ajal segada, valmib orsoto palju vähema vaevaga. Kruupidega toidule saad kogu puljongi korraga lisada ja lihtsalt lasta küpseda, sest erinevalt risotoriisist pole kruubi puhul vajalik pideva segamisega sellest tärklist kätte saada, et tekiks kreemjas roog. 

      Vaja läheb:
      200 g odrakruupe 
      1 keskmine porru
      2-3 küüslauguküünt
      õli või selitatud võid praadimiseks
      1 dl (valget) veini
      0,8 dl kuuma puljongit
      250 g (1 karp) šampinjone vm meelepäraseid seeni
      50-100 g tugevamaitselist kõvemat laagerdunud juustu (Parmesani või mõnda selle kodumaist analoogi)
      soola, värskelt jahvatatud musta pipart
      peotäis lehtpeterselli, tüümianilehti vm meelepärast maitserohelist või ürte

      Aseta kruubid vähemalt viis tundi enne kokkamist külma vette likku. Enne toidule lisamist loputa need hoolikalt sõelal jooksva külma vee all. 

      Lõika porru õhukesteks viiludeks ja haki küüslauk peeneks. Kuumuta suurema poti põhjas 1-2 sl õli või selitatud võid keskmisest pisut madalamal kuumusel ja prae selles porrut u 5 minutit aeg-ajalt segades kuni see hakkab klaasjaks muutuma. Lisa küüslauk ja prae segades veel paar minutit.  Seejärel aseta potti kruubid ning kuumuta segades paar minutit. Vala potti vein ja kuumuta, kuni vedelik on kruupide sisse imendunud.

      Vala potti puljong, keera kuumust keskmisest pisut kõrgemaks ja lase vedelikul keema tõusta. Keera kuumust jälle madalamaks ja lase orsotol u 30 minutit õrnalt podisedes küpseda kuni vedelik on peaaegu kruupidesse imendunud. Ära potile kaant peale pane.

      Lõika seened õhukesteks viiludeks. Kuumuta pannil keskmisel kuumusel rasvaine ja prae selles seeni kuni neist eraldunud vedelik on aurustunud. Maistesta soola ja pipraga. 

      Riivi juust ja haki maitseroheline. Lisa 2/3 juustust ja maitserohelisest ning seened orsotole ja sega läbi. Keera kuumus kinni, aseta potile kaas ja lase umbes 5 minutit seista. Maitse ja lisa vajadusel soola.  

      Jaota orsoto nelja kausi vahel. Puista ülejäänud juust ja maitseroheline orsotole ning jahvata soovi korral peale veel musta pipart. 

      kolmapäev, 14. september 2022

      Kõrvitsa-kaerahelbeküpsised


      Kõrvitsast saab igasuguseid maitsvaid soolaseid ja magusaid toitusid (mul blogis on neid tõesti palju), aga seekord tegin taaskord küpsiseid:) Ühed kõrvistapüreega kaerahelbeküpsised mul blogis juba on, mille tainasse sai lisaks šokolaadile ka pähkleid pandud, kuid seekord proovisin neid väheke teistmoodi teha. 

      Need seest mõnusalt pehmed küpsised on igati maitsvad nii soojalt kui ka juba jahtunult. Kasutada tasuks nende valmistamisel kõrvitsapüreed, mille oled varem valmis teinud. Selleks lihtsalt küpseta kõrvitsa viljaliha pehmeks (180-kraadises ahjus kulub 30-40 minutit) ja püreesta. Püree tuleks kindlasti enne tainale lisamist nõrutada üleliigsest vedelikust. Eriti oluline on see sügavkülmast võetud püree puhul, kuna see muutub vesiseks. Lase püreel tihedal sõelal nõrguda ja vajadusel vajuta veel lusikaseljaga, et rohkem vett välja tuleks.

      Šokolaadi asemel sobivad nendesse küpsistesse hästi ka tükeldatud pähklid või kuivatatud marjad, nt jõhvikad. Šokolaad võib olla nii tume kui ka piima- või hoopis valge šokolaad, kuid viimase kahe puhul arvesta sellega, et need on magusamad, mistõttu oleks vaja suhkrukogust pisut vähendada, et küpsised liiga magusad ei jääks. Samuti võib šokolaad olla pähklitükkidega. 

      Kui soovid eriti šokolaadiküllaseid küpsised, siis võid ahjust võetud maiusele koheselt veel mõned šokolaaditükid peale panna ja veidi sisse suruda. 

      Gluteenivabade küpsiste puhul võta kaks teelusikatäit küpsetuspulbrit ja soovitan kasutada ühe konkreetse jahu asemel pigem erinevate jahude segu, et küpsised liialt pudisevad ei tuleks. Mina kasutasin maisi- ja toortatrajahu. 

      Sellest kogusest tainast saab 2-3 plaaditäit küpsiseid sõltuvalt plaadi suurusest ja sellest, kui suured on küpsised. 

      Vaja läheb:
      270 g jahu
      1 tl küpsetuspulbrit
      1 tl jahvatatud kaneeli
      1 tl piparkoogimaitseainet
      näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit
      0,5 tl soola
      120 g kaerahelbeid
      230 g võid
      230 g pruuni suhkrut
      1 muna
      1-2 sl kanget alkoholi või külma kohvi
      200 g kõrvitsapüreed (nõrutatud)
      200-300 g tükeldatud tumedat šokolaadi või šokolaadinööpe

      Sega sõelutud jahu ülejäänud kuivainetega.

      Sulata või, vala kaussi ning sega suhkru, muna, alkoholi või kohvi ja kõrvitsapüreega ühtlaseks. Lisa kuivained nin g sega läbi. Viimasena sega hulka hakitud šokolaad.

      Aseta kas supilusika või jäätisekulbiga tainast kuhjakesed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile jättes nende vahele 7-8 cm. Küpseta ahjus 180 kraadi juures sõltuvalt küpsiste suurusest 12-15 minutit kuni nende ääred on pruunistunud. 

      Lase küpsistel plaadil u 10 minutit taheneda ja tõsta need siis restile jahtuma. 

        teisipäev, 13. september 2022

        Aromaatne kana-seene panniroog


        Sel aastal pole küll kahjuks parim seeneaasta, aga üht-teist õnnestub metsast siiski saada. Vähemalt nii palju küll, et on võimalik korra kastet, pannirooga, risotot, pastat, pirukat vms teha :) Seda argiõhtuks sobivat kanaga pannirooga saab teha nii metsaseente kui ka šampinjonidega, nii et kui seenekorv on metsast tulles taaskord tühjavõitu, nagu sel aastal olema kipub, siis saad poeriiulilt ikka vajaliku kätte ;-)

        Selle maitserikka sügisese toidu jaoks tasub võtta üsna suur pann, et kogu see headus ära mahutada.  Tüümianivarsi võid pannile küpsemise ajaks lisada, kuid võta need siis välja, kui toit on valmis. Süüa kõlbavad vaid tüümiani lehed. 

        Kui sul paksendamiseks maisitärklist ei ole, siis kasuta kartulitärklist. Sel juhul aga ära panni sisu enam keema lase, vaid kuumuta kergelt paar minutit, sest muidu kartulitärklise mõju kaob. Maisitärklis aga tahab keeda, et paksendada. 


        Vaja läheb:
        400-500 g kana rinnafileed
        küüslaugupulbrit vm meelepärast lihamaitseainet
        soola, pipart
        selitatud võid või õli praadimiseks
        2 küüslauguküünt
        1 sibul
        400-500 g seeni (nt kukeseened, šampinjonid)
        1,5 dl kuiva valget veini
        3,5 dl kanapuljongit
        2 sl mahedat sinepit
        1 sl maisitärklist
        peotäis tüümianilehti
        150-200 g (1 pakk) küüs- või murulaugu maitselist toorjuustu

        Lõika kanafileed pooleks, et need kiiremini ja ühtlasemalt küpseksid. Maitsesta küüslaugu- vm meelepärase maitseainega.

        Kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli või selitatud või. Prae kana pannil u 5 minutit, kuni see on läbi küpsenud ja kergelt pruunistunud. Keera ümber ja prae teiselt poole ka mõni minut. Tee seda kogu kanaga ja tõsta praetud kana taldrikule ootele. Maitsesta soola ja pipraga. 

        Haki sibulad ja küüslauguküüned peeneks. Kuumuta pannil õli või selitatud või ja prae madalal kuumusel sibulat kuni see on klaasjas (kulub u 8 minutit), lisa küüslauk ja prae veel mõni minut. Vajadusel sega praadimise ajal.

        Puhasta seened ja lõika suuremad väiksemateks tükkideks. Kui kasutad šampinjone, siis viiluta need õhukeselt. Lisa seened, keera pliidi kuumus panni all kõvemaks ja prae seeni aeg-ajalt segades kuni vedelik on aurustunud ja seened pruunistunud. Vala pannile vein ja lase mõi minut keeda kuni alkohol on aurustunud.

        Lisa pannile puljong ja sinep, sega läbi ja lükka spaatliga panni põhjast praadimise jäägid lahti. Keera kuumus pisut vähemaks ja lase õrnalt podisedes u 5 minutit keeda. Sega maisitärklis veega ja vala see siis ühtlase nirena ise samal ajal panni sisu segades pannile. Keeda veel 5 minutit, seejärel sega hulka toorjuust ja tüümian. Kuumuta mõni minut, keera kuumus maha, lisa pannile kana ja lase u 10 minutit seista. Jahvata roale veel musta pipart ja puista tüümianilehti. Naudi koos meelepärase lisandiga, minu arvates sobivad selle roa juurde (täistera)riis, makaronid, kruubid ja kartulid.

            esmaspäev, 5. september 2022

            Kana-ploomiroog


            Ploomidega olen saanud juba mitu nädalat maiustada ja minu arvates on need ikka hullult head!:) Blogis on mul päris mitu ploomikooki (nt mandlitäidisega galette, martsipaniga, kohupiimaga, sidruni-pähklitäidisega, mahlane küpsetis vanillikastmega  ja loomulikult lihtne clafoutis). Ploomidest saab ka nii tervisliku smuuti kui ka maitsva marmelaadi (söömiseks nt sõrnikutega) või hoopis vürtsika tšatni. Lisaks võib neid röstida ahjus koos mee ja kaneeliga, et saada suus sulav lisand mõnele magustoidule või koogile või hoopis jäätise või jogurti- või kohupiimakreemiga nautimiseks. 

            Kuid lisaks küpsetistele ja hoidistele võib ploome vabalt lisada ka soolastele (liha)roogadele, sest need annavad toidule mõnusat magushaput maistet. Üks varaint on ploomidega ja kanaga kartulivorm. Sellised ahjus ühel pannil või vormis "ise valmivad" road on hea võimalus saada maitsev toit ilma, et peaks eriti vaeva nägema. Asjad tuleb lihtsalt valmimise järjekorras vormi lisada, maitsestada ja küpsemise ajal teha muid meelepäraseid toimetusi. 
             
            Vaja läheb:
            700-800 g kanakintsusid
            oliiviõli
            soola
            (värskelt jahvatatud) musta pipart
            1 kg varajasi väikseid kartuleid
            2 suurt küüslauguküünt
            u 30 g võid
            u 10 tüümianivart
            2 loorberilehte
            8-10 keskmist ploomi
            u 1 sl vedelat mett

            Aseta kanakintsud ahjuvormi, piserda üle oliiviõliga ning maitsesta soola ja pipraga. Küpseta kana 180-kraadises ahjus 30 minutit. 

            Hõõru kartulid harjaga puhtaks. Lõika suuremad pooleks või neljaks, et kartulid oleksid enam-vähem ühesuurused. Lõika küüslauk viiludeks ja või väikesteks tükkideks. Pärast pool tundi küpsemist lisa vormi kartulid, tüümianivarred, loorberilehed ja küüslauk. Maitsesta soola ja pipraga, nirista peale õli ning puista kartulitele hakitud või. 

            Aseta vorm ahju tagasi ja küpseta veel 1 h mõned korrad kartuleid segades, et need ühtlaselt küpseks. 

            Poolita ploomid ja eemalda kivi. Lisa ploomid vormi ja nirista peale mett. Küpseta veel 20 minutit kuni nii kanaliha kui ka kartul on läbi küpsenud. Enne söömist lase u 10 minutit seista ning eemalda loorberilehed ja tüümianivarred.